Fred Jüssi - Referaat (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

doc

Fred Jüssi

Fred Jüssi on salvestanud ja pildistanud, kõnelnud ja kirjutanud Eesti loodusest palju aastaid. Tema isikupärane ja väljapaistev panus eesti ökoloogilise mõtte arengusse ja looduse mõtestamisse, selle kaitsmise ja taastamise vajaduse teadvustamine on palju väärt. Need ametlikud sõnad öeldi ja kirjutati Fred Jüssi kohta siis, kui ta sai Eesti Taassünni auhinna. Fred Jüssi on huvitav ja rikastav inimesele, kes temaga kokku puutub, sest Fred Jüssil on, mida jagada. Ta mõistab hästi loodust ja ta oskab sellest ka väga hästi kõnelda ja kirjutada. FRED JÜSSI ELULUGU Sündinud 29. jaanuaril 1935 Aruba saarel, Väikestel Antillidel, Lääne- Indias. 1938.aastal tuli perekond kodumaale Eestisse tagasi, elama asuti Tallinna. On lõpetanud Tallinna 20.keskkooli (1953) ja bioloog-zooloogi erialaga Tartu Riikliku Ülikooli (1958).

Kategoriseerimata

8

doc

URMAS OTT

URMAS OTT & FRED JÜSSI „MISTER FRED“ Fred Jüssi on sündinud 29. jaanuaril 1935 Arubal. Ta on Eesti zooloog, loodusfotograaf ja looduse populariseerija. 1958 aastal lõpetas Jüssi Tartu Riikliku Ülikooli bioloogia erialal. Ta on töötanud Emmastes õpetajana ja kuulunud ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse Ministeeriumisse, kus tema ametiks oli looduskaitseinspektor. Töötanud Eesti raadios. Ta on salvestanud looduse hääli, nii helimaastikke kui ka paljude Eesti lindude, konnade jt. hääli, publitseerinud albumeid ja loodusteemalisi jutustusi, samuti mõtisklusi loodusest. Raamat „Mister Fred” sisaldab Urmas Oti viimase intervjuu 7. septembril 2008. aastal,

Eesti kirjandus

34

pdf

EESTI LOODUSKIRJANDUSE LUGU

väljendusvahendite kasutamist ja vältinud seeläbi tunderõhuliste moo- nutuste, antropomorfiseeringute või müstitsismi kalduvate loodusteoste tooniandvat esilekerkimist eesti looduskirjanduse mis tahes arenguetap- pidel. Teine oluline eesti looduskirjandust iseloomustav tegur on olnud kodu- maa-tundmise paatos, lokaalne, rahvapärimuslik ja topofiilne aspekt. Mitmete eri põlvkondade autorite, nagu näiteks Kustas Põldmaa, Jüri Parijõe, Johannes Piiperi, Juhan Lepasaare ja Fred Jüssi teosed juhatavad lugejaid tähele panema oma kodumaa ilu ning seda armastama. Veelgi 242 Kadri Tüür, Timo Maran enam – looduskirjandus ärgitab inimest looma ka isiklikke kohaseoseid, seda nii oma kodu lähedal kui ka Eestimaa muudes paikades. Taimi, loomi ja linde tutvustades kindlustatakse looduskirjanduse abil, et lugeja leiab midagi tuttavat ja omast igast kodumaa nurgast. Erinevalt näiteks

Loodus

14

docx

Vaibakunstnik Anu Raud

väärtus. Praegu on elektroonilised käekellad – mingi Miki Hiir kargab sul seal ees, nii et sa ei näegi seda aega, ja kui patarei tühjaks saab, siis visatakse kell prügikasti. Selletõttu prügimägi aina kasvab. Kogu aeg on vaja uusi asju. Mingi riietusese tuleks lõpuni kanda, ja kui ise enam ei kanna, siis annad kassile asemeks. Kui palju ülearust toodetakse! Pooltele asjadele võiks tule otsa panna. Fred Jüssi ütleb: tee nii palju kui vajalik ja nii vähe kui võimalik. See majanduskasv – paneks Hiiumaal kilekotivabrikud tööle! Toodame jälle palju kilekotte, inimesed viskavad need kuskile mere äärde laiali, luiged söövad neid ja surevad. See ei ole ju majanduskasv! Majandus peaks olema hoopis tagasihoidlikum, hoopis teistel alustel üles ehitatud – see asi, mis sa ostad, peaks olema kallim, vastupidavam, ja mitte kunstlikust materjalist. Et oleks võimalikult palju naturaalseid materjale

Käsitöö

2

doc

Erakond Rohelised

Neil olid suured probleemid. Endised juhid visati erakonnast välja ning siis võeti uuesti tagasi. Vahepeal oli erakond täitsa ilma juhtideta. Kuna nad on kaotanud palju toetajaid, siis on nende tegevus ka üsna piiratud. Hetkel oli neil suurem probleem oma erakonna kooshoidmisega, et ei suudetud väga muule rõhku panna. Seega jäi nende 2010 aasta tegevus kesiseks. Praegu on neil kuus kohta Riigikogus. Need kuus saadikut on Aleksei Lotman, Maret Merisaar, Mart Jüssi, Toomas Traipido, Valdur Lahtvee ja Marek Strandberg. Mart Jüssi kuulub ka Keskkonnakomisjoni. 1. septembri seisuga oli ERR-i esindajaks Valdur Lahtvee. Kuuluvad Reformierakonna ja IRL-ga opositsiooni. Mina isiklikult, kui keskkonna huviline, ei leidnud, enne selle ülesande tegemist, ERR-ist midagi põnevat. Nüüd kui ma olen selle uurimise läbi teinud, leian ma, et on kahju, et nad ei suuda oma plaane teoks teha. Nii mõnedki on väga kasulikud ning ettenägelikud,

Ühiskonnaõpetus

2

doc

Olemuslugu

Haritud lihttööline Kui mainida Räästa Gümnaasiumis ringi käies nime Fred Kivistik, öeldakse, et tegemist on targa ja tagasihoidliku abituriendiga, kellel ees helge tulevik. Koolikaaslastele ja teistele lähedastele tundub ta tõesti sellisena aga Fredi iseloomu kohta saan kõige paremini teada temalt endalt. Lapsena lõbu laialt Oma lapsepõlve kohta ütleb Fred, et ta oli nagu iga teine laps. ,,Elasin vanemate ja noorema õega kahetoalises korteris, teistes majades elasid kõik mu sõbrad ja tuttavad. Kogu vaba aja veetsin õues sõpradega ringi hullates. Vahel läksin hommikul kell 9 õue ja tulin tagasi tuppa õhtul kell 11." Fred räägib oma lapsepõlvest nagu elu parimatest aastatest, mida kohutavalt taga igatseb. Kui küsin, miks ta enam niiviisi õues ringi ei mölla, on Fredil vastus juba olemas. ,,Olen suureks kasvanud ja elu on muutunud

Meedia

6

doc

Rebane

Referaat 8.klass 2005.05.02  Rebane KES TA ON? Rebane (liiginimi ladina keeles Vulpes vulpes) on loom, keda me tunneme reinuvaderina lugematutest muinasjuttudest ja muistenditest.Kes aga rebane tegelikult on?Rebane on imetaja.Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall.Tal on lüheldased jalad, terav koon, suured teravatipulised kikkis kõrvad ja püstovaalsed silmapupillid. Nad on monogaamsed, kuid paarid ei ole eluaegsed. Tüvepikkus on tal 50-90 cm, saba pikkus 40-60 cm ja kaal 4-10 kg. Tema keskmine eluaeg on viisteist aastat. Rebasel on uhke saba. Miks? Ei tea. Ja ilus on see saba ju lõpuks ainult inimese arvates. Rebasele on see aga ükskõik. Vähemalt nii kaua, kui inimene ei taha rebase saba endale saada. Rebane ei roni puudel ega hüppa oksalt oksale nagu orav. Saba vajab rebane arvatavasti oma psüühilise seisundi väljendamiseks. Huntide puh

Loodusõpetus

10

docx

Kompositsioon I

konkreetselt eluolustikust tingitut. Kurblikku, lõbusat või õpetlikku, midagi erilist, ainulaadset ja kordumatut. Põnev galerii, inimesi, huvitavad mõtted, mis haakuvad kultuuri ja Tallinnaga. 1. Tõnis Mägi Linnahallis. Déjà vu tunne laulu ’’Looja, hoia Maarjamaad’’ esmaettekandel. 2. Mari Kalkun Koduköögis. Meenutus oma osalemisest elu esimesel lauluvõistlusel, kus laul jäi laulmata. 3. Fred Jüssi Kadrioru pargis. Eesti erilisus lehesaju ajal. Varasest lapsepõlvest pärit mälestus oma väikeste jalgade astumisest kirjudes lehtedes. 4. Reet Aus Tallinna vanalinnas. Mälestus vanalinna erilisest lõhnast pärast eluperioodi Prantsusmaal. 5. Taavi Eelmaa Vanalinn Pühavaimu kiriku vastas oleva hoone aknal. Mõte, et ehk Jumal saadab uksele koppijale mõne teise tegevuse, hilisem teadmine, et ta ei lasknud kuningat kirikusse. 6. David Vsevivov Keskturul

Kompositsioon I kunstiõpetus

Meedia

Kommentaarid (0)