I variant 1) Magnetväli vaakumis. Amperi seadus. Paigalseisva laengu puhul magnetvälja ei täheldata. Magnetväli tekib koos liikuvate laengute ehk elektrivooluga. Magnetvälja põhiomadus on, et ta mõjutab välja asetatud liikuvat laengut ehk elektrivoolu jõuga. Seda nim. magnetiliseks jõuks. Seega: Elektrivool on nii magnetvälja tekitaja kui ka selle mõju vastuvõtja. Amper`i I seadus: Juhile avalduv jõud on võrdelised voolutugevuse ja juhi pikkusega ning oleneb juhi asendist magnetväljas ja magnetvälja tugevusest. F=k1BIlsin kus võrdetegur k1=1 B - induktiivsus (tesla T) 2) Elektrimahtuvus. Elektrostaatikas tähendab elektrimahtuvuse mõiste laengut, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab võrdeliselt talle antud laeguga. q. potensiaal (fii) qC ehk C=q - järelikult: Elektrimahtuvus on laeng, mis tuleb anda juhile, et muuta selle potensiaali ühe ühiku võrra. 1CV=1F (Farad- mahtuvuse ühik) Kera ma...
" '.' /, ,.
, r ,' !! ir3.ltl t, .:JJ ,' :
LA:a L.Li- L- L sl,*.-"7- ^--L /-J 5- rL,^--l
- a*!:c' 1.4.-l)^J1 Aiia;ala<.gA 14,.-5-:tcil-L.^-d
' -)
nr I (rad) tan BH (BH-Bk)2 1 0,54 37,5 0,654498469 0,767326988 1,65299E-005 9,203E-013 2 0,64 42 0,733038286 0,9004040443 1,66955E-005 6,300E-013 3 0,74 45,5 0,79412481 1,017607393 1,70808E-005 1,668E-013 4 0,84 49,5 0,86393798 1,1708495661 1,68513E-005 4,068E-013 5 0,94 51 0,890117919 1,2348971565 1,78794E-005 1,523E-013 6 1,04 54,5 0,951204442 1,4019482945 1,74244E-005 4,197E-015 7 1,12 55 0,959931089 1,4281480067 1,84205E-005 8,673E-013 8 1,24 60 1,047197551 1,7320508076 1,68158E-005 ...
I' l ofto+ i' lri I Lli , : - 3 r i l ' Y "in:8fr l'-i'f [' , i J F, = -1- i lnfo- J ffiri a" -f-FF--"--i1'll 4J e.t t ",ri,n / -J ^l L r;;t8 . ...
Sheet1 Nr. Temp. Metall Pooljuht 1/T ln R ºC 1 32 111,7 7970 0,0032771 8,98344 2 34 112,3 7527,9 0,0032557 8,92637 3 36 113,4 6913,8 0,0032347 8,84127 4 38 114,3 6520,9 0,0032139 8,78277 5 40 114,7 6422,6 0,0031934 8,76758 6 42 115,4 5968,3 0,0031731 8,69422 7 44 116 5710,4 0,0031531 8,65004 ...
5 Elektrimahtuvus 5.1 Elektrilaeng ja elektriväli (põhikooli füüsikakursusest) Elektrilaeng on füüsikaline suurus, mis iseloomustab laetud kehade elektrilise vastastikmõju tugevust. Elektrilaengu tähiseks on Q. Keha elektrilaeng on elementaarlaengu täisarvkordne Q = ± ne. Elektrilaengu ühikuks on 1 kulon, lühendatult 1 C. Sellele ühikule on nimi antud prantsuse füüsiku ja inseneri Charles Augustin de Coulombi (1736-- 1806) auks, kes avastas elektriseeritud kehade vastastikmõju seaduse. 1 kulon on elektrihulk, mis läbib juhi ristlõiget 1 sekundi jooksul kui voolu- tugevus on 1 amper ehk 1 kulon = 1 ampersekund Elektrilaenguga kehasid ümbritseb elektriväli, mis vahendab laetud kehade vastastikmõju. Elektriväli ei koosne aineosakestest. Inimene ei tunneta elektrivälja. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks teha laetud kehaga. Elektrivälja mistahes punktis mõjub laetud kehale alati kindla suuruse ja suunaga jõud, mis paneb selle keha li...
Rm=f(t) 68 66 64 62 R() R(oom) Linear Regression for R() 60 58 56 54 25 30 35 40 45 50 55 60 65 temp.(C) Rp=f(t) 80 70 60 50 R() R(oom) 40 Exponential Regression for R() 30 20 10 0 25 30 35 40 45 50 55 60 65 temp.(C) ...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliopilane: Martti Toim Teostatud: Õpperuhm: AAAB11 Kaitstud: Too nr: 11 OT allkiri Elastsusmoodul Töö eesmark: Tutvumine Hooke´I Töövahendid: Uuritav traat, seadis traadi seadusega ja traadi pikenemise määramise elastsusmooduli määramine määramiseks, kruvik, venitamisel mõõtejoonlaud. Skeem Töö teoreetilised alused Jõu mõjul muutuvadkeha mõõtmed ja kuju, keha deformeerub. Kui pärast jõu mõju lakkamist keha taastab oma esialgsed mõõtmed ja kuju, siis nim. deformatsiooni elastsuseks. Deformatsioone võib olla mitmeid: venitus, surve, nihe jne. Deformatsiooni suurust iseloomustatakse keha mõõtme suuruse x ja esialgse mõõtme x suhtega (=x/x). näitab...
docstxt/12065328924785.txt
!" # $$% & ' ( )'*#+,-) $$ . $$ /0 / 0 40 402 4 . 0 / 0 /5 12 3 Katseandmete tabelid Sumbuvuse logaritmilise dekremendi määramine. Kasutatavad mõõteriistad: ............................................................................................................... ............................................................................................................... A1 A R, A1 , A2 , A3 , ln ln 2 Nr. R+Ro A1/A2 A2/A3 A2 A3 mm mm mm 1. 2. 3....
Vooluallika elektromotoorjõud e=2,9 V Kasutatud voltmeeter oli täpsusklassiga 1,5 ja mõõtepiirkonnaga kuni 5 V. Seega U=0,075 Ampermeetri mõõtepiirkond oli kuni 0,1A ja täpsusklass 1. Seega I=0,001 Mõõte- ja arvutamistulemused: I U N1 N1 n n e-U r R U/(e-U) 0,84 0,1 0,084 0,0630 0,034 0,0259 2,800 3,333 0,119 0,036 0,8 0,2 0,160 0,0600 0,069 0,0259 2,700 3,375 0,250 0,074 0,76 0,4 0,304 0,0570 0,138 0,0261 2,500 3,289 0,526 0,160 0,72 0,5 0,360 0,0540 0,172 0,0262 2,400 3,333 0,694 0,208 0,68 0,61 0,415 0,0510 0,210 0,0264 2,290 3,368 0,897 0,266 0,64 0,79 0,506 0,0480 0,272 0,0268 2,110 3,297 1,234 0,374 0,6 0,9 0,540 0,0450 0...
Solenoidi N= 360 keerdu Solenoidi pikkus l= 250 mm= 0,25 m Pooli N 1= 200 keerdu Pooli S1 = 1052,1 mm2 = 1,0521*10-3 m2 Mõõdetud voolutugevus I= 86A Sagedus (vahelduvvool) f= 50 Hz Mõõtetulemused: U(x) U(-x) IU(x)I x cm mV mV mV fe(x) ft(x) f(x) 0,19068 0,85588 0,66519 0,7772 1 174,1 172,8 173,45 6 4 8 06 0,18931 0,85097 0,66166 0,7775 2 173 171,4 172,2 2 6 4 35 0,18715 0,84252 0,65536 0,7778 3 171,17 169,3 170,235 2 1 9 67 0,83010 0,64595 0,7781 4 168,21 166,8 167,505 0,18415 2 2 59 0,18046 0,813...
x cm U(x) mV U(-x) mV IU(x)I mV fe(x) ft(x) f(x) 1 174,1 172,8 173,45 0,190686 0,855884 0,665198 0,777206 2 173 171,4 172,2 0,189312 0,850976 0,661664 0,777535 3 171,17 169,3 170,235 0,187152 0,842521 0,655369 0,777867 4 168,21 166,8 167,505 0,18415 0,830102 0,645952 0,778159 5 164,9 163,4 164,15 0,180462 0,813126 0,632664 0,778064 6 160,5 158,9 159,7 0,17557 0,790835 0,615265 0,777994 7 154,7 153 153,85 0,169138 0,762355 0,593216 0,778137 8 147,4 145,6 146,5 0,161058 0,726809 0,565751 0,778404 9 138,8 136,6 137,7 0,151384 0,683543 0,532159 0,778531 10 128,5 126 127,25 0,139895 0,632456 0,49256 0,778806 11 116,45 113,7 115,075 0,12651 0,574388 0,447877 0,779748 12 103,7 100,9 102,3 0,112466 0,511359 0,398894 0,7...
FÜÜSIKA II. MÕISTEID JA SEADUSI I. Elektrostaatika Elektromagnetiline vastasmõju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud süsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu ( e = 1.6 10 -19 C ) täisarvkordne; elektrilaeng on alati seotud laengukandjaga ja on relativistlikult invariantne suurus. Liikumatute punktlaengute q1 ja r r q1 q 2 r q 2 vastastikune mõju on määratud Coulombi seadusega: F = k , kus r2 r 1 1 r k SI = , elektriline konstant 0 = , r - ühe laengu kohavektor teise suhtes, 4 0 4 9 10 9 ...
Andmed Sisesta mõõtmistulemused siia Kui siin on mõni "Viga", siis paranda Sisesta punktide arv siia (kuni 100 x & y paari) x y Rida korras? punktide arv = 25 1 37 27,4 Korras korrektsete puntide arv = 25 2 42 27,7 Korras tõus = 0,10015 ± 0,00440 3 47 28,3 Korras vabaliige = 23,36810 ± 0,24092 4 51 28,6 Korras (10-ne astmena) tõus = 1,00147087E-01 ± 4,4E-03 5 57 29,5 Korras (10-ne astmena) vabaliige = 2,33680985E+01 ± 2,4E-01 6 60 29,8 Korras Andmed korrektsed? = Korrektsed 7 64 30 Korras...
Valguse intensiivsuse sõltuvus kaugusest 350 300 250 Intensiivsus, lx 200 150 100 50 0 -60 -40 -20 0 20 40 60 Kaugus tsentrist, mm Lainepikkuse ja selle vea arvutamine k lm lux fii lambda |lamda-lamdak| 0,0628 0 0,0628 287 0 0 0,0728 1 0,0728 13,1 0,0135318 631,484 14,0980833333 1...
YFR0012, I. Kontrolltöö, variant 5. 1. Leida väljatugevus kahte punktlaengut 14,0 nC ja --20,0 nC ühendava sirglõigu keskpunktis. Kaugus laengute vahel on 40 cm. 2. Laeng 1000 nC paikneb juhtivast materjalist sfääri tsentris. Sfääri raadius on 15 cm. Tsentrist 25 cm kaugusel on elektrivälja tugevus 2,0 kV/m ja suunatud radiaalselt tsentrisse. Leida sfääri laeng. 3. Punktides A ja B on punktlaengu 70 nC elektrivälja tugevus vastavalt 40 kV/m ja 2,0 kV/m. Leida elektrivälja jõudude töö laengu 20 pC ümberpaigutamiseks punktist A punkti B. YFR0012, II. Kontrolltöö, variant 6. 1. Joonisel 26 kujutatud vooluahela osal on R1 = 2,3 , R2 = 6,1 ja tühise sisetakistusega vooluallikas elektromotoorjõuga 5,0 V. Määrata potentsiaalide vahe ja pinge punktide A ja B ning B ja C vahel. I = 1,0 A. 2. Magnetvälja sattunud kaks iooni liikusid mööda ringjooni, ...
m mV mV mV 1,25664E-006 X U(x) U(-x) |U(x)| Fe(x) Ft(x) f(x) S 0,002193 0 400 400 400 0,871866 0,8797065 0,00784 0,0078404 N 250 0,02 400 380 390 0,850069 0,8720184 0,021949 0,0219489 i 1,525 0,04 380 360 370 0,806476 0,8465587 0,040083 0,0400826 314,15 0,06 360 325 342,5 0,746535 0,7956242 0,049089 0,0490889 n 1390 0,08 320 325 322,5 0,702942 0,7065273 0,003585 0,0035853 l 0,222 0,1 260 250 255 0,555815 0,5710976 0,015283 0,0152829 D 0,12 0,12 ...
docstxt/122511106421957.txt
Kordamisküsimuste vastused 1. Soojusmahtuvus soojushulk, mille peame kehale andma, et tõsta selle temperatuuri 1 kraadi võrra ühik ... J/K erisoojus massiühiku aine soojusmahtuvus ühik ... J/(kg*K) erisoojus cp keha soojusmahtuvus jääval rõhul gaasi soojendamisel hoitakse rõhk const. J/ (kg*K) erisoojus cv keha soojusmahtuvus jääval ruumalal gaasi soojendamisel ei lasta sel paisuda J/ (kg*K) moolsoojus Cp ühe kilomooli aine soojusmahtuvus jääval rõhul gaasi soojendamisel hoitakse rõhk const. J/(kmol*K) moolsoojus Cv ühe kilomooli aine soojusmahtuvus jääval ruumalal gaasi soojendamisel ei lasta sel paisuda. J/(kmol*K) 2.Vabadusastmete arv sõltumatute suuruste arv, mille abil on võimalik määrata süsteemi olekut 3.Molekuli ühele vabadusastmele vastab keskmine energia kT/2 J (k- universaalne gaasikonstant, T temperatuur) 4.Universaalne gaasikonstant töö, mida tee...
docstxt/123965456921236.txt
docstxt/123979435934538.txt
Sundvõnkumised, vooluresonants Katse nr , Hz , 1/s U, V I, mA Uc, V Ic, mA UL, V 1 595 3738,495 0,084 0,0084 0,06 0,006 0,156 2 620 3895,575 0,075 0,0075 0,063 0,0063 0,149 3 645 4052,655 0,066 0,0066 0,066 0,0066 0,144 4 670 4209,734 0,058 0,0058 0,069 0,0069 0,136 5 695 4366,814 0,051 0,0051 0,072 0,0072 0,131 6 720 4523,893 0,043 0,0043 0,074 0,0074 0,129 7 745 4680,973 0,036 0,0036 0,077 0,0077 0,125 8 770 4838,053 0,029 0,0029 0,08 0,008 0,12 9 795 4995,132 0,023 0,0023 0,083 0,0083 0,11...
Kondensaatori laadumine U= 20 V I01 = 85 µA I02 = 120 µA Jrk Aeg I (µA) I/I0 ln (I/I0) nr (s) R1 R2 R1 R2 R1 R2 0 85 120 1,00 1,00 0,00 0,00 1 5 80 106 0,94 0,88 -0,06 -0,12 2 10 73 94 0,86 0,78 -0,15 -0,24 3 15 67 84 0,79 0,70 -0,24 -0,36 4 20 62 75 0,73 0,63 -0,32 -0,47 5 25 58 67 0,68 0,56 -0,38 -0,58 ...
x cm U(x) mV U(-x) mV IU(x)I mV fe(x) ft(x) f(x) 0 173,4 173,4 173,4 0,97585 0,857493 0,118357 0,138027 1 172,9 172,9 172,9 0,973036 0,855884 0,117152 0,136878 2 171,8 171,8 171,8 0,966845 0,850976 0,11587 0,136161 3 170,1 170,1 170,1 0,957278 0,842521 0,114757 0,136207 4 167,3 167,2 167,25 0,941239 0,830102 0,111137 0,133883 5 163,8 163,8 163,8 0,921823 0,813126 0,108698 0,133679 6 159,4 159,1 159,25 0,896217 0,790835 0,105382 0,133255 7 153,4 153,4 153,4 0,863295 0,762355 0,10094 0,132406 8 145,5 145,5 145,5 0,818836 0,726809 0,092027 0,126617 9 138,1 137,9 138 0,776628 0,683543 0,093085 0,13618 10 127,7 126,5 127,1 0,715285 0,632456 0,08283 0,130966 11 115,9 1...
Magnetilist induktsiooni iseloomustava funktsiooni f(x) määramine solenoidi teljel 1 |x| cm Ue(x) mV Ue(x) mV Ue(x) V fexp(x) ft(x) f(x) 0,0 25,60 25,60 0,0256 0,9250633 0,85749293 0,06757037 7,88% 1,5 25,43 25,24 0,025335 0,91548744 0,85385366 0,06163379 7,22% 3,0 25,12 24,78 0,02495 0,90157536 0,84252101 0,05905435 7,01% 0,9 4,5 24,50 24,11 0,024305 0,8782681 0,8222275 0,0560406 ...
jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,50 4,50 550 672,222222 1,06779277 1,14018141 2 5,25 4,75 608 672 0,84557055 0,71498956 3 5,00 5,00 665 665 6,15442945 37,8770018 4 4,90 5,10 702 674,470588 3,31615879 10,9969091 5 4,75 5,25 744 673,142857 1,98842769 3,9538447 6 4,50 5,50 819 670,090909 1,06352036 1,13107555 671,154429 jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,50 4,50 445 543,888889 1,46648409 2,1505756 2 5,25 4,75 493 544,894737 ...
Suhkrulahuse masskontsentratsioon 0,04 0,0005 Lahusekihi paksus 2,00 0,0005 Põhiskaala vähima jaotise väärtus 0,5 Nooniuse jaotiste arv 25 Nooniuse täpsus 0,02 0,01 Katse nr. 0 1 1 0,08 7,38 7,30 2 0,00 7,44 7,44 3 0,04 7,34 7,30 4 0,02 7,28 7,30 5 0,00 7,30 7,30 6 0,02 7,26 7,24 7,31 0,054 [20] 91,417 0,055 kraad µ 3 Suhkrulahuse eripöörang: 91,417 ±0,055 Fruktoosi eripöörang 91,90 µ Tegemist oli fruktoosiga
Jrk. Nr. f (Hz) =2f 1/s Ie mA Uce V Ule V R=0 1. 100 628,32 0,26 2,38 1,37 2. 200 1256,64 0,39 2,68 1,66 3. 300 1884,96 0,47 2,97 2,11 4. 400 2513,27 0,78 3,70 2,96 1,80 5. 500 3141,59 0,54 3,38 2,14 6. 600 3769,91 1,24 5,01 3,39 1,60 7. 650 4084,07 1,56 5,36 5,55 1,40 8. 700 4398,23 0,88 3,40 3,25 1,20 9. 750 4712,39 0,66 3,08 2,71 1,00 10. 800 5026,55 0,65 ...
Tallinna Tehnikaülikooli Füüsika instituut Üliõpilane: Sergei Ovsjanski Teostatud: Õpperühm: IAEB 21 Kaitstud: Töö nr. 12 OT allkiri: Takistuse temperatuurisõltuvus Töö eesmärk: Töövahendid: Metalli ja pooljuhi takistuse tempe- Metalli ja pooljuhi tükid õliga täidetud ratuurisõltuvuse võrdlemine, poolju- katseklaasides, elektriahi, termomeetrid, hi omajuhtivuse tekkimiseks vajali- autotransformaator, oommeeter, lüliti, ku aktivatsioonienergia arvutamine. ühendusjuhtmed. Skeem Nr Temp Temp Metall Pooljuht Ln(R) 1/T (1/K) °C K Oom Oom 1 34 307 28 237.8 5.471 0.0033 2 36 309 28.6 209.5 5.345 0.0032 3 38 311 28.6 195.2 5.274 0.0032 4 ...
Kondensaatori aperioodiline laadumine I01=138 mA I02=119 mA R1=200 R2=233,33 I,µ I/I0 ln(I/I0) jrk nr aeg (s) R1 R2 R1 R2 R1 R2 1 0 124 107 0,898551 0,8991597 -0,10697 -0,10629 2 5 111 98 0,804348 0,8235294 -0,21772 -0,19416 3 10 101 90 0,731884 0,7563025 -0,31213 -0,27931 4 15 92 82 0,666667 0,6890756 -0,40547 -0,3724 5 20 85 76 0,615942 0,6386555 -0,4846 -0,44839 6 25 78 70 0,565217 0,5882353 -0,57054 -0,53063 7 30 72 65 0,521739 0,5462185 -0,65059 -0,60474 8 35 66 60 0,478261 0,5042017 -0,7376 -0,68478 9 ...
SUMMARY OUTPUT Regression Statistics Multiple R 0,997117 R Square 0,994242 Adjusted R Square 0,993923 Standard Error 0,050087 Observations 20 ANOVA df SS MS F Significance F Regression 1 7,797748 7,797748 3108,303 1,3E021 Residual 18 0,045156 0,002509 Total 19 7,842905 Coefficients Standard Error t Stat Pvalue Lower 95%Upper 95% Lower 95,0% Upper 95,0% Intercept 0,02403 0,023267 1,03285 0,315351 0,07291 0,024851 0,07291 0,024851 X Variable 10,02166 0,000388 55,7522 1,3E021 0,02247 0,02084 0,02247 0,02084 SUMMARY OUTPUT Regression Statistics Multiple R 0,997434 R Square 0,994874 Adjusted R Square 0,994589 Standard Error 0,040604 Observations 20 ANO...
Reedo Koort Siim Loost Sven Albi Andri Kõiv VOLTMEETRI KALIBREERIMINE Õppeaines: FÜÜSIKA Õpperühm: ET 11/21 Esitamise kuupäev: Tallinn 2019 1. Töö eesmärk. Kaliibrida galvanomeeter etteantud mōōtepiirkonnaga voltmeetriks. Määrata voltmeetri täpsusklass. 2. Töö vahendid. Galvanomeeter, etalonvoltmeeter, takistusmagasin, alalispingeallikas. 3. Töö teoreetilised alused. Mōōteriista kaliibrimine on protseduur,kus mōōteriista skaala jaotistega seatakse vastavusse mōōdetava suuruse väärtused etteantud mastaabis. Galvanomeeter on analoogmōōteriist nōrkade voolude (ca 1mA) mōōtmiseks. Selleks,et kasutada galvanomeetrit voltmeetrina,tuleb galvanomeetriga G järjestikku ühendada nn. eeltakisti RE (joon 1). Eeltakisti piirab voolu läbi galvanomeetri. ...
Reedo Koort Siim Loost Andri Kõiv VOOLUGA JUHTMELE MÕJUV JÕUD MAGNETVÄLJAS. LABORITÖÖ NR. 6 Õppeaines: FÜÜSIKA II Õpperühm: ET 11/21 Esitamise kuupäev: 05.03.2019 Tallinn 2019 1. Töö eesmärk. Määrata vooluga juhtmele mõjuv jõud magnetväljas ja uurida selle jõu sõltuvust voolust Ja voolujuhtme pikkusest. 2. Töövahendid. a) Kangkaal Pasco mudel SF- 8608 b) Eri pikkusega voolu juhtmed : SF40 1,2 cm SF37 2,2 cm SF39 3,2 cm SF38 4,2 cm SF41 6,4 cm SF42 8,4 cm c) Magnetite pakett d) AC/DC vooluallikas Pasco mudel SF- 9584. e) Teslameeter, 4060.50 3. Töö teoreetilised alused. Vooluga juhtmele, kui me asetame selle magnetvälja, hakkab mõjuma vast...
76. Mis on täielik peegeldus? Joonis, valem, seletus, rakendused. Suurendades langemisnurka , jõuame olukorrani, kus =900 ja edasisel langemisnurga suurendamisel kiir teise keskkonda ei levi. See on täielik peegeldus. Langemisnurk, mille juures murdumisnurk on 900 on antud keskkondade jaoks sisepeegeldumise piirnurk. Detailsemal uurimisel selgub, et valguslaine sukeldub teise keskkonda poole lainepikkuse ulatuses ja naaseb siis. See efekt on energeetiliselt 100%-se kasuteguriga. Kiudoptika, veekogu, kalade nägemine. Ka siin kehtib kiire pööratavus. 77. Mis on Fermat' printsiip? Optiline teepikkus kui järeldus Fermat' printsiibist. Fermat' printsiip. Fakt: Homogeenses keskkonnas levib valgus sirgjooneliselt ja mittehomogeenses keskkonnas kõverjooneliselt. Fermat' printsiip: valgus levib mööda sellist teed, mille läbimiseks kuluv aeg on minimaalne. ...
YFR0012 Kordamis küsimused eksamiks 1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 3. Elektrivälja tugev...
Füssi küsss 16-30 18. Kondensaatorite jadaühenduse valemi tuletus. Olgu üksik keha mahtuvusega C, laenguga q ja potentsiaaliga . Suurendame keha laengut dq võrra. Toome selle lõpmatusest keha pinnale. Selleks tuleb teha välist tööd elektriväljajõudude vastu. Selleks, et laadida keha 0 kuni tuleb teha tööd A. Töö võrdub samadimensionaalse avaldisega, mis ei sisalda töö tegemise parameetreid, vaid keha seisundit iseloomustavaid suurusi. Keha kannab energiat. Pole veel selge, kus see energia on lokaliseeritud. - Kehade süsteemi energia. Vaatame kaht ainepunkti kaugusel r ja laengutega q1 ja q2 Kumbki keha omab teise elektriväljas potentsiaalset energiat. Potentsiaalid tekitatakse vaadeldavas kohas teise laengu poolt kaugusel r. 21. Kasutades seost tuletage laetud kondensaatori energia ja elektrostaatilise välja energiatiheduse valem. - Laetud kondensaatori energia 2...
46. Lähtudes Lorentzi jõu valemist ja joonisest, tuletage Ampere'i jõu valem. 47. Lähtudes joonisest, mida tuleb täiendada jõududega, tuletage vooluga kontuurile mõjuva jõumomendi avaldis ja defineerige kontuuri magnetmoment. 48. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga juhtme liikumisel homogeenses magnetväljas. 49. Kasutades allolevat joonist, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri liikumisel homogeenses magnetväljas. 50. Lähtudes töö üldavaldisest magnetväljas, tuletage töö avaldis vooluga kontuuri pöördumisel magnetväljas. 51. Mis on magneetuvus? Mis on magnetväljatugevus ja miks see on vajalik suurus? Mis on suhteline magnetiline läbitavus? 52. Kuidas klassifitseeritakse magneetikud? 1) Diamagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on negatiivne ja väike ja konstantne. Ainult ülijuhis on see täpselt 1. 2) Paramagneetikud. Magnetiline vastuvõtlikkus on positiivne ja väike ja konstantne. 3) Ferromagneetikud....
61. Mis on pööriseline elektriväli? Lähtudes Faraday elektromagnetilise induktsiooni seadusest, tuletage alltoodud valem. 63. Esitage Maxwelli võrrandid integraalkujul. 64. Tuletage laengu võnkumise võrrand võnkeringi jaoks.Lähtuge Ohm'i seadusest suletud ahela kohta. 65. Joonistage ainult aktiivtakistust sisaldava vahelduvvoolu ahela vektordiagramm. On antud pinge. Milline on vool? 66. On antud ahelale rakendatud pinge. Milline on vool selles ahelas? Mis on induktiivtakistus? Joonistage induktiivsust sisaldava ahela vektordiagramm. 67. Milline on vool ahelas? Mis on mahtuvustakistus? Joonistage vastav vektordiagramm. 68. Kujutage alloleva jadaahela vektordiagramm pingete ja voolude kohta. 69. Tuletage vahelduvvoolu ahela hetkvõimsuse valem. 70. Lähtudes vahelduvvoolu hetkvõimsuse valemist, tuletage vahelduvvoolu keskmise võimsuse valem.
?(ei tea kas joonis on õige!!!)
71. 72. 73. 74. 75.
docstxt/122729554221236.txt
Lineaarselt polariseeritud valgusega on tegemist siis, kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis. (Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht). Sellega on tegemist siis kui kiirte intensiivsused on erinevad, või faasinurk on erinev täisnurgast.
docstxt/129648973934538.txt
docstxt/127495548872433.txt
Tühjenemine Tabel 13.2 U=.......... i01 =............ i02 =............. Jrk nr. Aeg i I / I0 ln( I / I 0 ) (s) ( µA ) R1 R2 R1 R2 R1 R2
Tabelid Nr n Xk Xk+n x d a b S1 S2 l`=S1-S2 l 1 1 6,43 6,55 0,120 100 88,8 11,2 7,82 8,42 0,60 4,75714 2 2 6,43 6,71 0,140 100 89,3 10,7 6,12 6,74 0,62 5,17439 3 3 6,43 6,81 0,127 100 89,6 10,4 6,37 7,14 0,77 6,63385 4 4 6,43 6,94 0,128 100 89,2 10,8 6,11 6,76 0,65 5,36852 5 5 6,43 7,12 0,138 100 89,7 10,3 7,2 7,88 0,68 5,92194 6 6 6,43 7,37 0,157 100 89,1 10,9 5,42 6,21 0,79 6,45771 7 7 6,43 7,52 0,156 100 90,3 9,7 6,79 7,49 0,70 6,51649 8 8 6,43 7,67 0,155 100 89,3 10,7 ...
Nr n Xk Xk+n x d a b S1 S2 l`=S1-S2 l 1 1 6,43 6,55 0,120 100 88,8 11,2 7,82 8,42 0,60 4,75714 2 2 6,43 6,71 0,140 100 89,3 10,7 6,12 6,74 0,62 5,17439 3 3 6,43 6,81 0,127 100 89,6 10,4 6,37 7,14 0,77 6,63385 4 4 6,43 6,94 0,128 100 89,2 10,8 6,11 6,76 0,65 5,36852 5 5 6,43 7,12 0,138 100 89,7 10,3 7,2 7,88 0,68 5,92194 6 6 6,43 7,37 0,157 100 89,1 10,9 5,42 6,21 0,79 6,45771 7 7 6,43 7,52 0,156 100 90,3 9,7 6,79 7,49 0,70 6,51649 8 8 6,43 7,67 0,155 100 89,3 10,7 6,12 6,74 0,62 5,17439 xk 0,140 ...
|x| Ue(x) mV Ue(-x) mV Ue(x) V fexp(x) ft(x) f(x) 0 174,22 174,22 0,17422 0,809537 0,857493 0,047956 0,055925 1 173,41 173,80 0,173605 0,80668 0,855884 0,049204 0,05749 2 171,86 173,39 0,172625 0,802126 0,850976 0,04885 0,057404 1 3 169,78 172,23 0,171005 0,794598 0,842521 0,047923 0,05688 0,9 4 166,67 170,11 0,16839 0,782447 0,830102 0,047655 0,057408 0,8 5 162,57 167,19 0,16488 0,766138 0,813126 0,046988 0,057787 0,7 6 157,31 163,49 0,1604 0,745321 0,790835 0,045514 0,057552 ...
docstxt/126285929134538.txt
docstxt/126254679234538.txt
1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb' seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 1 on suhteline dielektriline läbitavus. Vaakumis =1 3. Elektrivälja tugevus, valem, ühik, suund. Jõujoon. Superpositsioonipri...
Andmed Sisesta mõõtmistulemused siia Kui siin on mõni "Viga", siis paranda Sisesta punktide arv siia (kuni 100 x & y paari) x y Rida korras? punktide arv = 1 Korras korrektsete puntide arv = 0 2 Korras tõus = #DIV/0! ± #DIV/0! 3 Korras vabaliige = #DIV/0! ± #DIV/0! 4 Korras (10-ne astmena) tõus = #DIV/0! ± #DIV/0! 5 Korras (10-ne astmena) vabaliige = #DIV/0! ± #DIV/0! 6 Korras Andmed korrektsed? = Vähe punkte 7 Kor...
4. Arvutused Voolutugevuse nurkhälvete aritmeetiline keskmine: α +α α´ = 1 2 2 Tulemused on kantud tabelisse, vastava mõõte tulemuse kõrvale. Maa magnetilise induktsiooni horisontaalkomponent: μ0 ∈ ¿ 2 r tan α Bh ,i =¿ i – katsenumber μ0 - 4π10-7 H/m N–4 r – 0,107m −7 4∗π ¿ 10 ∗0,1∗4 B h ,1= =1,4∗10−5 2∗0,107∗tan 9,5 4∗π ¿ 10−7∗0,2∗4 B h ,2= =1,4 5∗10−5 2∗0,107∗tan 18 −7 4∗π ¿ 10 ∗0,3∗4 B h ,3= =1,62∗10−5 2∗0,107∗tan 23 4∗π ¿10−7∗0,4∗4 B h ,4 = =1,60∗10−5 2∗0,107∗tan 31 −7 4∗π ¿ 10 ∗0,5∗4 B h ,5= =1, 68∗10−5 2∗0,107∗tan 35 4∗π ¿ 10−7∗0,6∗4 B h ,6= =1,65∗10−5 2∗0,107∗tan 40 , 5 ...
1.Millega on määratud aine olekud ja olekumuutused? Sublimeerumine? 2. Kirjelda soojusliikumist. molekulidele iseloomulik pidev, korrapäratu, kaootiline, juhusliku loomuga liikumine, mida nimetataksesoojusliikumiseks. Sulamissoojus ja seos tahkumissoojusega? Tahkumisel eralduvat soojust on võrreldes sulamiseks kuluvaga raskem märgata. Amorfne aine? on olemas hulk amorfseid aineid, mis muutuvad vedelikuks teatud temperatuurivahemikus ja ka nende tahkumine ei sarnane sugugi vee jäätumisega. pigi, vaha, termoplastilised polümeerid ja klaas. 3.Gaas ja vedelik. Kirjelda aine ehituse seisukohalt. Aurumine ja keemine. 4. Kirjelda ideaalgaasi mudelit. Olekuvõrrand pV=nRT Millal on jagatis pV/nRT = 1? 5.Reaalgaas, mida tuleb arvesse võtta? Reaalsed gaasid võivad seega erineda ideaalgaasi mudelist kahel põhjusel: A) Rõhk. Molekulaarjõud mida ideaalgaasi mudelis ei arvestata, sest molekulid on üksteisest kaugel, hakkavad kõrgemal rõhul ja madalama...
docstxt/14186739262528.txt
docstxt/14190256623871.txt
docstxt/13209354649102.txt
docstxt/13209357819102.txt
TTÜ Üliopilane: Teostatud: Üliopilane: Kaitstud: Too nr. 13 OT Silma omaduste tundmaõppimine ning pikksilma suurenduse määramine Tööeesmärk: Silma omaduste Töövahendid:Pikksilm suurendusega 7/50 tundmaõppimine ning pikksilma Joonlaud 1 ± 0,005 m suurenduse määramine. Joonlaud 30 ± 0,05 cm Skeem Teoreetilised alused Silma pimetähn Pimetähn on koht silma võrkkestal, kuhu suubub nägemisnärv. Seal puuduvad valgustundlikud närvirakud. Kui mingi eseme kujutis langeb pimetähnile, siis me seda ei näe. Sellele vaatamata ei taju me vaateväljas musta kohta. Valgusaisting antakse peaajule mõlemast silmast ning lisaks sellele aju töötleb valgustundlikest närvidest tulevaid signaale nii, et me näeme nähtamatu piirkonn...
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Teostatud: Õpperühm: Kaitstud: Töö nr: 3. TO: Töö eesmärk: Vooluallika kasuliku Töövahendid: Stend voltmeetri, ampermeetri, kahe võimsuse ja kasuteguri määramine kuivelemendi, kahe (või kolme) reostaadi ja sõltuvalt voolutugevusest ning sise- ja lülitiga. välistakistuse suhtest. Skeem Töö teoreetilised alused Andmed: Jrk nr I, mA U, V N1, η% E-U, V r, Ω R, Ω 𝑅 mW 𝑟 1. 2. 3. 4. 5. ε= Arvutuskäigud Kasulik võimsus: 𝑁1 = 𝐼 ∗ 𝑈 Esimese mõõtmise korral: 𝑁1 = 70 ∗ 0.4 = 28m...
Füüsika 2. labor
docstxt/124145823834016.txt
HELI KIIRUS 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine ōhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. 3.Töö teoreetilised alused. Lainete levimisel keskkonnas levimise kiirus võrdub: v =λ ∙ f (1) kus v on lainete levimise kiirus, λ - lainepikkus, f - sagedus. Teooria annab heli kiiruse jaoks gaasilises keskkonnas valemi v= √ x ∙ R ∙T μ (2) Cp kus x= Cv on gaasi isobaarilise ja isokoorilise moolsoojuste suhe, R - universaalne gaasikonstant ( R = 8,31 J/kmol ), T - absoluutne temperatuur( °K) , μ - moolmass (ōhu jaoks =29·10-3 kg/mol) Seega kui heli kiirus antud gaas...
ÜLDMÕÕTMISED 1. Tööülesanne Tutvumine nooniusega. Nihiku ja kruviku kasutamine pikkuse mõõtmisel. 2. Töövahendid Nihik, kruvik, mõõdetavad detailid. 3. Töö teoreetilised alused. 3.1. Nihik - Mõõtmisel määratakse kõigepealt põhiskaalalt number (mm-tes), milleks on viimane kriips põhiskaalal, mille on ületanud nooniuse 0 – kriips.Seejärel leitakse, mitmes nooniuse kriips ühtib täpselt mõne põhiskaala kriipsuga. See arv korrutatakse nooniuse (nihiku) täpsusega ja liidetakse juurde põhiskaalalt saadud numbrile. See ongi lõplik lugem ehk mõõt. Nihiku nooniuse täpsus on tavaliselt 0,1mm või 0,05 mm. - Elektrooniline nihik täpsusega 0,01 mm. 4. Töökäik 4.1. Mõõtmised nihikuga 1. Määrata juhendaja poolt antud nihiku täpsus. 2. Mõõtke antud viie katsekeha põhimõõdud. Selleks asetage katsekeha, vastavalt soovitud mõõdule, mõõtotsikute vahele ning lükake need tihedalt vastu katsekeha ja leidke lugem. Korrake iga p...
R1 || R5 jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,0 5,0 235,9 235,90 0,66 0,43 2 4,9 5,1 245,2 235,58 0,34 0,12 3 4,8 5,2 254,9 235,29 0,05 0,00 4 4,7 5,3 265,2 235,18 0,07 0,00 5 4,6 5,4 275,7 234,86 0,39 0,15 6 4,5 5,5 286,8 234,65 0,59 0,35 235,24 R1 ja R5 jadamisi jrk nr l1 l2 R Rx RxRx (RxRx)2 1 5,0 5,0 954,3 954,30 1,98 3,92 2 4,9 5,1 ...
docstxt/14186601887939.txt
docstxt/128708534533392.txt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
