Erinevate puidupõhiste plaatide tootmine, kasutamine ja kaubandus Eestis ja Euroopas ja SRÜs.

26

doc

Venemaa metsatööstus

EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus - ja maaehitusinstituut Metsatööstuse osakond Kenno Epler Venemaa metsatööstus Referaat õppeaines ,,Metsatoodete kaubandus ja turundus" Juhendaja lektor Meelis Teder Tartu 2009 SISUKORD 1.Ülevaade Venemaa metsandussektorist............................................................................... 4 2.Ülevaade Venemaa metsatööstusest.....................................................................................6 2.1.Okaspuupuidu saematerjal....................................................................................

Puidukaubandus

30

docx

Puitplaadid

Puitplaadid Külli Kalbre Sissejuhatus Tänapäeval saadakse arenenud tööstusriikides peaaegu kogu puitehitusmaterjal läbi mitmesuguste töötlemisprotsesside. Veel 19. sajandil oli saematerjal ümarpalgi kõrval ainuke puidust ehitusmaterjal. Äsja lõppenud sajandi I poolel aga hakkas levima vineeri tootmine ja kasutamine, millele hiljem järgnesid puitlaast- ning puitkiudplaadid. Kaks viimati nimetetut on ka tänapäeval enimlevinud puitehitusmaterjalideks. Samas on aga nende kõrval tulnud turule ka täiesti uuelaadseid puidust ehitustooteid. Nende väljatöötamise eesmärgiks on olnud puittoorme täielikum ärakasutamine ning spetsiaalsete tehniliste lahenduste kaudu puidu nõrkade külgede kompenseerimine (lõhed, oksad jne.) See on võimaldanud toota

Puidutöö

26

doc

PUITMATERJALID

töövahenditega 3. Puit on hea soojusisolaator 4. Puidu välisilme on kaunis ning seda on võimalik mitmesuguste pinnatöötlemisvõtetega veelgi mitmekesisemaks muuta 5. Puit on keskkonnasõbralik: laguneb bioloogiliselt, ei sisalda mürgiseid lisandeid ning on kerga utiliseerida 6. Puit on korduvkasuatav 7. Puit on taastuv loodusvaru ning ühtlasi ei ole puidutööstus nii energiamahukas kui näiteks betooni- või terasetootmine või plastiku töötlemine ja tootmine Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Lisaks puuliigile sõltuvad puidu kui ehitusmaterjali omadused veel sellest, kuidas puu on järgatud, lahti lõigatud või spooniks hööveldatud või treitud. Piiravateks faktoriteks on tema niiskuskäitumine, vastuvõtlikkus mikroorganismide tegevusele ning tuleohtlikkus

Ehitus

13

doc

PUITMATERJALID

töövahenditega 3. Puit on hea soojusisolaator 4. Puidu välisilme on kaunis ning seda on võimalik mitmesuguste pinnatöötlemisvõtetega veelgi mitmekesisemaks muuta 5. Puit on keskkonnasõbralik: laguneb bioloogiliselt, ei sisalda mürgiseid lisandeid ning on kerga utiliseerida 6. Puit on korduvkasuatav 7. Puit on taastuv loodusvaru ning ühtlasi ei ole puidutööstus nii energiamahukas kui näiteks betooni- või terasetootmine või plastiku töötlemine ja tootmine Lisavõimalusi puidu kasutamiseks annab asjaolu, et erinevate puuliikide puit erineb üksteisest värvuse, kaalu, struktuuri, töötlemisomaduste ning ilmastikukindluse poolest. Lisaks puuliigile sõltuvad puidu kui ehitusmaterjali omadused veel sellest, kuidas puu on järgatud, lahti lõigatud või spooniks hööveldatud või treitud. Piiravateks faktoriteks on tema niiskuskäitumine, vastuvõtlikkus mikroorganismide tegevusele ning tuleohtlikkus

Puiduõpetus

116

pdf

Eesti arve ja fakte 2013

hõlmates 0,5% Eesti pindalast. Riigimetsa Majandamise Keskus rajas 2012. aastal Eesti kooslusi põhja- lõunasuunaliselt läbiva matkaraja kogupikkusega 370 km, mis ulatub Lahe- maa rahvuspargist kuni Eesti-Läti piiriküla Iklani. Matkarada läbib kuut maakonda, kahte rahvusparki (Lahemaa ja Soomaa rahvuspark) ning üheksat kaitseala. Eestis on 2012. aasta seisuga 17 rahvusvahelise tähtsusega märgala, millest tuntuimad on Matsalu, Lahemaa ja Soomaa rahvuspark. Märkimisväärsed on mujal Euroopas hääbumas olevad soo-alad (suurim Puhatu soostik 468 km²), mida on Eesti pindalast veidi üle 5,5%. Soo-aladest on enim säilinud rabad (umbes 70% ulatuses). Rahvusvahelise veealase koostöö aasta raames väärib märkimist ka see, et valdavalt saab Eesti aladel kasutada tarbeveena põhjavett. Vaid Tallinnas ja Narvas on kasutusel pinnavesi. Viimasel aastakümnel on renoveeritud ja rajatud mitmed heitveepuhastid ning loodusesse lastava heitvee reostus- koormus on oluliselt vähenenud. 4

Geograafia

18

docx

EESTI KEEMIATÖÖSTUS VÄLISMAJANDUSTEGEVUSES AASTATEL 2004-2008

keemiatööstuses pidevalt vähenenud. Kui 1997. aastal töötas keemiatööstuses üle 8 tuhande töötaja, siis tänaseks on hõivatute arv vähenenud üle kahe korra. Müügi ja tootmismahud on jäänud aga praktiliselt muutumatuks ehk tootmismahtu on suudetud hoida tänu tootlikkuse suurenemisele. Kuigi tootlikkus on kiirelt kasvanud, jääb see veel oluliselt alla arenenud riikide näitajatele. Kui lisandväärtus töötaja kohta oli 2005. aastal Eestis suurusjärgus 400 tuhat krooni, siis näiteks Soomes oli see kümme aastat tagasi 1,1 mln krooni töötaja kohta. (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, 2005) Madalast tootlikkusest tingituna on vajalik tööjõu tootlikkuse suurendamine, mis võib vähendada vajadust tööjõu järele. Vajadus efektiivsuse tõstmiseks tuleneb tootmissisendite kallinemisest, samuti mängib keemiatööstuses olulist rolli ka keskkonnahoiuga seotud kulutuste suurenemine

Majandus

22

doc

Välismajanduse analüüs

SISUKORD 1. SEKTORI TUTVUSTUS: ELEKTRI- JA ELEKTROONIKASEADMETE TOOTMINE................................................................................3 2. ELEKTROONIKASEKTORI VÄLISMAJANDUSE ANALÜÜS PERIOODIL 2005-2009..................................................................................4 2005 aasta.........................................................................4 2006 aasta.........................................................................4 2007 aasta.........................................................................5

Majandus

20

doc

Hispaania

5 2.3 Keel Hispaania riigikeel on hispaania keel, kuid ametlikult kasutatakse ka katalaani, -baski, -galeegi ja valencia keelt. 2.4 Kliima Hispaania asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Riigi kliimat kujundavad Aafrika manner, Atlandi ookean ja siinse maastiku omapärad. Suved on Hispaanias kuumad ja kuivad, talviti on siin vihmaperiood. Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas: Hispaania kaguosa sademetehulk aastas (200300 mm/m²) on väikseim Euroopas. Riigi loode- ja põhjaosas on jaanuari keskmine õhutemperatuur 79°C, juuli oma 1820°C. Juuli on Hispaania loode- ja põhjaosas väga vihmane. Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled. 6 3 POLIITIKA 1978. aasta põhiseaduse järgi on Hispaania parlamentaarse monarhiaga riik

Ökonoomika