Eesti Rahvuspark
LE10
Robert Rootsi
Allan Marran
Karula Rahvuspark
See asutati 1979. aastal maastikukaitsealana ja 1993 muudeti
rahvuspargiks.
Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula
kõrgustikustikku.
Rahvuspargi pindala on 11097 ha. See hõlmab ligi kolmandiku Karula
kõrgustikust
Karula rahvuspark paikneb enam-vähem ajaloolise Karula kihelkonna
piirides, hõlmates kihelkonna idaosa.
Karula rahvuspargi loodus on mitmepalgeline. Põhja-Karulas
domineerivad kultuurmaastikud: niidu ja põllutükid vahelduvad
metsatukkade ja järvedega. Põhiline osa asustusest koondub just sinna.
Lõuna-Karulas laiuvad metsamassiivid, kus orgude soised metsad
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 6 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
14 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
noobivabrik
Õppematerjali autor
ning hoitakse korras esivanemate haudu Lüllemäel ja Kaikamäel. Karula inimene paikne ja traditsioone austav. Uus tulija peab tükk aega ennast kohalikele "tõestama", enne kui ta päriselt omaks võetakse. Õppimist tahab keelgi. Kui siinne elanik oma ise oma elu ja ümbrust üsna tavaliseks peab, märkab külaline Karula rahva eripära ja tugevat sidet maa ning loodusega. Lahemaa Rahvuspark Lahemaa Rahvuspark loodi 1.juunil 1971 toonase Eesti NSV Ministrite Nõukogu määrusega. Juba alguses rõhutati, et tegu pole lihtsalt tavalise looduspargiga või maastikukaitsealaga ning ei püüta esitada ega taastada ürgset loodusmaastiku, mis oleks inimestest puutumata. Rahvuspargi asukoha otsingutel lähtuti sellest, et oleksid esindatud meile iseloomulikud, kaunid ja mitmekesised ning seejuures võimalikult terviklike ökosüsteemidega loodusmaastikud. Eestimaa, mitmest küljest merega
RAHVUSPARGID Raimond ja Enrico Mis on rahvuspark? Rahvuspark ehk natsionaalpark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit. Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku looduskasutuse säilitamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Siin kaitstakse metsa-, soo- ja rannaökosüsteeme, samuti poollooduslikke kooslusi (loopealsed), geoloogiamälestisi (balti klint) ning ajaloo- ja arhitektuurimälestisi. Lahemaa on Euroopa üks tähtsamaid metsakaitsealasid. Lahemaa rahvuspark kuulub üle-euroopalisse Natura 2000 võrgustikku Lahemaa linnu- ja loodusalana. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha Lahemaa rahvuspa
........lk 4 Muraka looduskaitseala..............lk 4 Nigula looduskaitseala................lk 5 Puhtu-Laelatu-Nehatu märgala...lk 5 Soomaa Rahvuspark...................lk 5 Vilsandi Rahvuspark..................lk 6 Laidevahe looduskaitseala.........lk 6 Kasutatud materjalid..................lk 7 Ramsari konventsioonist Ramsari (1971) konventsioon rahvusvahelise tähtsusega märgalade, eriti veelindude elupaikade kohta on vanim rahvusvaheline looduskaitselepe. Eesti ratifitseeris Ramsari konventsiooni 20. oktoobril 1993. Algselt oli kokkulepe mõeldud eelkõige veelindude kaitseks, kuid et märgalade roll biosfääri ökoloogilise tasakaalu säilimisel on märksa mitmekülgsem, hakati konventsiooni rakendamisel pöörama üha enam tähelepanu märgalade kui elukeskkonna kaitsele. Konventsiooni kohaselt loetakse märgaladeks soid (olgu need siis looduslikud või kunstlikult
looduskaitsealasid nimetatakse rahvusparkideks. Valisin enda teemaks „Eesti Rahvuspargid“ kuna avastasin, et nendest ma ei tea peaaegu mitte midagi. Teema valiku alguses sain aru, et ma ei teagi meie rahvusparke. Ma ei teadnud nende nimetusi, rääkimata nende asukohtadest. Lapsest saati olen olnud loodushuviline ja teadsin, et see teema pakub mulle huvi ja saan juurde uusi teadmisi. Töös tutvustan lühidalt meie 5 rahvusparki. Rahvuspargi kirjelduse jagasin kaheks: ajalugu ja loodus. Eesti rahvuspargid on: Karula rahvuspark; Soomaa rahvuspark; Vilsandi rahvuspark; Matsalu rahvuspark; Lahemaa rahvuspark. 3 KARULA RAHVUSPARK Ajalugu Karula rahvuspark asub Valga- ja Võrumaa piiril Antsla, Karula, Mõniste ja Varstu valla maadel. 1979. aastal asutatud maastikukaitseala sai rahvuspargiks 1993. aastal. Teda asustati,
Rahvuspark - looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi (sh koosluste, ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastiku ja rahvuskultuuri) kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargis määratakse loodusreservaadi, sihtkaitsevööndi ja piiranguvööndi alad. 2004. aastast on Eestis 5 rahvusparki: · Lahemaa · Karula · Soomaa · Vilsandi · Matsalu rahvuspark Kõik nimetatud rahvuspargid kuuluvad kaitsealade võrgustiku Natura 2000 alade hulka. Lahemaa rahvuspark Lahemaa rahvuspark on asutatud 1. juunil 1971. a. Asub Loksa ja Kuusalu vallas, Lääne-Virumaal Kadrina ja Vihula vallas. Rahvuspargi pindala on 72 500 ha, sellest maismaad 47 410 ha ja merd 25 090 ha . Lahemaa rahvuspark on loodud Põhja-Eestile iseloomuliku looduse ja kultuuripärandi, (sh ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike, rahvuskultuuri ning alalhoidliku
uurimiseks ja tutvustamiseks. Kaitsealad on: 1. rahvuspark; 2. looduskaitseala; 3. maastikukaitseala (looduspark) Rahvuspark - on erilise rahvusliku väärtusega kaitseala looduse ja kultuuripärandi, sealhulgas ökosüsteemide, bioloogilise mitmekesisuse, maastike ja rahvuskultuuri kaitsmiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Rahvuspargi territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Eesti rahvuspargid on: Lahemaa Rahvuspark, Karula Rahvuspark, Soomaa Rahvuspark ja Vilsandi Rahvuspark. Looduskaitseala - on looduskaitselise või teadusliku väärtusega kaitseala looduslike protsesside ja haruldaste ning hävimisohus olevate või kaitstavate taime-, seene- ja loomaliikide ning nende kasvukohtade ja elupaikade, eluta looduse, samuti maastike ja looduse üksikobjektide säilitamiseks, kaitseks ja uurimiseks.
2)Haagi lõugas 3)Junkru laht 4)Kiisa laht 5)Kööbe lõugas 6)Lülle laht 7)Uudepanga laht 8)Abaja laht on laht Saaremaa läänerannikul, Kihelkonna lahe kaugem kagupoolne sopp Papissaare poolsaarest kirdes. Laht on piklik, kagu-loode sihiline, lahesuu jääb loodesse. Selle pikkus on umbes 2 km, laius lahesuus umbes 400m, kõige laiemas kohas umbes 1 km. Laht on madal, lahesuus on sügavuseks mõõdetud 1,8 m. Sinna suubuvad kagusopis Kihelkonna oja ja Allika oja. 9)Atla laht on Eesti läänepoolseim laht, mis asub Saare maakonnas Lümanda vallas Atla küla lähedal. Laht koos sealsete arvukate väikeste saartega jääb Vilsandi rahvuspargi territooriumile. Lahe laius on 23 km ja see jääb Elda ja Eeriksaare poolsaare vahele. 10) Kihelkonna laht asub Saaremaa lääneosas Kihelkonna vallas Tagamõisa poolsaare ja Vilsandi saare vahel. 11) Kiirassaare laht asub Saaremaa läänerannikul Papissaare ja Kuusnõmme poolsaare vahel Kihelkonna valla territooriumil.
soontaimi. Lindudest on arvukaimad pesitsejad kormoran, hahk ja hõbekajakas. Matsalu rahvuspargi pindala on 48 610 ha ja see hõlmab Matsalu lahte, selle suudme ümber olevat Väinamere osa, Kasari jõe alamjooksu, lahe ja jõe kaldaroostikke, üleujutatavat Kasari jõe luhta, rannakarjamaid, puisniite ja umbes 50 meresaart. Soomaa rahvuspargi territooriumile jääb viis raba: Valgeraba, Öördi raba, Riisa raba, Kikepera raba ja Kuresoo raba. Neist Kuresoo on Eesti suurim raba. Matsalu rahvuspargis on mitmeid infotahvlitega varustatud ja tähistatud loodusradasid, kus matkamine peaks jõukohane olema igale vanusele, sest rajad on suhteliselt lühikesed ja kergesti läbitavad. Matkaradadeks on Penijõe matkarada, Suitsu matkarada, Salevere matkarada, Näärikivide õpperada, Kiideva Puise matkarada. Rahvuspargis on ka 6 linnutorni. Penijõe matkarada kogupikkus: 5 km
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid