inimmõistusele, mitte autoriteedile. Paljud küsimused, mida kunagi peeti filosoofilisteks, on tänapäevaks läinud teaduse valdkonda ning leidnud ka täpse vastuse. Filosoofia eesmärk on teoreetiline saada teoreetiliselt aru maailmast mitte aga praktiline (looduse alistamine vms). Seetõttu ongi filosofeerimiseks tarvis võimalust tõusta veidi kõrgemale läbinisti praktilistest igapäevastest muredest ja kirgedest. Russell kirjutas: Ma ei räägi sellest, et filosoof peaks olema ilma tunnete ja emotsioonideta. Inimene ilma emotsioonideta (kui selline üldse on olemas) ei tee midagi ja ei saavuta midagi. Kuid kellelgi pole lootust saada 2 heaks filosoofiks, kuni tal ei ilmne mõned mitte just eriti levinud tunded. Tal peab olema tugev soov maailma mõista niivõrd kuivõrd see võimalik on
kord ja harmoonia. * Pythagoras (570-495 eKr) uskus, et arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. -) Ta uskus nelja põhilisse elementi ning tema arust tulele vastas tetraeeder, maale vastas dodekaeeder, õhule vastas oktaeeder ja veele vastas ikosaeeder. -) Tema arust oli maailma liikuma panevaks jõuks paaris ja paaritute arvude vastandumine, kuna uskus, et paarisarvud on ebatäiuslikud numbrid (v.a kümme, mis oli täiuslikkuse tunnus). -) Ta oli esimene filosoof, kes asetab asjade tõelise olemuse loodusest väljaspoole. -) Ta pani alguse ka oma koolile, mis oli revolutsiooniline, kuna võttis õppima ka naisi. Seal koolis pidid õpilased õppima viis aastat järjest, ei tohtinud kunagi rääkida sellest, mida nad seal õppisid ning pidid alati väitma, et kõik nende mõtted olid tegelikult õpetaja mõtted. Eleaadid ehk elea koolkond * Koolkond, mis sai alguse Lõuna-Itaalias. * Elea koolkond oli idealismi esindaja.
Müüt asendub siin looduse vaatluse ja lahtimõtestamisega. Pütaagorlased PÜTHAGORAS u 570 (582)-490 Sündis Samose saarel. Tegeles matemaatika, astronoomia ja filosoofiaga. Pärast pikki rännuaastaid oriendis kujundas ta välja oma õpetuse. Ta rajab lõpuks Krotonis, Alam Itaalias oma usulise salaühingu. Enne seda oli ta lahkunud oma kodumaalt. Tetractys diagramm. Arvud, mis väljenduvad geomeetrilistes kujundites on maailma aluseks. Ta on esimene kreeka filosoof, kes asetab olemuse loodusest sealpoolsusesse. Puht aineline printsiip asendub vaimsega. See on uus samm filosoofia ajaloos. Maailma sisene ja liikumapanev vastuolu seisneb paaritute arvude vastuolus. Paaris ja paaritute arvude vastuolus. Paaris arvud on jagatavad ja seetõttu ebatäiuslikud. Paaritud arvud on täiuslikud. Phütagoras ei otsi maailma harmooniat mitte ürgaines, vaid ürgseaduses nimelt muutumatutes arvulistes suhetes. ELEAADID
Wissenschaftslehre- teaduse õpetus. Ka tema peateos kandis sama nime. Ta pidas oma vaateid teaduse õpetuseks. Ta leidis, et filosoofia on kõikide teaduste vundamendiks. Kui tekkisid juba keskajal ülikoolid, siis oli seal neli klassikalist teaduskonda- filosoofia, usu, arsti ja õiguse. Kõigepealt õpiti filosoofia teaduskonnas ning siis mindi edasi teise teaduskonda. Akadeemiline õppimine algas filosoofiast. Siis siirduti teiste teaduste juurde. Soti filosoof David Hume (1711-1776) nimetas filosoofiat teaduste isandaks. Rõhutas filosoofia erilisust, teised teadused on alamad. Filosoofiale lähenemine, mida mõistetakse filosoofia all: 1. filosoofia all võime mõista argiteaduslikult teatud elupõhimõtteid ehk kreedosid, mille järgi elada. Teatud elu põhimõtete kogum. Nt. Elan nii, et ei võta mitte kunagi laenu või võtan kätte ja elan 100 aastaseks. 2
teos RIIK (Politeia). · IDEEDE JA MEELELISE MAAILMA SUHE · Akadeemia püsib ligi 1000 aastat, kuni keiser Justianus · Asjad väljendavad ideesid selle 529 a.p.Kr. sulgeb · Ideed kehastuvad asjades · Suri 80 aastasena. · Asjad on ideede varjud · Platoni teosed · Ta on esimene kreeka filosoof, kellelt peaaegu kõik · "Kui ideede maailma vaadelda meheliku algena ja teosed on tervikuna säilinud. mateeriat naiseliku algena, siis meeleline maailm on · Looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. nende laps." (Timaioses) · 34 Platonile omistatud teosest peetakse 25 suure · Demiurg ("rahva heaks töötav") loob meelelise maailma, tõenäosusega ehtsaks
· Albert Suur · 354 - 430 Albertus Magnus · Üldiselt · u. 1206 -1280 · Augustinuse mõttetöös leiab tõusev kristlik kultuur · Üldist oma esimese kõrgfilosoofilise väljenduse. · Entsüklopeedilise harituse tõttu on teda nimetatud · Ta on "kristliku filosoofia" rajaja. ka "doctor universal'iseks". · Elu ja töö · Tema puhul on tegemist ühe suurejoonelisema · "Sa oled meid enese suunas loonud, ja rahutu on katsega ühendada üksikteadmisi ja kreeka meie süda, kuni see rahu leiab Sinus." filosoofiat. Confessiones. · Üldist · Augustinus kirjeldab oma "Pihtimustes" ( 13 · Albert kommenteerib Aristotelese teosei
enoeeriumi max suuruse. Antiikaja valgustatud monarh haritud vaimsete huviga, edumeelne.Hakkas rääkima Rooma rahust, Rooma peab muutuma rahuriigiks (Pax Romana). Säilitada impeeriumi senises seisundis.M.Aurelius kirjutas teose ,,Iseendale".Kes on hea valitseja? See, kes on oma rahva eeskujuks.Tunnused: *ausus (verissimus) *salliv, pidi pidevalt riigil tegutsema. Stoitsism väljendub: 1. Naeru väärmine on in, kes imestab millegi üle. Tuleb jääda häirimatuks. Lucius Annaeus Seneca filosoof, tema kasvatas Nero. ,,Sooviksin olla kirjaoskamatu".Stoiline surm.KRISTLUS ROOMAS kujunes välja Rooma imp. Ida provintsides ning kristlisel oli oma ideelised allikad. 1. Idamaade õpetused (judaism,Moosose käsud, kristlik moraal 10 käsku). Monokristilik relig. 2. Antiikfil. nt Platoni hinge surematus; stoiline hingerahu. Populaarsus seisnes selles, et 1) võrdsuse idee (sots võrdsus) 2)usk lunastajasse-Messiasse(lohutav funkts). Sinna kuulus saksa fil F.Nitsche irratsionalist,
seda, mis on selgesti ja arusaadavalt tunnetatav. Keerulistele probleemidele tuleks läheneda osadeks jaotutena, minnes lihtsamatelt objektidelt aste-astmelt keerulisemate juurde. Eesmärk on jõuda 'lihtsate loomuste' juurde, mis peavad olema vahetult mõistetavad. Descartes'i lähtepunktiks on aga kahtlus, ta otsib meetodeid, milles ei saa kahelda. Autoriteet, komme või harjumus pole piisav, et kahtlemisest loobuda. Kahtluse-meetodi teel jõuab filosoof kõige evidentsema (ilmsema) juurde ja selleks on eneseteadvus. 'Mõtlen, järelikult olen olemas.' Mu enda olemasolu on täielikult väljaspool kahtlust, sest vastasel juhul ei saakski ma ju kahelda. Eneseteadvus on vundament, millele Descartes oma filosoofia rajab. Descartes väidab, et ideed võivad pärineda teadvusest endast, välismaailmast või mingilt kõrgemalt astmelt. Sellest tulenevalt jõuab ta Jumala tõestuseni. Jumal ei saa olla seotud
Kõik kommentaarid