Filosoofia ja ühiskonna arengu paralleelid tööstuslikust revolutsioonist vesinikpommini (0)

Sarnased õppematerjalid

3

docx

Karl Marx, Nietzsche, Freud

Kuna tema isa oli advokaat, õppis ka Marx juudi perekonna pojana kõigepealt õigusteadust. Ta oli päritolult juut, kuid Karl oli esimene oma perekonnas, kes oma rahvust eitas. Teda mõjutasid nii William Shakespeare'i romantilised lood kui ka Newtoni, Locke'i ja Leibnizi ratsionaalne mõtteviis. Bonni ülikoolis, kus Marx õigusteadust õppis vaevas teda alkoholism, mis sundis teda siirduma Berliini ülikooli, kus ta oma isa õuduseks hülgas õigusteaduse ja siirdus hegelliku filosoofia pessa. Doktorikraadi filosoofia alal sai aga Marx hoopis Jena ülikoolist. Peale seda töötas Marx ajakirjanikuna „Rheinische Zeitung” juures, kust ta aga pidi poliitilistel põhjustel lahkuma. Seejärel kolis Marx Pariisi, kuna ta saadeti Belgiast välja ja tema sooviks oli pääseda revolutsioonilise võitluse keskusesse. 31-aastasena kolis ta Inglismaale, kuhu ta ka püsivalt elama jäi. Marx oli krooniliselt haige, mis oli tingitud

Filosoofia ajalugu

9

docx

SIGMUND FREUD PSÜHHOANALÜÜSI TEOORIA

Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria TALLINNA TEENINDUSKOOL Rühm 011MT SIGMUND FREUD PSÜHHOANALÜÜSI TEOORIA Lõputöö Juhendaja: Tallinn 2011 Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Sisejuhatus Ma valisin seda teemat, kuna mulle oli huvitav otsida temast infot ja saada rohkem teada tema teooriadest. Sigmund Freud oli üks tuntuim maailma psühhiaator, kes oli psühhoanalüüsi meetodi rajaja. Kõige tuntuim teooria oli: Id (Miski), Ego (Mina) ja Superego (Ülimina). Sellest ma proovin rääkida omas töös põhjalikumalt. Elionora Travjanka Sigmund Freud psühhoanalüüsi teooria Üldinfo S

Psühholoogia

4

doc

SIGMUND FREUD

Muidugi pole juhuslik, et Freud nalju analüüsima sattus. Tema unenäoteooria sarnaneb huumoriteooriale ning algtõuke naljadest kirjutamiseks andis W. Fliessi märkus Unenägude tõlgendamise kohta: Unenäod paistavad vahel nii naljakad. (Oring 1987: 271) Kaheldamatult pani Sigmund Freudi teooria aluse uuele meetodile rahvajutuuurimises, mis leidis rohkelt järgijaid. Selle soosituse põhjusi on mitmeid. Räägitud on ühiskonna ja sotsiaalteaduste uurimismeetodite kriisist, teadusalade piiride ähmastumisest. Vanad, traditsiooniliste meetodite abil otsitud nalja, aga ka kogu pärimuse seletused ei suutnud rahuldada naljauurijaid, eriti uut "mässumeelset maailma" defineerivalt esindava anekdoodi puhul. Neile heideti ette võimetust tungida asja sisuni, olemuseni. Uued naljainterpretatsioonid annavad võimaluse iseenda ning oma maailma mõtestamiseks just kaasajal, kus kõik on lubatud ning suhteliseks kuulutatud

Psühholoogia

4

docx

Sigmund Freudi elukäik

Freudi sõnul ei ole id-l, egol ega superegol kndlaid piire ja nad pigem sulanduvad üksteisesse. Egol endal ei ole energiat ja kogu energia tuleneb Id-st. Tegemist on suletud energiasüsteemiga, kus ühe tugevnedes peab teine nõrgenema. Egol on täita keeruline roll. Ta peab lakkamatult laveerima kolme jõu vahel: välismaailm, Id-i energia ja Superego kontoll. Topograafiline lähenemine # Alateadvuslik 1. Eelteadvuslik 2. Teadvuslik Psühhoseksuaalse arengu faasid Iga staadium esitab uue vajaduse, millega vaimsed struktuurid peavad tegelema. Lahendamata konfliktid kuskil staadiumis võivad inimesega terve elu kaasas käia. 1. Oraalne faas 2. Anaalne faas 3. Falliline faas 4. Latentsiperiood 5. Genitaalne faas Psühhoanalüüs Inimese käitumise määrab ära alateadvus. Alateadvuses on sünni ja surma instiktid: · Sünni instinkt - paljunemine, seks, libido.

Psühholoogia

8

doc

Isiksusepsühholoogia

ümber paigutuma, vallanduma. Sellel rajaneb isiksus. Id on tungide päriskogu. See, mille poole Id püüdleb, on naudingud. Ego on Idi ja maailma vahendaja. Ego tekib 6-elukuul, lõplikult kujuneb välja 2. eluaastaks. Ta hakkab eristama ennast maailmast: kõneleb endast kui minast, mitte kui III isikust. Ego ülesanne on Idi taltsutada. Superego (3. osa isiksusest) tekib enne kümnendat eluaastat. See on isiksuse südametunnistuse moraalikoodeks. Need on ühiskonna poolt peale surutud normid, väärtused, mille alusel inimene otsustab, kas miski sobib või ei. Selle suurimad mõjutajad on vanemate kasvatus. Tugev superego käitub nagu üldsus tahab, jätab enda naudingud tagaplaanile. Aga kui inimesel on väga tugev Id, siis ta teeb seda, mis ise tahab, käitub, kuidas ise tahab, krutib naudingu hinna liiga kõrgeks. Ego ülesanne on Id ja Superego tasakaalustada. 1923. aastal avastatakse Freudil kurgukasvaja. Tehakse operatsioon, mis hästi ei lähe

Psühholoogia

87

doc

Filosoofia materjale

FILO JA ESTEETIKA 1. Mis on filosoofia? Analüütilise ja kontinentaalse mõttetraditsiooni erinevused. Filosoofia ja kultuur. 2. Mis on esteetika? Esteetikateooriate liigid. Esteetiliste otsuste komplitseeritus. 3. Danto nägemus kunstiajaloost. Kunsti lõpp. 4. Esteetika ja interdistsiplinaarsus. Kunsti ja kunstimaitse suhted nende piiridest väljapoole jäävaga. 5. Antiikfilosoofia. Eelsokraatikud, Platon, Aristoteles. 6. Hellenism. 7. Antiikesteetika. Miks suhtus Platon kunsti alavääristavalt? 8. Platonist alanud filosoofiatraditsioon

Filosoofia

34

doc

Psühholoogia - isikud

uurima, kas on võimalik testida inimeste stressi taluvust juba enne sõtta minekut. * Isiksus (oleneb kontekstist) ­ see osa inimestest, mis on kordumatu (unikaalsus, erakordsus) või hoopis see, mis on püsiv ja muutumatu. -) Algselt defineeriti seda kui teadust inimeste individuaalsetest erinevustest (see oli vale, sest igasuguse teaduse mõte on leida seaduspärasust ja sarnasust ning tänapäeval, kus lähenetaksegi rohkem sedasi, on isiksuse psühholoogia arengu kiirus kõvasti kasvanud). -) Vahepeal on kriitiline periood, kus leitakse, et isiksus kui mõiste on mõttetu ning teoreetiline ning seda kordumatut osa inimeses ei ole olemaski, sest leiti, et kõik sõltub situatsioonist ehk inimesed käituvad vastavalt olukorrale. * Kahekümnendal sajandil tehti algust ning siiani tehakse seda nii, et isiksust uuritakse lingvistiliselt ehk keele kaudu. * Koolkonnad jagunevad peamiselt:

Psühholoogia

18

pdf

KORDAMISKÜSIMUSED FILOSOOFIA

sündmus on teatud tingimustega üheselt määratud) ja kõiki sündmusi on põhimõtteliselt võimalik ette näha/välja arvutada. On arvatud ka, et determinism välistab vaba tahte. Keskkonnadeterminism on teooria, mille kohaselt keskkond määrab inimeste hoiakud ja käitumise. Füüsiline geograafia, eriti kliima, mõjutab inimeste teadvust, mis omakorda määrab nende poolt loodud ühiskonna ja kultuuri.  • Ontoloogia ehk olemisõpetus - oleva ja olemise kui niisuguse ning olemisviiside filosoofiline käsitlus, mis jätab kõrvale tunnetustegevuse analüüsi. Filosoofilises tähenduses käsitas ontoloogiat esimesena Aristoteles, kelle rajatud traditsioonis vastandus ontoloogia tunnetusteooriale, loogikale ja antropoloogiale. Klassikalises filosoofias on ontoloogia metafüüsika osa, mis tegeleb Jumalaga, hingega ja universumi ehk maailmaga.

Filosoofia

Kommentaarid (0)