Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eritaimekasvatus (2)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal siis kartul maha panna?
Vasakule Paremale
Eritaimekasvatus #1 Eritaimekasvatus #2 Eritaimekasvatus #3 Eritaimekasvatus #4 Eritaimekasvatus #5 Eritaimekasvatus #6 Eritaimekasvatus #7 Eritaimekasvatus #8 Eritaimekasvatus #9 Eritaimekasvatus #10 Eritaimekasvatus #11 Eritaimekasvatus #12 Eritaimekasvatus #13 Eritaimekasvatus #14 Eritaimekasvatus #15 Eritaimekasvatus #16 Eritaimekasvatus #17 Eritaimekasvatus #18 Eritaimekasvatus #19 Eritaimekasvatus #20 Eritaimekasvatus #21 Eritaimekasvatus #22 Eritaimekasvatus #23 Eritaimekasvatus #24 Eritaimekasvatus #25 Eritaimekasvatus #26 Eritaimekasvatus #27 Eritaimekasvatus #28 Eritaimekasvatus #29 Eritaimekasvatus #30 Eritaimekasvatus #31 Eritaimekasvatus #32 Eritaimekasvatus #33 Eritaimekasvatus #34 Eritaimekasvatus #35 Eritaimekasvatus #36 Eritaimekasvatus #37 Eritaimekasvatus #38 Eritaimekasvatus #39 Eritaimekasvatus #40 Eritaimekasvatus #41 Eritaimekasvatus #42 Eritaimekasvatus #43 Eritaimekasvatus #44 Eritaimekasvatus #45 Eritaimekasvatus #46 Eritaimekasvatus #47 Eritaimekasvatus #48 Eritaimekasvatus #49 Eritaimekasvatus #50 Eritaimekasvatus #51 Eritaimekasvatus #52 Eritaimekasvatus #53
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 53 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-04-11 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 61 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor markok6iv Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
19
doc

Taimekasvatuseksam

idujuured läbida sõkalt ja kasvavad välja terise tipust ja see võtab rohkem aega. Juurte järel alustavad kasvu varreke ja idupung lehealgmeteg. Pung on kaetud õhukese läbipaistva kileja tupega, nim singaseks-kaitseks.See käriseb valguse toimel,sealt tuleb roheline leht- tärkamisfaas. Võrsumine-e hargnemine toimub mullasisestes kõrresõlmedest.Võrsumissõlm-sealt toimub kogu hargnemine.Lisajuured levivad taimest piisavalt kaugele.Kõigil juurtel pole nii. 3m lupiin,1,3m kartul,1m tatar, aeduba. Suurema juuresõlmega taimed on leplikumad mullasilma suhtes. Võrsumine sõltub külvisügavusest,optim 3-5m ja taimede tihedusest pinnaühikutes, see sõltub külvisenormist, kui palju seemneid oleme külvanud.Taliviljad võrsuvad rohkem.Võrsed konkureerivad omavahel toitainete osas ja osa neist hukkub.Taim ise reguleerib võrsete arvu. Kõrsumine.Alustab kasvu kõrs ehk vars.Kõrs koosneb sõlmedest ja sõlmevahed-est- need on mullapealsed osad.Neid on 5-7,maisil kuni 25

Taimekasvatus
thumbnail
15
doc

Taimekasvatus

Nad on tuule abil risttolmlevad. Puuvill Kasvab troopikamaades looduslikult kuni 6 m kõrguseks ja on mitmeaastane taim. Kultuuris kasvatatakse puuvilla 1,5 m taimena ja on üheaastane kultuur. Õis on korrapärane riietine. Pärast viljastumist moodustub sigimiskast kupar. Valmides kupar pokatab. Ühes kupras võib olla 10-12 seemet. Seemned sisaldavad õli. Mugulviljad Kartul Solanum tuberosum, ta kuulub maavitsaliste sugukonda ja teda on võimalik paljundada kahel viisil: 1. generatiivselt e. Seemnetega 2. vegetatiivselt e. Mugulatega Esimene pakub kuni huvi sordiaretajatele. Teine pakub huvi kartulikasvatajatele. Mullapealsed organid: *vars *lehed *õied *mari Mullasisesed: *juured *mugulad *stoolon

Teraviljakasvatus
thumbnail
20
docx

Taimekasvatuse üldkursus

Teine faas - temperatuur alla 00 C (5 - 7 päeva) 1. intensiivne valgustus ei ole vajalik 2.varuained lõhustuvad 3. tõuseb rakumahla kontsentratsioon kaks karastumisfaasi läbinud taimed taluvad - 20 C 17. Taliteraviljade koht külvikorras 1) puhaskesa e. kultuurideta kesa - taliteravilja külviaastal teisi kultuure ei kasvatata (ei ole maj. otstarbekas) 2) kasutatud e. kultuuridega kesa - teravilja külviaastal kasvatatakse mõnda varakult koristatavat kultuuri (põldhein,lutsern, var kartul,segatis) 18. Kesade liigid Puhas ja kultuuridega kesa 19. Taliteraviljade mullaharimine, väetamine, külv, külviaeg ja hooldamine Mullaharimine Tavapärane mullaharimine Sügav sügiskünd(25cm)> kevadel pindmine mullaharimine> sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine> esimeste umbrohtude tärkamisel sügiskünd> kevadine põllu libistamine >kultiveerimine> külv Minimeeritud mullaharimine Sügisel pinnapealsem mullaharimine>sügisel peale viljakoristust kõrrekoorimine>kevadine

Taimekasvatus
thumbnail
10
docx

Taimekasvatuse üldkursus.

*Maisi terad sisaldavad palju süsivesikuid, vähem valku , rasva, min.aineid, vitamiine. *Teradest saadakse jahu, helbeid, piiritust , õli. Terad ka hea sööt loomadele *On ka heaks eelviljaks teistele kultuuridele. *Saagikus ideaalsetes tingimustes USAS 7-8t/ha , Euroopa 10t/ha, Uus-meremaa 18t/ha. Arengumaades 2-2,5t/ha põhjuseks väheviljakas happeline muld, niisutuse puudumine, ebapiisav väetamine ja taimekaitse, umbrohtumus. *Eelviljadeks sobivad taliviljad, kaunviljad, kartul, soodajuurviljad, lutsern. Kuivemates pk- des päevalill ja mais . Väetamine Põhiväetis sügisel enne kündi, orgaaniline väetis 40t/ha, min.väetis paiklikult koos külviga. Pealtväetamine N-väetisega 3-5 lehe faasis. Agrothenoloogia *Ettevalmistusel tehastes seemned kalibreeritakse ja puhitakse. *Külv tehakse kui mulla temp on külvisügavuselt 10-12 kraadi. *Külviviis laiarealiselt 50-70cm *Taimede vahe reas 13-43 cm

Teraviljakasvatus
thumbnail
54
pdf

Lambakasvatus

Lambakasvatuse alused Koostaja: dots. Peep Piirsalu Sheep Production 1 Sisukord 1. Lambakasvatus Eestis ja lambatõud 1.1. Lammaste arvukus, lambakasvatussaaduste tootmine, lambafarmide suurus Eestis 1.2. Lambakasvatuse perspektiivid 1.3. Eestis aretatavad lambatõud, nende jõudlusnäitajad 1.3.1. Eesti tumedapealise ja eesti valgepealise lambatõu väljakujundamise ajalugu. 1.3.2. Eesti maalammas 1.3.3. Eesti tumedapealine lambatõug 1.3.4. Eesti valgepealine lambatõug 1.3.5. Teised Eestis aretatavad lambatõud. 1.3.5.1. Tumedapealised lihalambatõud 1.3.5.2. Valgepealised lihalambatõud 1.4. Lambatõugude klassifikatsioonid 1.4.1. Zooloogiline klassifikatsioon 1.4.2. Klassifikatsioon pea värvuse järgi 1.4.3. Klassifikatsioon aretuspiirkonna järgi 1.4.4. Klassifikatsioon tõugude kasutuse järgi: 1.4.5. Lambatõugude klassifikatsioon tüübi järgi (Horlacher, 1927) 2. Lammaste jõudlus 2.1. Lihajõudlus 2.1.1. Lammaste lihajõudluse hind

Lambakasvatus
thumbnail
9
doc

Taimekasvatuse kordamine

TAIMEKASVATUS KORDAMISKÜSIMUSED 1.Kultuurtaimede saagi organid 1.JUUR-peet, kaalikas, naeris, porgand, petersell, redis, mustjuur 2.VARS-kõrrelised ja liblikõielised 3.VÕRSE OSAD Hüpokotüül-peet, kaalikas, naeris Vars-nuikapsas, söödakapsas, kartul, lina, kanep Leht-salat, spinat Lehe osad-seller, tubakas, sibul 4.ÕIED-lillkapsas, brokkolikapsas, humal 5.SEEMNED JA VILJAD-teraviljad, kaunviljad, õlitaimed, viliköögiviljad (hästisäilitatavad võrreldes teiste taime osadega) 2.Teraviljade külvisenormid (kg/ha) ja 1000 seemne mass (g) Külvisenormi all mõistetakse pinnaseühikule külvatavate idanevate seemnete arvu või külvise massi kg/ha. Esimesel juhul näidatakse idanevate seemnete arv 1 m 2 kohta

Taimekasvatus
thumbnail
22
doc

Taimekasvatus

Mg puudus ­ lehtede serv esmalt kollane, muutub tumepruuniks. Lehetipp paindub ülespoole. Mg puudus esineb happelistel muldadel, mis on Al, Fe ja Mn rikkad. Mg puudus esineb ka siis, kui lubiväetisi antakse rohkem, kui mulla pH on >8, siis on Mg puudus sage. Kui mullas on Mg vähem kui 3 mg/1kg mulla kohta, siis tuleb anda väetisi. Loomasööda kuivaines peab olema Mg minimaalselt 0,2%. Teraviljad eemaldavad saakidega igal aastal Mg/ha 10-15 kg. Kartul, peedid, ristik, lutsern eemaldavad saakidega 40-75 kg/ha. Mg-väetise liigid : a) dolomiidijahu b) kaaliummagneesia ­ sisaldab Mg 8-9% c) magneesiumsulfaat 24) Cu- taimetoitelemendina ja Cu-väetise liigid Cu esineb taimede seemnetes, fermentides ja kloroplastides. Cu võtab osa lämmastiku aineringest. Cu puudusel on taimedel lehed valged e. alpinism. Õied ei viljastu. Cu vaesed on kõik soomullad ja leetunud mullad. Cu väetisi on vaja kasutada siis kui mullas on Cu alla 0,3

Önoloogia
thumbnail
18
doc

Taimekasvatuse eksam

ja see võtab rohkem aega. Juurte järel alustavad kasvu varreke ja idupung lehealgmeteg. Pung on kaetud õhukese läbipaistva kileja tupega, nim singaseks- kaitseks.See käriseb valguse toimel,sealt tuleb roheline leht-tärkamisfaas. Võrsumine-e hargnemine toimub mullasisestes kõrresõlmedest.Võrsumissõlm-sealt toimub kogu hargnemine.Lisajuured levivad taimest piisavalt kaugele.Kõigil juurtel pole nii. 3m lupiin,1,3m kartul,1m tatar, aeduba. Suurema juuresõlmega taimed on leplikumad mullasilma suhtes. Võrsumine sõltub külvisügavusest,optim 3-5m ja taimede tihedusest pinnaühikutes, see sõltub külvisenormist, kui palju seemneid oleme külvanud.Taliviljad võrsuvad rohkem.Võrsed konkureerivad omavahel toitainete osas ja osa neist hukkub.Taim ise reguleerib võrsete arvu. Kõrsumine.Alustab kasvu kõrs ehk vars.Kõrs koosneb sõlmedest ja sõlmevahed-



Lisainfo

konspekt

Meedia

Kommentaarid (2)

s00ne profiilipilt
s00ne: Tegemist on eksitamisega. Materjal puudutab ainult kartulit.
06:44 15-12-2011
lovettee profiilipilt
lovettee: ainult kartul, kuid oli abi
20:46 04-04-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun