HS). Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600-700O C juures. 3. Volframsüsinikust tipuga (tungsten carbide tipped HW, HM, TCT). TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. TCT lõiketerad on kulumiskindlamad kui eelnevad materjalid. 4. Bimetallidest (bimetal BiM, BM). Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tuntumatest elektritööriistu tootvatest firmadest on meil levinud firmade Bosch, Metabo, Makita, Black & Decker, Skil, DeWalt ja Ryobi tööriistad. Professionaalseks, st igapäevaseks kasutamiseks mõeldud elektritööriistad võivad erineda harrastustööriistadest nii värvuse, ehituse kui ka valmistamismaterjalide poolest. Professionaalseks kasutamiseks mõeldud
saagimisjuhikut v6i sirgeservalist juhikut . 7.Kasutada tuleb alati saekettaid , mille kinnitusava on 6ige suuruse ja kujuga (rombi kujuline/ümar). 8.Kasutada ei tohi viga saanud v6i valetüüpi ketasseibe v6i polte. Ülafrees Ülafreesi p6hiosad on korpus,kuhu on paigutatud elektrimootor, mille v6lli alumises otsas asub tsang freesi kinnitamiseks , juhtimislülitid ja elektrooniline pööreteregulaator, korpuse külge on kinnitatud l6ikesügavuse skaala ja singlilukusti , freesi korpus on ühendatud alusplaadiga vedrustatud juhtvarraste abil , alusplaat millel on kinnitatud seade l6ikesügavuse astmeliseks seadistamiseks. Osadel mudelitel on ka l6ikesügavuse täppisreguleerimise v6imalus. Freesi terad 1.Soone-ja valtsimisfreesid 2.Kujufreesid Otsfreesid 1)otsfrees 2)kalasabafrees 3)ümarfrees 4)väikeümarfrees 5)kooniline frees Servaprofiilide freesid 1.valtsfrees 2.faasifrees 3.n6gusfrees 4.ümarfrees 5.dekoratiivprofiilifrees Ohutsn6uded 1
- Kõiki reguleerimistöid ja saelehe vahetamist tehke vaid pärast pistiku eemaldamist vooluvôrgust. - Enne saagimise alustamist veenduge, et saetav materjal on kindlalt kinnitatud, saeteel puuduvad kôrvalised esemed ja saelehe liikumiseks on piisav ruum. - Lükake saagi ühtlaselt, see on ohutum ja pikendab sae tööiga. - Kasutage korras saelehti, kinnitage need korralikult. - Saelehe purunemise vältimiseks sisekontuuride saagimisel eemaldage saag materjalist pärast mootori seiskumist - Ärge töötage vihmas vôi lumesajus, vältige vedelike sattumist saele - Ärge maandage saagi. - Ärge töötage vigase lüliti, pistiku, juhtme, ringselt sädelevate süsiharjade, isolatsioonipôlemise lôhna, suurenenud müra vôi vibaratsiooniga, samuti plahvatusohtlikus või keemiliselt aktiivses keskkonnas. - Töö lõpetamisel eemaldage pistik vooluvôrgust. Ettevalmistamine tööks: - Kontrollige kôikide detailide kinnitust, sae tööd
2.Höövelpingid Kui töökotta on hangitud saaping või lintsaag, hakatakse enamasti järgmisena mõtlema höövelpingi peale, mis võimaldaks detsaili siledaks töödelda. Maksimaalne höövelduslaius Höövelpnke tähistatakse tavaliselt vastavalt hööveldatava detaili maksimaalsele laiusele. Selle määrab pöörleva noavõlli külge kinnitatud terade pikkus. Väikestel eriotstarbelistel rihthöövlitel on lühikesed terad, kuid keskmise kodutöökoja jaoks mõeldud rihthöövli/paksusmasina terade pikkus on umbes 260 mm. Noavõlli pöörlemiskiirus Silindrilise noavõlli külge on kinnitatud kaks või kolm tasakaalustatud lõiktera. Et kvaliteetset lõikepinda tagada peab noavõll pöörlema väga suure kiirusega. Mõnikord mõõdetakse noavõlli kiirust pöörete arvuga minutis, kuid paremini iseloomustab seda terade sooritatud lõigete arv minutis. Sama pöörlemiskiiruse juures sooritab kolme teraga
2.Höövelpingid Kui töökotta on hangitud saaping või lintsaag, hakatakse enamasti järgmisena mõtlema höövelpingi peale, mis võimaldaks detsaili siledaks töödelda. Maksimaalne höövelduslaius Höövelpnke tähistatakse tavaliselt vastavalt hööveldatava detaili maksimaalsele laiusele. Selle määrab pöörleva noavõlli külge kinnitatud terade pikkus. Väikestel eriotstarbelistel rihthöövlitel on lühikesed terad, kuid keskmise kodutöökoja jaoks mõeldud rihthöövli/paksusmasina terade pikkus on umbes 260 mm. Noavõlli pöörlemiskiirus Silindrilise noavõlli külge on kinnitatud kaks või kolm tasakaalustatud lõiktera. Et kvaliteetset lõikepinda tagada peab noavõll pöörlema väga suure kiirusega. Mõnikord mõõdetakse noavõlli kiirust pöörete arvuga minutis, kuid paremini iseloomustab seda terade sooritatud lõigete arv minutis. Sama pöörlemiskiiruse juures sooritab kolme teraga
Kõva lehtpuu 2 ; 1 ; 0 ; 50 ; 40 ; 55 . 2 ; 2 ; -25 ; 60 ; 55 ; 55 . 1) Tüüp 2) Teostus 3) Eesnurk 4) Teritusnurk 5) Taganurk 6) Külgnurk Saehammaste nurkparameetrid ristikiudu saagimisel : Ristikiudu saagimisel on teritatud mõlemad lõikeservad . Saetee ja räsamine . Saetee Saetee on saagimisel saehammaste poolt moodustatud pilu Saeteee laiuse määrab saehamba paksuse Selleks, et saag saaks materjalist vabalt liikuda peab saetee laius olema suurem kui salehe paksus . Räsamine Räsamine on võte saetee laiendamiseks, mis seisneb sahammaste painutamises saelehe tasapinnast kõrvale . Hambaid räsatakse vaheldumisi ühele ja teisele poole sae korpuse tasapinda . Räsa suurus sõltub : Saetavast materjalist - pehmetel puuliikidel suurem, kõvadel puuliikidel väiksem .
otsaga paralleelseid jooni Puidukäsitsitöötlemise võtted ja käsitööinstrumendid . Puidu raiumine . Puidu töötlemine kirve abil : Raiumine – kasvava puu mahavõtmine, okste laasimine Tahumine – Ümarpuidule kuju admine näit. palkmaja ehitamine Lõhkumine – küttepude lõhkumine . Kirveste liigid : Raiumiskirves Tahumiskirves Lõhkumiskirves Kirveste liigid erinevad üksteisest : Tera kuju poolest Tera teritusnurga poolest Varre pikkuse kuju ja varretamisnurga poolest . Kirve varretamisnurk sõltuvalt tüübist : Raiumiskirves 850 Tahumis kirves 75…800 Lõhkumiskirves 900 Kirvevars valmistatakse lehtpuust (kask, vaher, saar) Vars kinnitatakse kiiluga . Liimeister ehk laastunuga Kasutatakse ümmarguste, õõnsate ja nõgusate pindade töötlemiseks .
Väga laia plaati saagides kasuta selle hoidmisel abilist. Nii säilitad kontrolli detaili liikumise ja etteandekiiruse üle. Kitsa laua pikisaagimine Kui hakkad kitsast lauda saagides lõpule lähenema, lükka detaili lükkeklotsiga - lehtpuidust latiga, mille ühes otsas on väljalõige ja teises ümar käepide. Teise samasuguse latiga suru detaili vastu juhtlatti. Kaldserva saagimine (nurga alla saagimine) Kui soovid kaldus serva saagida, kalluta saag enne seadme sisselülitamist nõutava nurga alla ja kontrolli, et see ei puutuks vastu terakaitset ega juhtlatti. Sae nagu tavaliselt. Detailide järkamine (otsamine, pikkusele saagimine) Ketassaega kasutatakse detaili lükkamiseks kelku või liuglauda (olenevalt saagpingi konstruktsioonist). Terava saekettaga saadakse nii puhas otspind, et see sageli ei vajagi lisatöötlust. Kasutama peab ka terakaitset ja kiilnuga, kuigi ristisaagimisel ei ole kiilnuga hädavajalik.
Lõikamine toimub lõikeinstrumentidega millel on kiilukujuline lõikeserv . Näide : Käsihöövliga hööveldamine Pöörleva lõikeinstrumendiga lõikamine . Lõiketera geomeetria Igasugune puidu lõikamine toimub kiilukujulise lõikeservaga lõike instrumendiga Lõikeinstrumendil võib olla : Üks lõiketera (näit. peitel, käsihöövli tera) Mitu lõiketera (näit. frees, ketassaaag ) Tera ja detaili pindade määratlused . 1. Detail 2. Lõikur 3. Lõikeserv 4. Laast 5. Töödeldud pind 6. Lõiketasapind . Kiilukujulise lõikuri pinnad : Esitahk Tagatahk’ Külgtahk (2tk) Lõikuri pindade lõikumisel tekivad servad : Esi- ja tagatahu vahel – pealõikeserv Esi – ja külgtahkude vahel – külglõikeservad . Tera esitahk – abcd Tera tagatahk – abef
Seda saab arvutada valemiga meetrit minutis, kus pii D lõikepinna suurim läbimõõt või töödeldava pinna läbimõõt millimeetrites. n tooriku (spindli) pöörete arv minutis. Kuna treimisel võib lõikekiirus tõusta väga suureks ja sellest tulenevalt võib lõiketera temperatuur tõusta kuni 800 - 900 kraadini, siis kasutatakse terikplaadi materjalina kiirlõiketerast, kermiseid või teemanti . Lõikekiiruse suurenemisel 2 korda väheneb tera püsivusaeg 4 korda. 3 Ajaloost Puidu treimine on üks vanemaid puidu mehhaniseeritud töötlemise viise ning vanimad andmed puidu treimisest on pärit juba seitsmendast sajandist eKr. Treimist teostati kahekesi nn. rihmatreipingi abil. Inimkonna arenguga arenesid ka puidutreimise meetodid. Puidutreimist hakati tegema vibutreipingiga, kus vibunöör oli pööratud mõned korrad ümber tooriku
3. ENNE TÖÖD.............................................................................................................................. 3 5. PÄRAST TÖÖD......................................................................................................................... 3 6. KETASSAE, LINTSAE, FORMAATSAE JA SEIMERI KASUTAMINE ................................ 4 7. MOOTORSAE KASUTAMINE ................................................................................................ 4 8. FREESI KASUTAMINE ............................................................................................................ 5 9. HÖÖVELPINGI JA PAKSUSMASINA KASUTAMINE.......................................................... 6 10. NAELPÜSSI KASUTAMINE.................................................................................................. 7 10.1. Ohutusnõuded suruõhutööriistade kasutamisel................................................ 7 11. TRELLIDE KASUTAMINE..................
Pea meeles, et töötlemisjäätmed väljuvad läbi laastuava. Hoia juuresolijad väljumisavast eemale. Hööveldamissügavuse reguleerimine Hööveldamissügavuse suurendamiseks tuleb keerata reguleerimisnuppu päripäeva ning sügavuse vähendamiseks vastupäeva: Masina maksimaalne hööveldamissügavus on 3 mm. Käivitamine ja lõpetamine Masina käivitamiseks hoia ohutuslülitit allavajutatuna ning vajuta samaaegselt käivituslülitit. Hoia tera pea käivitamise ajal töödeldavast detailist eemal. Masina seiskamiseks vallanda käivitusnupp. Kaldu hööveldamine Masina põhjaplaat on niimoodi soontega varustatud, et töödeldava materjali ääres on võimalik teha hööveldamist 45° nurg alla. Paigalda höövel nii, et töödeldava materjali äär oleks soones. Käivita höövel ja nihuta seda aeglaselt piki serva. 3 Taldlihvija Lihvija kasutamine 1
juurdepääsust. Tekib tööriista nendes osades kus lõppeb kontakt toorikuga. o Väsimuskulumine – Põhjustab lõikeriista pinna murenemist ja tükikeste lahtimurdmist. Tekib suurtel temperatuuri muutustel ja vahelduval koormusel. o Adhesioonkulumine (sööbekulumine) - Kulumise tingib töödeldava materjali osakeste nakkumine lõikeriista tööpindadele moodustades terakasvaja. Tera kasvaja murdumisel rebitakse kaasa ka lõikeriista osakesed. 1 Tera kasvaja o Töödeldava materjali osakeste tööriista esipinnale kleepumise tulemusel kujunev metalliline moodustis. o Tekib plastsete materjalide töötlemisel lõiketsoonis, kõrgete temperatuuride ja rõhkude toimel. o On struktuuritu moodustis 2 kuni 3 korda suurema kõvadusega kui toorik. Tööriista eluea arvutus
Silinderfrees- tasapindade töötlemine. Ketasfrees- mitmesuguse profiiliga soonte, aga ka astmete ning tasapindade töötlemiseks. Laup- ehk otsfrees- tasapindade töötlemine, lisaks saab neid kasutada astmete ja süvendite töötlemiseks. Sõrmfrees- mitmesuguste soonte, süvendite, faaside ja astmete töötlemine. Kujufrees- mitmesuguste keeruka kujuga pindade, süvendite, kõverpindade ja mitme moodustaja poolt kujundatud pindade töötlemiseks. 2.Milliste lõikeomadustega peavad olema freesi lõikeosa valmistamiseks kasutatavad materjalid lähtudes freesimisprotsessi iseärasusest. Lõikeprotsessis toorikult laastu eraldamisel kulutatakse teatud hulk tööd elastsete ja plastsete deformatsioonide ületamiseks, samuti hõõrdumise ületamiseks tööriista esi- ja tagapinnal. Hõõrdumine põhjustab lõikeriista kulumist ja vähendab püsivusaega (- tegelik töötamise aeg minutites kahe järjestikuse terituse vahel)
vahele (joon. 2). Joon. 2 Õhukese metall-lehe puurimiseks tuleb see suruda kahe puitklotsi vahele ja üheskoos läbi puurida. Poolavade puurimiseks tuleb tooriku kõrvale seada samast materjalist lisatükk ja kinnitada need üheskoos masinkruustangide vahele (joon. 3). Joon. 3 Metalli puurimisel on väga oluline, et kasutataks õiget lõikekiirust ja ettenihet. Lõikekiirus valitakse sõltuvalt metalli kõvadusest ja puuri läbimõõdust. Ettenihkejõud peab aga olema selline, et puur lõikaks iga pöördega ühtlase paksusega laastu. Liiga nõrga surve korral puur ainult hõõrub vastu metallipinda ja kuumeneb. Üleliia tugev surve aga muudab lõikejõu väga suureks ja puur võib murduda. Sügavate avade puurimisel tuleb puur aeg-ajalt avast välja tõsta. Siis ei ummistu laastud spiraalsooni ja pole karta puuri murdumist. Puuri läbiminekul toorikust tuleb survet vähendada
2. Lukksepatööd. 2.1. Lukksepatööde liigid ja nende ülesanne. Lukksepatööd kuuluvad metallide lõiketöötlemise hulka. Neid tehakse nii käsitsi kui ka mehaniseeritud tööriistade abil. Lukksepatööde eesmärk on anda töödeldavale detailile vajalik kuju, mõõtmed ja pinnakaredus. Töö kvaliteet sõltub lukksepa oskusest ja vilumusest, kasutatavatest tööriistadest ja töödeldavast materjalist. Lukksepatööde operatsioonid on märkimine, raiumine, õgvendamine ja painutamine, lõikamine käsisae ja kääridega, viilimine, puurimine, süvistamine ja hõõritsemine, keermetamine, neetimine, kaabitsemine, soveldamine ja plankimine, jootmine ja liimimine. Detailide valmistamisel sooritatakse lukksepatööoperatsioonid kindlaksmääratud järjekorras. Kõigepealt tehakse need operatsioonid, mille tulemusena saadakse toorik. Lukksepaoperatsioonid jagunevad - ettevalmistusoperatsioonideks nagu väljalõikam
1. Detail tuleb pinki kinnitada õigesti ja tugevasti, et see ei tuleks lahti. Kinnituskohad tuleks võtta töödeldavale pinnale võimalikult lähedale. 2. Detaili kinnitamiseks tuleb kasutada raidega kinnituspakkidega kruustange või rakiseid. 3. Kui detail kinnitatakse kas pneumo-, hüdro- või elektromagnetilise rakise abil, tuleb olla tähelepanelik, et ei vigastaks rakise vedeliku- või õhutoitetorusid või elektrijuhtmeid. 4. Detaili võib freesile lähendada alles pärast seda, kui frees on saanud töökiiruse. 5. Töödeldavat detaili vahetades või mõõtes tuleb frees ohutusse kaugusesse viia. 6. Enne detaili väljavõtmist kruustangide, padruni või kinnitus-klambrite vahelt tuleb pink peatada ja lõikeriist eemaldada. 7. Freeside komplekt tuleb paigutada tornile nii, et hambad asetseksid omavahel malekorras. 8. Frees tuleb detaili sisestada sujuvalt, mehaaniline ettenihe tuleb sisselülitada enne freesi kokkupuudet detailiga
On püstolikujuline tööriist, mille tööotsiku (padruni) paneb pöörlema väike elektrimootor. Maailma esimese elektritrelli leiutas Wilhelm Emil Fein 1895 aastal. 1955 aastal Metabo tegi lööktrelli. Tänapäeval varustatakse elektritrellid türistori- või sümistori veomuunduriga, lülitiga, reversiga, reostaat- või türistori võimsusregulaatoriga. Tihti on elektritrelli varustuses norskmehhanism, mis võimaldab puurida betooni ja raudbetooni. Kui trelli võimsus on rohkem 500 W, siis puuri fikseerimiseks padrunis kasutatakse "Morse'i koonust" (en:Machine taper). Akutrell Akutrell on väikese võimsusega elektritrell, mis kasutatakse juhtudel, kui tööriista ühendamine juhtme abil elektrivõrku on tülikas või ohtlik. Akutrelli käivitamiseks kasutatakse reostaat- või transistorilülitit, mistõttu padruni pöörlemise kiirus sõltub nupplüliti päästiku vajutamise sügavusest. Toitmiseks kasutatakse elektriakut. AKUDRELL-KRUVIKEERAJA Akudrell-kruvikeeraja (Joon
ja aukude keermestamine. Enne trelli töölerakendamist tuleb veenduda tema korrasolekus. Töötamisel tuleb veenduda, et toetuspind oleks kindel. Trelli tuleb hoida kindlalt käes. Käed tuleb eemal hoida pöörlevatest osadest. Väikesed töödeldavad detailid tuleb alati kinnitada kruustangidega või teiste kinnitusvahenditega (detaili ei tohi käega hoida). Augu läbilõikamise momendil mõjub trellile eriti suur jõud, mille tõttu tuleb trelli eriti kindlalt käes hoida, kui puur hakkab töödeldavat detaili läbima. Puurimisel tuleb olla valmis kohe trelli seiskama, kuna kinnikiilumisel töötav trell võib vigastada puurijat järsult tekkiva pöördemomendi tõttu. Puuri kinnikiilumisel tuleb puuri pöörlemissuunda muuta. Puidu puurimisel on soovitav kasutada puidupuure (juhtkeermega varustatud otsaga). Metalli puurimisel puuri algse libisemise vältimiseks tuleb puurimistsenter kärnida.
Lihvimisseadmed Järva-Jaani Gümnaasium 9. klass Siim Sander 2017 Lihvimismasinad Lihvmasinad jagunevad lintlihvmasinateks, taldlihvmasinateks ja ekstsentriklihvmasinateks. Lihvmasinaid toodetakse erinevate suuruste ja kujuga. Lihvmasinaid kasutatakse puidu, sünteetiliste materjalide, metalli, pahtli ja lakitud või värvitud pindade lihvimiseks. Lihvimisseadmete juures on väga oluline tolmueraldussüsteem. See on vajalik selleks et lihvides tekkiv tolm ei kahjustaks ümbritsevat keskkonda ja töötaja tervist. Tolmueemaldamissüsteeme on kahte liiki: 1. Aktiivse äratõmbega süsteemid- tolmuimeja, laastimur ja tsentraalne tolmueemaldamissüsteem, kuhu tööriist ühendatakse paindvooliku abil. 2. Passiivsed tolmueemaldamissüsteemid- tekstiilist, paberist, riidest tolmukogumiskotid ja mikrofiltrid, mis ühendatakse tööriista tolmueemaldusavaga. Lihvimisliigutusi sooritatakse diagonaal-,piki,- või ristisuunas.
- kas detailide kinnitamise ja etteandmise rakised on korras; - kas rihmajamite kaitsed on kohal. 2.7. Teostada puurpingi proovikäivitus. 2.8. Õlitada tööpink. 2.9. Lülitada sisse pneumaatiline saepurutransportöör ja kontrollida tõmbe olemasolu. 3. TÖÖ AJAL 3.1. Mitte pühkida laaste puurmasina käigu ajal. Laastude pühkimiseks kasutada harja. 3.2. Detailide kinnitamist ja ümberseadmist teostada ainult puurpingi seisu ajal. 3.3. Vältida käte sattumist pöörleva puuri lähedale. 3.4.Töötada ainult korras ja mutri mõõtmetele vastavate võtmetega. On keelatud kasutada vahetükkidega võtmeid. 3.5. Paigaldada puuritav detail kindlalt. 3.6. Mitte anda ega vastu võtta esemeid üle töötava pingi. 3.7. Mitte hoida pingil valmistooteid, tööriistu, toorikuid ega kaltse. 3.8. Jälgida pingi pöörlevate osade tööd ning määrida neid õigeaegselt. 3.9. Mitte puurida kinnastega. 4. PÄRAST TÖÖD 4.1
kordamööda kiiresti tööle rakendada. Tagumine tsentripukk toetab pikkade detailide treimisel nende teist otsa tsentri abil. Tsentripukki kasutatakse ka puurimisel, keermelõikuri või mõne tarviku kinnitamiseks. Tsentripuki kere asetseb plaadil, mida on võimalik nihutada piki sängi juhtpindu ja kinnitada soovitud kohas. Tsentripuki keres (joon. 3) asetseb hülss ehk pinool, mida saab nihutada käsiratast pöörates. Hülsi eesmises otsas on koonusava, kuhu saab kinnitada tsentri, puuri või muu tarviku. Joon. 3 Lõiketöötluse olemus seisneb toorikute pindmise kihi eemaldamises, et saada vajaliku kujuga, nõutavates mõõtmetes ja küllaldase kvaliteediga pindu. Võlli, puksi, hammasratast ja teisi sellist tüüpi detaile nimetatakse pöördkehadeks ja valmistatakse treipingil treitera, puuri või muu lõikeriista abil. Selleks kinnitatakse toorik ja lõikeriist tugevasti rakiste
TÖÖTAMINE FREESPINGIL. Freesimine on mehaanilise lõiketöötlemise üks põhiliike. Lõikeprotsessi toimumiseks on tarvis kahte liikumist : pea ehk tööliikumist ja ettenihkeliikumist. Freesimisel on pealiikumiseks freesi pöörlemine. Pealiikumise kiirus määrab lõikekiiruse. Ettenihkeliikumiseks on tooriku edasinihkumine piki - , risti või püstsihis. Pealiikumise kiirus on alati suurem ettenihkeliikumise kiirusest. Lõikeprotsessis moodustub laast. Freesimine toimub paljuhambalise lõikeriistaga, mida nimetatakse freesiks. Lõikehambad võivad paikneda kas silindrilisel külgpinnal või otspinnal. Freesi iga hammas kujutab endast lihtsaimat lõiketera. Mõnikord kasutatakse ka ühehambalisi freese.
alati soovitatav, kuna see hoiab töö kvaliteedi ühtlase ja suurendab tööohutust. Juhtlatina kasutatakse kõva puitu, nt kaske, või mingit tugevat plaati, nt vineeri. Seadistamisel tehakse juhtlati töötlemisava just nii suureks, kui seda parasjagu vaja on. Juhtlati järgi freesimine Kui töödeldakse kogu tugipinna ulatuses, siis peab freesi järele juhiku külge panema vastava tugipinna ka tooriku töödeldud pinna jaoks. Selle jaoks võib olla ka kaheosaline juhtlatt, siis saab freesi ees ja taga olevaid juhikuid seada erinevale kaugusele tera lõikeringist. Käsitsi etteandvaid võikesi toorikuid toetatakse töötlemisel lükkeklotsiga. Lükkeklots annab toorikule tuge ja samaaegselt kaitseb käsi tera eest. Töö nõuab tähelepanelikkust, sest toorik on vastu tugesid töötaja käte surve mõjul. Juhtlati järgi freesimine Freesides õhukesi ja kitsaid detaile pikisuunas, kui mõõtmed (laius, paksus) on 10-50 mm, võidakse töötlemisel toeks võtta nn. kammsurusti
Elektroodid on märjad küttesegus on palju õli või vale õli, liiga nõrk säde. Igapäevase hoolduse käigus tuleks läbi käiviti kaane avade suruõhuga puhastada süüteseadme ümbrus. Jahutus Mootori normaalne jahutus tagatakse vahelduvatel pööretel töötamisel. Külmaga töötades võib tekkida ülejahutamine. Selle vältimiseks oleks mõistlik osa õhuvõtuavast sulgeda. Suvel võib aga saag üle kuumeneda, sellel perioodil tuleb vältida saega töötamist. Aegajalt tuleb silindri ribide vahelt puhastada, samuti vajab puhastamist käiviti kaas õhuvõtuavadega. Puhastamiseks on kõige mõistlikum kasutada suruõhku. Talvisel ajal kasutada talvist reziimi st, et kaitsekattes, silindri ja õhufiltri vahelises seinas peab olema luuk avatud. Õlitussüsteem Mootorsae õlitamissüsteem koosneb mootori detailide õlitamisest ja saeketi õlitamisest.
segavad esemed ning kontrollida, kas valgustus ja ventilatsioonisüsteem on nõuetekohane. 3.3. Kasutada tohib ainult töökorras freespinki. Freespingil töötaja peab kontrollima: - freespingi kaitsepiirete ja seadiste olemasolu; - maanduste olemasolu; - freespingi korrasolekut tühikäigul; - lõiketera korrasolekut. 4. TÖÖ AJAL 4.1. Detail tuleb pinki kinnitada õigesti ja tugevasti, et see ei tuleks lahti. 4.2. Töödeldavat detaili vahetades või mõõtes tuleb frees ohutusse kaugusesse viia. 4.3. Freesimisel ei tohi käsi viia freesi ohtlikku pöörlemistsooni. 4.4. Ei tohi laaste lasta kuhjuda freesile. 4.5. Freese ja töödeldavaid detaile võib paigaldada pinki ja sealt maha võtta käsitsi, kindad käes. Suuremõõtmeliste ja raskete detailide paigaldamiseks ja maha võtmiseks kasutada tõsteseadmeid. 4.6. Freesi ei tohi kinnitada ega lahti keerata elektrimootori sisse lülitamise abil. 4.7. Pinke ei tohi pidurdada käesurvega pingi detailidele.
käigu pikkus 300…450mm. 44. Ketassaagide eelised: need on suhteliselt väikese massiga ning ei vaja massiivseid vundamente ning aluseid, järelsaag lõikab sirgelt ning pinnakvaliteet on suhteliselt hea saeketas töötab ilma vibratsioonita, mis kindlustab pika tööea, ketassaepinki on kerge paigutada ühtsesse liini teiste seadmetega 45. Ketassaagide puudused: saetee on laiem kui teistel saagidel, saekettad võivad liigse koormuse tagajärjel kuumeneda ning ketas võib muutuda mittejäigaks, jämedate palkide saagimine on raske, saeketaste korrashoid nõuab kõrget kvalifikatsiooni ning suurt vilumust 46. Lintsaagide eelised: suur etteande kiirus, ühtlane lõikamise kiirus, kogu saagimise ajal ühtlane lõikenurk, saetud materjali pinnakvaliteet on ühtlane ja hea, saetud materjali mõõtmete täpsus, kitsas saetee, suhteliselt väike energiakulu 47. Lintsaagide puudused: saekorrashoid nõuab hästikoolitatud töölist, saeoperaator peab olema,
kontrollimine.Automaattreipinkidel on detailide töötlemistäpsus ja pinnakvaliteet halvem kui revolverpinkidel, tootlikkus aga järsult suurem ja neid pinke kasutatakse suurte, suhteliselt lihtsate detailipartiide valmistamisel. Automaattreipingid jagunevad ühe ja mitme töövõlliga pinkideks. 13. Freesimine. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freespingid. Freesimine on lõiketöötluse universaalsemaid tehnoloogilisi protsesse, mille puhul lõikuriks on frees. Freesimisega töödeldakse horisontaal-, vertikaal- ja kaldpindu, astmeid ja sooni, tükeldatakse metalli, samuti töödeldakse keerukaid kujupindu , näiteks hammasrataste sirg- ja kaldhambaid, liistusooni, keermeid jm. Lõikeprotsessi karakteristikud freesimisel. Freesimine on treimisest tunduvalt keerukam nii kinemaatika kui ka lõikuri geomeetria poolest. Freesimise kinemaatilised karakteristikud Pealiikumine on freesi pöörlev liikumine, kust saadakse lõikekiirus m/min v=Dn
hulka piirava nõelkruvi ja seguklapi sulgseisu määrava piirdekruvi sobiva asendiga. Külma mootori käivitamiseks küttesegu rikastatakse kas õhuklapi sulgemisega või kütusega ujutamisega. Mootori korralikuks tööks peavad olema korras süütesüsteem, toitesüsteem, peab olema korralik kompressioon ja tagatud karteri tihendus. Õhufilter peab olema puhas ja terve. Karburaatorite reguleerimine Karburaatoril on kolm reguleerkruvi. Kui me tahame reguleerida karburaatori selliselt, et saag arendaks suurimat võimsust ja hoolime saest, tuleb kõigepealt puhastada sae õhufilter, sest ainult läbi puhta õhufiltri pääseb karburaatorisse vajalikul hulgal õhku. Järgmise sammuna keerata ettevaatlikult kinni väikeste (L) ja suurte (H) pöörete reguleerkruvid (kergelt kinni, mitte jõudu kasutades); Keerata nii L kui H kruvi vastavalt tootja poolt etteantud arv ringe lahti; Käivitada mootor ja lasta töötada normaalse töösoojuseni, seejärel seada segusiibri
.0,3 MPa. Segu jäikus on pärast vaakumeerimist 30...40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja kolmekettalisi pealeistutavaid betoonihõõruteid, mille tootlikkus ületab ühekettaliste oma mitmeid kordi. Eriti märgatav on võit tööjõudluses suurte valupindade puhul. Kõik betoonihõõrutid on varustatud bensiinimootoriga või käsitööriistade puhul eelektrimootoritega. Kolmelabalised on ettenähtud jämelihvimiseks, neljalabalised lõpptöötlemiseks. Masinaid kasutatakse pärast esmast betooni tardumist. Jõudlus oleneb paljudest teguritest: tööee laius,
MASINAELEMENDID Moodul “Masinaelemendid”: • selgitab masina koostisosade ehitust ja otstarvet, • sobiva materjali valikut • tegeleb arvutustega, mis seotud elementide töövõimelisuse tagamisega. Vaadeldakse üldotstarbelisi elemente, so neid, mis on ühesugused kõikides masinates nende otstarbest sõltumata. Eriotstarbeliste elementidega tegelevad kitsamad distsipliinid (nt “Sõiduautode konstrueerimine”). Kellele vaja? • Konstruktor • Kasutaja • Hooldaja • Remontija Masinad, aparaadid, seadmed jne peavad töötama tõrgeteta ning ohutult. Millest see sõltub ja kuidas seda tagada, on inseneri vastutada. 1784 - J. Watt saab patendi pöörlevat liikumist väljastavale aurumasinale, mis paneb aluse üleminekule manufaktuurselt tootmiselt tööstuslikule, seega ka masinaehitusele. 1799 - G. Monge avaldab kujutava geomeetria õpiku, pannes aluse detailidegeomeetrilisele kujutamisele Pariisi Polütehnilises Koolis. 182
(teatud nurga all tooriku telgjoonega - koonuste treimisel) ja kõverjoone- list ettenihet (kujupindade treimisel). Toorikul eristatakse töödeldavat, töödeldud ja lõikepinda (joon.). Töödeldavaks pinnaks nimetatakse pinda 1, millelt tuleb eemaldada metallikiht. Töödeldud pind 3 saadakse pärast metallikihi eemaldamist. Lõikepinnaks 2 nimetatakse töödeldaval toorikul lõikeserva vastas moodustuvat pinda. Sõltuvalt tera lõikeserva kujust ja asendist võib lõikepind olla tasand, koonus-, silinder- või kujupind (vt. joon. ). Lõikeprotsessiga kaasnevad keerukad füüsikalised nähtused (tooriku plastne ja elastne deformatsioon, soojuse eraldumine, terakasvaja tekki- mine teriku_ tipus), mis mõjutavad oluliselt lõikeriista tööd, samuti tööviljakust ja töötlemise kvaliteeti. Terik – lõikeriista mõtteline osa, mis on ette nähud laastu tekitamiseks.
1 - töödeldav toorik; 2 - sirghammas-tega silinderfrees; 3 - sirghammastega ketasfrees. 71. Mis annab parema tulemuse, kas pöörleva tööliikummise andmine toorikule või lõikeriistale, miks? Avade puurimi-sel võib anda pöörleva tööliikumise nii toorikule kui ka riistale. Esimesel juhul suundub puur täpsemini piki töödeldava ava telge. Lõikeservade ebasümmeetrilisusest tingitud lõikejõu radiaalkomponentide erinevus põhjustab ava läbimõõdu suurenemise. Teisel juhul tuleb puuri täpseks suunamiseks kasutada kas konduk-torit või puuri, mille kujundus kas tagab lõikejõu radiaalkomponentide võrdsuse, või on puur kujundatud nii, et lõikejõu ra-diaalkomponentide resultant surub puuri vastu töödeldava ava seina (puuri avasse suunamisel vastu konduktori seina), kus puuril on juhtliist (või pind), mis suunab puuri avasse süvenemisel kujunenud suunas. Viimast puuri alaliiki kasutatakse pikkade avade (näit. relvatorude) 72. Miks kasutatakse avardeid?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
