Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

Füüsika

Füüsika on loodusteadus, mis uurib loodust kõige üldisemas mõttes
Kategooriad
Faile
Aineehitus -
56
Alalisvool -
9
Analoogelektroonika -
5
Astronoomia ja astroloogia -
76
Bioloogiline füüsika - Tartu Ülikool
24
Dünaamika -
12
EHITUSFÜÜSIKA -
10
Elektriohutus -
4
Elektriõpetus -
61
Elektroenergeetika -
13
Elektromagnetvõnkumine -
7
Faraday katsed ja Lenzi reegel -
1
Füüsika - Keskkool
3117
Füüsika - Tallinna Tehnikakõrgkool
72
Füüsika - Eesti Maaülikool
22
Füüsika - Tartu Ülikool
1
Füüsika - Sisekaitseakadeemia
1
Füüsika - Akadeemiline
21
Füüsika - Kutsekool
126
Füüsika - Eesti Infotehnoloogia Kolledzh
26
Füüsika -
8
Füüsika - Tartu Tervishoiu Kõrgkool
3
Füüsika - Tallinna Ülikool
4
Füüsika - Tallinna Tehnikaülikool
234
Füüsika - Põhikool
776
Füüsika - Eesti Mereakadeemia
5
Füüsika (saksa keeles) - Põhikool
1
Füüsika ii - Tallinna Tehnikaülikool
140
Füüsika ii - Tallinna Tehnikaülikool
27
Füüsika ja elektrotehnika -
5
Füüsika loodus- ja tehiskeskkonnas - Tartu Ülikool
14
Füüsika praktikum -
45
Füüsika täiendusõpe -
16
Füüsikaline ja kolloidkeemia -
30
Füüsikaline maailmapilt - Tallinna Ülikool
12
Gaaside ja vedelike voolamine - Tallinna Tehnikaülikool
7
Hüdromehaanika -
1
Keskkonafüüsika - Tartu Ülikool
12
Keskkonnafüüsika - Eesti Maaülikool
13
Kiirguskaitse - Tartu Ülikool
3
Kinemaatika, mehhaanika põhiülesanne -
9
Kompuuterfüüsika - Tartu Ülikool
2
Liikumine -
11
Lääts ja murdumine -
2
Läätsed ja kujutis -
6
Materjali füüsika ja keemia - Tallinna Tehnikaülikool
4
Materjaliteaduse ülevaatekursus -
1
Megamaailma füüsika -
4
Mehaanika -
11
Mehaanika ja soojuse valemid -
5
Mehaaniline liikumine -
3
Mikromaailm -
10
Molekulaarfüüsika -
4
Optika - Tallinna Tehnikaülikool
27
Parendamise töövahendid -
1
Rakendusfüüsika - Lääne-Viru Rakenduskõrgkool
9
Rakendusfüüsika - Kutsekool
1
Rõhk vedelikus -
1
Soojuskiirgus -
1
Soojusnähtused -
16
Staatika kinemaatika - Tallinna Tehnikaülikool
14
Termodünaamika - Tallinna Tehnikaülikool
11
Tihedus -
2
Tuumafüüsika-katastroofid -
3
Valgus -
1
biofüüsika -
1
elastsus -
1
elektromagnetism -
1
hõõrdumine -
1
magnetism -
2
optika ja elektromagnetlained -
2
tuumakatastroof -
2
vedrupendel -
1
võnkumine ja lained -
6


Kategooria füüsika populaarseimad õppematerjalid

TEST Loeng 1 Naturaalarv – loendamiseks ja järjestamiseks kasutatavad arvud 0 1 2 3 … Mõnikord jäetakse 0 naturaalarvude hulgast välja Täisarv – kõik naturaalarvud ja nende negatiivsed vastandarvud Ratsionaalarv – reaalarvud mida saab kasutada kahe täisarvu m ja n jagatisena m/n Igal ratsionaalarvul on ka lõpmatu kümnendarendus ja see on alati perioodiline Reaalarv – kõik ratsionaal ja irratsionaalarvud mitteperioodilised lõppmatud kümnendmurrud kokku Täidavad lünkadeta kogu arvsirge Kompleksarv – arv kujul a + ib kus a ja b on reaalarvud ning i imaginaarühik Reaalarvu a nimetatakse kompleksarvu a + ib reaalosaks ja reaalarvu b selle kompleksarvu imaginaarosaks Iga kompleksarv z = a + ib on määratud oma reaal ja imaginaarosaga st reaalarvude järjestatud paariga a;b Sellise paariga on määratud ka tasandi punkt Seega on vastavus tasandi punktide või nende kohavektorite ja kompleksarvude vahel üksühene Kaht kompleksarvu z = a
Ühtlane sirgjooneline liikumine Kiirendus Teepikkus ühtlaselt muutuval liikumisel Newtoni II seadus Gravitatsiooniseadus Raskusjõud Keha kaal (-) Hõõrdejõud Keha impulss e. liikumishulk Mehaaniline töö Võimsus (W) Potensiaalne energia (jaulides) Kineetiline energia (Jaulides) Nurkkiirus , kus ? (fii) on pöördenurk ja t on aeg (rad/s) Joonkiirus ringliikumisel (m/s) Võnkeperiood (1 s) Sagedus (Hz) Rõhk, p - on rõhk, F – jõud ning S – pindala (Pa) Ideaalse gaasi oleku võrrand, kus P[Pa],V[m3], T[0K] Isotermiline protsess Isobaariline protsess Isohooriline protsess Q=cm Soojushulk temperatuuri muutumisel Q=m Soojushulk sulamisel Q=rm Soojushulk keemisel, r- soojuhulk 1kg aine aurustumieks keemis temperatuuril Q=qm Kütuse kütteväärtus, q-kütuse kütteväärtus Kasutegur Columb`I sea
Füüsika eksami kordamine 1)Liikumise kirjeldamine: ? Taustsüsteem: koordinaadistik + käik (on võimalik aja mõõtmine) ? Kohavektor  ? Trajektoor: joon, mida mööda keha liigub  ? Kiirus: asukoha muutus jagatud aja muutusega, kohavektori tuletis aja järgi   ? Kiirendus: kiiruse muutus jagatud vastava ajaga, kiiruse tuletis aja järgi  2)Sirgjooneline ühtlaselt muutuv liikumine: Keha liigub sirgjoonelisel trajektooril, kusjuures tema kiirendus on nii suunalt kui suuruselt muutumatu ning  samasihilise kiirusega. Realiseerub olukorras, kus keha liigub muutumatu jõu toimel (näiteks vabalangemine raskusjõu  väljas.  , kus a­kiirendus, v­kiirus, t­aeg.  Peale integreerimist saame  , kus v0­keha algkiirus ajahetkel t=0 Vastavalt kiiruse definitsioonile , seda uuesti integreerides saadakse teada koordinaadi sõltuvus ajast , kus x­ koordinaat 3)Kõverjoone
Tallinna Tehnikaülikool Füüsikainstituut Üliõpilane: Taivo Tarum Teostatud: Õpperühm: EAEI20 Kaitstud: Töö nr: 24 OT allkiri: GAASIDE ERISOOJUSTE SUHE Töö eesmärk Töövahendid Õhu erisoojuste suhte Clement´i-Desormes´i riist, määramine Clement´i- ajamõõtja. Desormes´i [klemani-dezormi] meetodil. Töö teoreetilised alused Ideaalse gaasi adiabaatilisel paisumisel on kehtiv Poissioni [puasoni] seadus pV ? = const , cp kus p on gaasi rõhk, V - ruumala ja ? = - gaasi erisoojuste (või moolsoojuste) cv suhe ( Cp - gaasi erisoojus jääval rõhul ja Cv - gaasi erisoojus jääval ruumalal). Clement´i- Desormes´i meetod võimaldab lihtsal viisil määrata Cp ja Cv suhet. Vas
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL TALLINN COLLEGE OF ENGINEERING Laboratoorsed tööd Õppeaines: Füüsika Teaduskond: Õpperühm: Üliõpilane: Juhendaja: Peeter Otsnik Tallinn 2009 Laboratoorne töö nr 1 Helikiirus 1.Tööülesanne. Heli lainepikkuse ja kiiruse määramine õhus. 2.Töövahendid. Heligeneraator, valjuhääldi, mikrofon, ostsilloskoop. Katse nr. f , Hz l0 , cm ln , cm ?ln , cm ?,m 1. 4917 16,9 20,5 3,6 0,00712 2. 4917 20,5 27,7 3,6 0,00712 3. 4917 24,1 27,7 3,6 0,00712 4. 4917 27,7 31,2 3,5 0,00712 5. 4917
YFR0012 Kordamis küsimused eksamiks 1. Mis on elektrilaeng ja millised tema 5 põhiomadust. Elektrilaeng on mikroosakese fundamentaalne omadus nii nagu masski. Elektrilaeng põhjustab teda ümbritsevas ruumis elektrivälja tekke, mida on võimalik avastada teise elektrilaenguga. Elektrilaengul on järgmised omadused. 1. Elektrilaenguid on kaks tüüpi: positiivne ja negatiivne 2. Eksisteerib vähim positiivne ja negatiivne laeng, mis on absoluutväärtuselt täpselt võrdsed. Elementaarlaeng. 3. Elektrilaeng ei eksisteeri ilma laengukandjata. 4. Kehtib elektrilaengu jäävuse seadus: Isoleeritud süsteemis on elektrilaengute algebraline summa jääv. 5. Elektrilaeng on relativistlikult invariantne. Ei sõltu taustsüsteemist. 2. Coulomb’ seadus, joonis, valem, seletus. See on elektrilise vastastikmõju põhiseadus nii nagu Newtoni seadused. Samanimelised laengud tõukuvad. Erinimelised laengud tõmbuvad. 3. Elektrivälja tugevus. Valem, ühik, suund
Sissejuhatus Erinevad ühikud rad rad 1 2? = 1Hz ? 1 = Hz s s 2? Vektorid r F - vektor r F ja F - vektori moodul Fx - vektori projektsioon mingile suunale, võib olla pos / neg. r Fx = F ? cos? Vektor ristkoordinaadistikus Ükskõik millist vektorit võib esitada tema projektsioonide summana: r r r r F = Fx ? i + Fy ? j + Fz ? k , millest vektori moodul: F = Fx2 + Fy2 + Fz2 Kinemaatika Kiirus Keskmine kiirus Kiirus on raadiusvektori esimene tuletis aja t2 järgi. s ? v ? dt ?s v = - võimalik leida ühtlase liikumise kiirust vk = = t1 t ?t ?t ds
VALEM KIRJELDUS TEEMA s Kiirus ühtlasel sirgjoonelisel Kinemaatika v =¿ t liikumisel v?v 0 Kiirendus Kinemaatika a= t v =v 0 +at ??? Hetkkiirus ühtlaselt muutuval Kinemaatika sirgjoonelisel liikumisel s=v 0 t +¿ at?2 Teepikkus ühtlaselt muutuval Kinemaatika 2 sirgjoonelisel liikumisel v ?2?v 20 Nihe ühtlaselt muutuval Kinemaatika s=¿ sirgjoonelisel liikumisel 2a 2 at ? Aeg, kui algkiirus on 0
Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by CamScanner from intsig.com Generated by Cam
Jkr nr Aeg s R1 R1(i/i0) R1ln(i/i0) Antud: U= 30 1 0 147 0,98 -0,020203 R= 200000 2 5 125 0,833333 -0,182322 i0= 150 3 10 116 0,773333 -0,257045 0,15 4 15 102 0,68 -0,385662 5 20 91 0,606667 -0,499776 6 25 82 0,546667 -0,603916 7 30 74 0,493333 -0,70657 8 35 67 0,446667 -0,805943 9 40 61 0,406667 -0,899761 10 45 55 0,366667 -1,003302
Mitmed materjalid kokku panduna.
VEKTORARVUTUS 1. Murdmaasuusataja sõidab 1.00 km põhja poole ja siis 2.00 km itta. Maa on horisontaalne. Kui kaugel ja mis suunas asub ta lähtepunktist? 2. Vektori pikkus on 3.00 m ja ta on suunatud x-teljest 45? päripäeva. Kui suured on selle vektori x- ja y-komponendid? 3. Kolm võistlejat on lagedal väljal. Igaühele antakse mõõdulint, kompass, kalkulaator ja labidas ning järgmised andmed: Kui minna 32.0? põhjast itta arvestatud suunas 72.4 m, siis 36.0? läänest lõunasse arvestatud suunas 57.3 m ja lõpuks otse lõunasse 17.8 m, siis leiate paiga, kuhu on maetud Porsche võtmed. Kaks võistlejat asuvad kohe mõõtma, kolmas aga arvutama. Mida ta arvutab ja mis tulemuse ta saab? 4. Lennuk lendab 10.4 km läände, 8.7 km põhja ja 2.1 km üles. Kui kaugel on ta lähtepunktist? D = 6i + 3 j ? k 5. Antud on kaks vektorit: . Leida vektori F = 2 D ? E pikkus.
Inertsimoment-Steineri valem r:l=Lo+mr2, def mingi telje suhtes.Et telg kulgliikumise dünaamika kirjeldamisel. võib olla mistahes sirge ruumis, siis võib kehal olla lõpmata palju. Impulsimomendi jäävuse seadus:ainepunktide isoleeritud süsteemi Potentsiaalne e-asukoha e, valemis pole parameetrit pöörlemisest E=mg impulsimoment ajas muutumatu suurus. See on inertsimomendi ja Pascali seadus: vedelikud ja gaasid annavad rõhku edasi kõigis Tln/Ekvaator-Newt grav, joonkiirus Ek suurem-erineb tsentrifugaaljõud nurkkiiruse korrutis. L=mvr =( mr 2)(v/r) ja seega L=I. . See kehtib ka suundades ühtviisi. Kiirus max tasak, kiirendus amplituudiasendis pöörleva keha kui terviku kohta. Punktmass:keha, mille mõõtmeid antud liikumistingimustes ei pea VõnkeperioodT 2s T=1/f(sagedus) 500Hz Ine
41. Tuletage jõu ja potentsiaalse energia vaheline seos, lähtudes töö valemist. Töö ja potentsiaalne energia on seotud ? ? A = F ? s = F ? s ? cos ? = Fs ? s A = ??W p Fs ? s = ??W p ?W p Fs = ? s 42. Mis on absoluutselt elastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt elastne põrge on põrge, mil ei eraldu soojust. Näiteks piljard m1 = m2 = m v2 = 0 ? ? ? ? m ? v1 = m ? v1? + m ? v2 ? ? ? m ? v1 m ? v1? m ? v?2 2 2 2 ? 2 = 2 + 2 ? 43. Mis on absoluutselt mitteelastne põrge? Andke vastavad jäävusseadused kahe keha näitel. Absoluutselt mitteelastne põrge on põrge, mil eraldub soojust. Ei kehti mehaanilise energia jäävuse seadus, kuid alati kehtib impul
Materjalid kokkupakituna.
Lineaarselt polariseeritud valgusega on tegemist siis, kui elektrivälja tugevus muutub ainult ühes kindlas sihis. (Lubatud on ainult üks kindel võnkesiht). Sellega on tegemist siis kui kiirte intensiivsused on erinevad, või faasinurk on erinev täisnurgast.
Kokku korjatud siis mitmed praksid 12-optika 16-elektro
ELEKTER Koostaja: Rühm: ? Elekteron energialiik, mille tekitab elektronideks nimetatud üliväikeste osakeste liikumine. ? Kaasaegses arenenud maailmas on see elutähtis energiaallikas. STAATILINE ELEKTER ? Staatilineelekter on äratanud inimestes huvi juba sajandeid. ? Ligikaudu 2500 aastat tagasi märkas kreeka filosoof Thales (625-547 eKr), et kui siidriidega hõõruda kivistunud puunõret, mida nimetatakse merevaiguks, hakkab merevaik külge tõmbama siidi ja teisi kergeid esemeid, nagu näiteks sulgi. ? Nüüd on teada, et külgetõmme tekib sellepärast, et hõõrumine viib osa elektrone siidi pinnalt merevaigu pinnale. ? Negatiivselt laetud merevaik tõmbab aga ligi kergeid objekte, sest püüab neile kaotada oma üleliigseid elektrone. ? Samasugune efekt tekib, kui tõmmata kammiga korduvalt läbi kuivade juuste või lohistada jalgu mööda nailonvaipa. ? Seda tüüpi elektrit nimetatakse staatiliseks, sest laeng püs
Materjalid kokkupakituna.


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun