50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 5 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-14
Kuupäev, millal dokument üles laeti
46 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
külli pekarev
Õppematerjali autor
.......................................................5 g.Kaasavast haridusest ja sobitusrühmadest...............................................................................6 h.Muusikaline lisategevus erirühma lastele................................................................................6 i.Kuulmispuudega laps vajab õigel ajal abi.................................................................................7 j.Leelo Tiisvelt: erivajadusega laps tavaklassis? Jah, see on normaalne.....................................7 Loengumaterjalide lühikokkuvõtted...........................................................................................9 Õppefilmide ülevaated..............................................................................................................23 a.Kuulmispuudega lapsed.........................................................................................................23 b
o Sekundaarsete puuete tekkimise oht kui keskkond ei vasta lapse vajadustele, siis võime tekitada juurde lisaprobleeme. Esmane ja teisene puue o Esmased e primaarsed puuded on otseselt seotud kahjustuse koha, aja ja ulatusega. o Teisesed e sekundaarsed puuded tekivad siis kui lapsed ei saa esmasele puudele vastavat õpetust ning nende potentsiaal jääb välja arendamata. Arenguliinid Bioloogiline (sisse programmeeritud) ja kultuuriline (teostub läbi teiste inimeste meie ümber) arenguliin. Bioloogiline arenguliin annab ette punktid, kus laps on valmis omandama uusi oskusi. Kultuuriline arenguliin pakub tuge bioloogilisele arenguliinile hetkel kui see on vajalik. Tavalises arengus need liinid kattuvad. Ebatavalises arengus bioloogiline ja kultuuriline arenguliin lahknevad, enamasti on bioloogiline areng maha jäänud. Andekuse puhul on ette jõudnud. Tasandid probleemist rääkimiseks Käitumine esmalt paistab probleem välja käitumises
Erivajaduste psühholoogia aines ja ülesanded, erivajaduste liigid Erivajaduste psühholoogia on psühholoogia haru, mis uurib hälbinud arenguga laste, noorukite ja täiskasvanute psüühikat. Hälbinud- kõrvalekalle tavalisest (keskmisest) arengust, võib olla nii positiivses kui ka negatiivses suunas Kursuse käigus pööratakse rohkem tähelepanu lastele (0-puberteediiga), kuna mida väiksemad on lapsed, seda suuremad muutused arengus aset leiavad ja seda olulisem on nende muutustega kursis olla. Erivajaduste psühholoogia näol on tegemist teadusharuga, teadmised sellest on tulnud uuringute kaudu. Kontrollitakse püstitatud hüpoteese eksperimentide ja katsete põhjal. Oluline on teha üldistusi teooriast, aga olla valmis selleks, et praktikas tegeletakse indiviididega ja seega ei pruugi need kokku minna. Erivajaduste psühholoogia ülesanded: Õppida orienteeruma erinevate arenguhälvete olemuses, nende põhjustes ja ilmingutes. Miks laste are
INTELLEKTIPUUE (VAIMNE ALAARENG), ÕPIVILUMUSTE SPETSIIFILISED HÄIRED. 8 Tuumaks on uudse info mõistmise ja omandamise iseärasused, mis tulenevad eelkõige tunnetusprotsesside funktsioneerimise kõrvalekalded. Lisanduda võivad emotsionaalse ja sotsiaalse arengu probleemid. ANDEKUS Andekus kui erivajadus Andekuse puhul on tegemist arengut soodustava kombinatsiooniga: soodsad pärilikud eeldused arenevad edasi, põimudes arengut stimuleeriva keskkonnaga. Ka andekas laps vajab oma arengupotentsiaali realiseerimiseks kasvukeskkonna kohandamist. Andekate laste võimete tase, erivõimed, iseloomujooned ja probleemid on väga erinevad. Seetõttu on vajalik individuaalne lähenemine. Andekus ja erivõimed
6. Bowlby väitis, et kiindumussuhe annab lapsele sotsiaalse keskkonna sisemise töömudeli. See töömudel hõlmab – Uskumusi ja ootusi, kuidas inimesed sotsiaalsetes suhetes käituvad; Juhiseid teiste tegude tõlgendamiseks; Harjumuspäraseid reaktsioone suhtlusolukordades 7. Imikute puhul on näidatud, et nad kalduvad – Tegema kõike siin loetletut ( Rahunema, kui kuulevad täiskasvanut lähenemas; Näoilmetele reageerima; Jäljendama näoilmeid; Vaatlema inimeste nägusid) 8. Sooline identiteet on – Seotud soorolli tõlgendamisega 9. Piaget kasutas moraalse arengu uurimiseks poolstruktureeritud intervjuu meetodit, mis sõltub – Lapse verbaalsest väljendusvõimest 10. Dunn uuris kaheaastaste laste moraalset mõistmist ja leidis, et – Lapsed võivad olla häiritud sellest, kui normide kohaselt ei käituta; On teadlikud reeglitest ja nende järgimise nõudest. SOTSIAALNE ARENG Piaget’ järgsed seisukohad
ma olen ja kuhu lähen).(3) 9. Individuaalne loovus (3) 10. Psüühiliselt paindlik, suudan katsta end kahjulike tegurite eest ka rasketes tingimustes. (2) Haigus (illness, disease)- organismi normaalse elutegevuse häire, nii ajutine kui krooniline, kaasasündinud Häire (disorder)- (ajutine) korrastära olek, korratus, rike, takistus, segav asjaolu Puue (disability)- inimese psüühika või liigutusvõime puudulikkus või raske viga HEV – haridsulik erivajadus, nii haigused, puuded kui ka häired, sh emotsionaalsed ja käitumishäired, sõltuvushäired Haigused ja häired on individuaalsus, erivajadus (sh sõltuvus). Vaimupuue *intellektuaalne mahajäämus + 2 kaasnevat toimetulekupiirangut (suhtlus, enese eest hoolitsemine, sots oskused, enesejuhtimine, ohutuse tagamine,k funktsionaalsed õpioskused, töö ja vaba aja veetmise korraldamise oskus) *kerge (mild) IQ 50-69 *mõõdukas (moderate) IQ 35-49 *raske (severe) IQ 20-34
Füsioloogiliste näitude (südame löögisageduse, hingamissageduse, lihaste kokkutõmmete, silmaliigutuste) mõõtmine; Ära harjutamise (habituation) meetod -esitatakse stiimulit kuni beebi harjub ära, siis esitatakse uus stiimul Emotsioonid - Vastsündinu eristab ja on võimeline jäljendama õnnelikku, kurba ja imestunud nägu. Teiste inimeste emotsioonide tajumine oluline empaatiavõime arenguks. Empaatia on võime tajuda teiste emotsioone, tundmusi, tundeid ja vajadusi. Emaatia on kaastunde eeltingimuseks. Kuulmisvõime - Kuulmissüsteem funktsioneerib enne sündi. Mõned 4päevased titad eelistavad kuulata emakeelt; Mõne minuti vanused titad ehmatavad valju heli või müra peale, pööravad pea hääle suunas. Laps hakkab keelt õppima enne sündi. Kuuleb ema häält ja vastab sellele. *DeCasper & Spence- rasedad lugesid 2
PSÜHHOLOOGIA: MÄLU. KEEL JA KÕNE. MÕTLEMINE. ARENG MÄLU- võime meelde jätta, meeles hoida ja meenutada; mäletamine. Seda reguleerib ja juhib ajus olev hipokampus. Jaotus mälu kestvuse alusel: o Sensoorne mälu: Ikooniline Kajaline o Lühimälu (töömälu)—pikaajaline mälu Lühimälu maht 7+-2 ühikut A.Baddeley- operatiiv ehk töömälu o Tsentraalne täidesaatev süsteem- tähelepanu suunav ja informatsiooni töötlemist kontrolliv süsteem, mis koondab informatsiooni mälusüsteemi erinevatest osadest (sh. pikaajalisest mälust) Hääldusring- toimub lühiaegne verbaalse informatsiooni säilitamine ja selle kordamine Episoodiline puhver- vahemälu, salvestab „kokkupakitud„ pilte Visanditahvel- võimaldab visuaal
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid