Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Eksami küsimuste vastused (10)

5 HEA
Punktid
Vasakule Paremale
Eksami küsimuste vastused #1 Eksami küsimuste vastused #2 Eksami küsimuste vastused #3 Eksami küsimuste vastused #4 Eksami küsimuste vastused #5 Eksami küsimuste vastused #6 Eksami küsimuste vastused #7 Eksami küsimuste vastused #8 Eksami küsimuste vastused #9 Eksami küsimuste vastused #10 Eksami küsimuste vastused #11 Eksami küsimuste vastused #12 Eksami küsimuste vastused #13 Eksami küsimuste vastused #14 Eksami küsimuste vastused #15 Eksami küsimuste vastused #16 Eksami küsimuste vastused #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-03-05 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 525 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 10 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Kaja Valdstein Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
17
doc

Eksamiküsimuste vastused

Eksami vastused 1. Õiguse kui teatud sotsiaalse korra kujunemine on protsess, mille võib jaotada õiguse eelajalooks ja õ. ajalooks. Sellise jaotuse aluseks on kirjalikke õ. allikate olemasolu või nende puudumine. Õ eksisteeris ka varem, kui tema kohta tekkisid esimesed kirjalikud allikad. Seda perioodi nimetatakse õ eelajalooks ius non scriptum. Seda iseloomustab sisuliselt see, et õigus kui sotsiaalne kord polnud piisavalt eraldunud tava ja moraalikorrast. Normatiivsed üldistused olid lihtsad. Hiljem omandab õiguse üks või teine element domineeriva tähtsuse ja kirjapanduna algab õ ajalugu ­ ius scriptum. Õ ajaloo alguses säilisid õiguses veel pikka aega sugukondliku korra iseloomulikud jooned. Ius scriptum ei olnud algusperioodil veel ühtseks ja universaalseks inimkäitumise regulaatoriks teatud kindla riigi ter-mil. Ta on formaalselt määratetud ja lähtub

Õigus
thumbnail
19
doc

Eksamiküsimused

1. Õiguse tähistamine. Küsimus, mis on õigus, kuulub õigusfilosoofia valdkonda ja selle on sama raske vastata, kui küsimusele, mis on tõde. Õigus on käitusmisreeglite (normide) kogum, mille on kehtestanud või sanktsioneerinud riik ja mille täitmist tagatakse riigi sunniga ning mis vastab ühiskonna õiglustundele. · Ius est ars boni et aequi ­Celsius - Riigikohtu moto - õigus on headuse ja õigluse kunst, teadus headusest ja õiglusest · õigus kui väärtusmastaap ­ väärtusjurisprudentslik lähenemine, peamine praegune lähenemine. Selles tähenduses sisaldub õiguse mõistes õiglus. · õigus kui ühine huvi · õigus kui võim · õigus kui suverääni käsk ­ parlamenti võib vaadata ja suveräänina · õigus kui kokkulepe · õigus kui kohustuslik käitumiseeskiri Kokkuvõtlikult võib öelda, et õiguse tähistamine omab mõtet sellel juhul, kui õiguse tähistamise ,,taga" seisab õiguse idee

Õigusteadus
thumbnail
68
docx

Õiguse alused. Eksami kordamisküsimuste vastused.

kohtuvõimu lahusust.  Seadusandlik võim kuulub parlamendile  täidesaatev valitsusele (ka president kuulub täidesaatva võimu harusse)  kohtuvõimu teostavad kohtud Siiski tavaliselt see lahusus ei ole täielikult absoluutne. Üks võimuharu võib teise võimuharu pädevusse kuuluvate küsimustega teatud ulatuses tegeleda. Näiteks valitsus teostab määruste andmisega ka legislatiivfunktsiooni (seadusandlikku funktsiooni). Selline valitsuse õigus peab tulenema põhiseadusest ja põhiline seadusandlik funktsioon peab jääma parlamendile. Võib olla ka vastupidi. Seadusandlikule võimule on antud mingis osas täidesaatva riigivõimu funktsioonid. Näiteks põhiseaduse § 65 punktide 7 ja 8 alusel nimetab Riigikogu Vabariigi presidendi ettepanekul ametisse Riigikohtu esimehe, Eesti Panga nõukogu esimehe, riigikontrolöri, õiguskantsleri ja kaitseväe juhataja või ülemjuhataja; Riigikohtu esimehe ettepanekul ametisse Riigikohtu liikmed

Õiguse alused
thumbnail
269
docx

Õiguse alused eksami kordamisküsimused

.................................................158 Õiguse mõiste, tunnused ja tähtsus.......................................................................................162 Õiguse tunnused........................................................................................................................165 Õiguse ülesanded......................................................................................................................165 Miks ja kellele on see küsimus, mis on õigus, oluline?............................................................167 Õiguse operatsionaalsed ja formuleeritud allikad...............................................................174 Õiguse argimõiste....................................................................................................................175 Õiguse tunnused teaduslikus käsitluses................................................................................176 Õigusallikad. Õiguskeel ja normitehnika.......

Õiguse alused
thumbnail
12
docx

Riigiõiguse eksami küsimused ja vastused

hakkamasaamise põhimõttele 8. Õigusriigi põhimõtet elemendid. Põhiseaduse preambuli kohaselt on Eesti riik rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele. 1). võimude lahusus ja tasakaalustatus: a). institutsionaalne ja personaalne; b). horisontaalne ja vertikaalne eesmärk: panna institutsioonid ja isikud üksteist kontrollima, tasakaalustama ja piirama. Absoluutset võimude tasakaalu pole. Nt kohtul on õigus tunnistada seadus kehtetuks, parlament (valitsust toetav koalitsioon) määrab valitsuse ettepanekul riigieelarve kaudu kohtu, presidendi, õiguskantsleri, riigikontrolli jt rahastamise. 2). avaliku võimu tegevuse ettearvatavus: a). eaduslikkus (seaduse ülimuslikkus, põhiõiguste piiramine ainult seaduse alusel ja täitmiseks, halduse seaduslikkus; õigussegus; salajase õiguse keeld); b). ebasoodsa

Õiguse alused
thumbnail
45
docx

Õiguse entsüklopeedia

Õiguse entsüklopeedia vastused 1. Õiguse olemus ja mõiste. Õigus on headuse ja õigluse kunst. Õigus on loomupoolest sotsiaalne kord, kuna ta reguleerib inimeste vahelisi suhteid. Headus ja õiglus on õiguse ideaalid, ehk siis mõõdupuu millele peab vastama õigus. Kirjutamata ja kirjutatud õigustele (tavad) lisas riik normid ning tekkis õigus. Enne õiguse tekkimist olid tavad, mis kanti suuliselt edasi. Riik on ise õiguse looja ja kehtestaja, selle juures võib rääkida, kui riigis kehtivate õigusnormide süsteemist. On teada ajaloost 4 ajaloolist tüüpi: 1)orjanduslik õigus 2)feodaalne õigus 3)kapitalistlik õigus 4)sotsilistlik õigus süsteem. Õigus kehtib kõikidele, ning hõlmab iga üht. Iga õigus kuulub mingisse õigusharusse. Õigus

Õigus
thumbnail
8
doc

Arvestuse küsimused ja vastused

Vabariigi valitsusel, Vabariigi presidendil põhiseaduse muutmisex.See ei tähenda sugugi seda, et teistel ei olex õigust eelnõud välja töödata, kuid Riigikogu ei ole kohustatud seda läbi vaatama. SEADLUS e. dekreet on riigipea õigusakt ja selle juriidiline jõud sõltub riigipea õiguslikust seisundist, mis on kindlaks määratud põhiseaduses. Presidentaalses riigis (USA) on riigipeal väga ulatuslikud dekreediõigused MÄÄRUS õigus anda välja Vabariigi Valitsusel, ministritel seaduse alusel ja täitmiseks. Reguleerivad valdkondi, mida seadusega ei ole korraldatud.on normatiivse sisuga, Valitsuse määrused on seaduste järel kõige tähtsamad õigusaktid, kuid ei ole seadustest kõrgemal. KÄSKKIRI ­ annab välja peminister reeglina seesmiste (konkreetsete) küsimuste lahendamiseks. OTSUSED üksikakt, mille abil administr. lahendab juristiktsioonilisi küsimusi, mille pidevus õigusriigis on täpselt piiritletud. (N:

Õigusõpetus
thumbnail
236
pdf

J-Liventaal sissejuhatus õigusesse - I osa

RIIK JA ÕIGUS I OSA: RIIK. II OSA: ÕIGUS TEINE, KOGUMIKUKS KOONDATUD VÄLJAANNE LOENGUMAPP ÕIGUSINSTITUUDI ÜLIÕPILASTELE TALLINN 2000 1 EESSÕNA LOENGUMAPI TEISELE VÄLJAANDELE Loengumapi käesolevas väljaandes on kogumikuks koondatud autori kaks varasemat Õigusinstituudis välja antud loengumappi: 1) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. I osa. Riik. Tallinn 1997, 2) J.Liventaal. Sissejuhatus õigusteooriasse. Riik ja õigus. II osa. Õigus. Tallinn 1998. Käesolevas väljaandes on parandatud mõlemas varasemas loengumapis ilmnenud trükivigu, korrigeeritud lühendite süsteemi, samuti tehtud mõningaid üksikuid sisulisi muudatusi. Põhilises on tekstid samad, muudatused ei ole tinginud isegi kummagi loengumapi lehekülgede iseseisva numeratsiooni muutmist. Osas II “Õigus” on

Õigus



Lisainfo

Selle järgi õppides sain A

Kommentaarid (10)

girlie14 profiilipilt
Teele Mikk: Väga sisukas ja asjalik materjal, loodan et kui kasutan enda materjali ja ka Sinu kirjutatud materjali, siis suudan eksami hästi sooritada:)

18:39 15-12-2010
memorykp profiilipilt
Katrin Pärn: Kes peab aines eksamit tegema, selle jaoks on materjal omal kohal.
16:44 10-12-2009
Daikiny profiilipilt
Daikiny: Võiks olla põhjalikum, aga natuke oli abiks ikka.
14:38 12-01-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun