Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile. (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis vahe on klaasvillal ja kivivillal?
Vasakule Paremale
Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #1 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #2 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #3 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #4 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #5 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #6 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #7 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #8 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #9 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #10 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #11 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #12 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #13 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #14 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #15 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #16 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #17 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #18 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #19 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #20 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #21 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #22 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #23 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #24 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #25 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #26 Ehitusmaterjalide referaat I kursuse tudengile #27
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 27 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 136 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor A T Õppematerjali autor
Refereeritud teemad:
Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest
Mineraalvillad – toorained, tootmine, omadused ja kasutamine
Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS)
Raskebetooni koostismaterjalid ja nõuded nendele

Lisainfo:
Referaat hinnati hindele 4.
Referaadi koostamisel on lähtutud TTK kirjalike tööde vormistamise juhendist.
.dox fail.

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
24
docx

Ehitusmaterjalide referaat

Selliste betoonide survetugevus võib ületada 100N/mm². Polümeerbetoon on vedela vaigu ja mineraalse täiteaine tahkestunud segu. Vaigu tahkestumine saadakse betooni termilise töötlemisega 120...160ºC juures. Need betoonid on suure keemilise püsivusega ja kasutatakse neid keemiliselt agressiivses keskkonnas. Polümeerbetoonide survetugevus on 50...100N/mm². KASUTATUD KIRJANDUS Ellen talimets ,, Metallide korrosioon ja korrosioonitõrje ,, Helmut Pärnamägi ,, Ehitusmaterjalid ,, Ehitusmaterjalide käsiraamat 2005 http://www.okk.ee/index.php?item=2 http://www.maleko.ee/index.php/256/ http://www.katuseportaal.ee/lame.htm http://www.maleko.ee/index.php/275/ http://www.heidelbergcement.com/ee/et/hcbetoon/betoon/Betooni+survetugevus- +ja+konsistentsiklassid.htm

Ehitusmaterjalid
thumbnail
16
doc

Ehitusmaterjalid 2011 referaat

xxx REFERAAT Variant 4 Matrikli nr.x Õppeaines: EHITUSMATERJALID Ehitusteaduskond Õpperühm: KEI12 Juhendaja: Sirle Künnapas Tallinn 2011 Sisukord A. Sissejuhatus 3 B. Käsitletavad teemad 3 1. Metallide korrosioon ja kaitsmine korrosiooni eest. 3 2. Mineraalvillad- toorained, tootmine, omadused, kasutamine. 6 3. Rull-katusekattematerjalid (PVC, SBS). 9 4

Ehitusmaterjalid
thumbnail
21
docx

Ehitusmaterjalid

Sisukord 1. Sissejuhatus Mistahes ehitis, ehitislik konstruktsioon või selle element valmistatakse ehitusmaterjalist. Ehitusmaterjalid on baasiks, millel tugineb ehitustööstus. Meie ümber on palju erinevatest metallidest valmistatud esemeid. Osa neist püsib samasugustena aastasadu, kuid teised tuhmuvad, muudavad oma värvust või lagunevad sootuks. Kõik see sõltub kasutatud metalli reaktsioonivõimest, aga ka ümbritsevas keskkonnas sisalduvatest ainetest. Metallide hävimist keskkonnategurite toimel nimetatakse korrosiooniks. Metalli hävimise all mõistetakse selle reageerimist ümbritsevas keskkonnas esinevate ainetega, mille tulemusena eseme omadused muutuvad. Kõige tuntum korrosiooninähtus on raua roostetamine. Mineraalvill saadakse mingi mineraalaine sulatamisel ja sulamassi kiududeks pihustamisel. Mõni firma nimetab oma toodangut villaks, mõni vatiks. Mineraalvill ei põle, ei kõdune ja on suure soojapidavusega. Kat

Ehitusmaterjalid
thumbnail
38
docx

Ehitusmaterjalid KT 2

1.Põletamata tehiskivid • Põletamata tehiskivid saadakse mineraalse sideaine taigna, mördi- või betoonisegu kivistamisel. • Liigitused: Lubitooted , kipstooted, tsementtooted Silikaatkivi Koosneb kvartsliivast(vähemalt 30%) ja lubjast(võimalikult madal ja peeneks jahvatatud) ja veest. Värviliste kivide saamiseks lisatakse segule pigente (kollane, pruun, must). Hea ehitusmaterjal meie muutlikes ilmastikuoludes ehk oludes, kus aastaringselt kõigub temperatuur 60C. Lisaks veel väga ohutu tervisele ja keskkonnale, kuna tehtud looduslikust toormest. Lisaks ei erita mürgiseid aineid ( ei põle). Hoiab niiskuse hoones tasakaalus, ehk teisisõnu“hingab“. Omadused: • Hea mürapidavus • Suur mehhaaniline tugevus • Sirgjoonelised pinnad • Sobiv veeimavus müüritöödeks • Odav tööjõud ja mördi kulu Tehnilised omadused: • Tihedus ligikaudu 1900 kg/m3 kohta • Veeiamvus 10-15%, kust tuleneb hea mü�

Ehitusmaterjalid
thumbnail
27
pdf

Ehitusmaterjalid ettevalmistus eksamiks

EHITUSMATERJALID....................................................................................................................... 2 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused. ................................................................................... 2 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused. ...................................................................................... 2 9. Puidust ehitusmaterjalid- puitkiudplaadid, OSB-plaadid, veneer. ............................................... 3 10. Termotöödeldud puit, liimpuit. .................................................................................................. 3 11. Malmid- tootmine, eriliigid, kasutamine. .................................................................................

Ehitusmaterjalid
thumbnail
50
docx

Ehitusmaterjalid eksamivastused 2015

veega. Materjali veeimavust võib väljendada massi või mahu järgi. -Hügroskoopsus on materjali omadus imeda endasse niiskust õhust. Hügroskoopsete materjalide niiskuse sisaldus kõigub, vastavalt ümbritseva keskkonna muutumisele. Kui aga materjal seisab kaua püsivas keskkonnas, siis saavutab ta nn tasakaaluniiskuse. -Veeläbilaskvus on materjali omadus vett läbi lasta .Veeläbilaskvus sõltub materjali poorsusest ja pooride kujust (kas avatud või suletud poorid). 2. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus on materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele (SURVETUGEVUS,TÕMBETUGEVUS,PAINDETUGEVUS) Kõvadus on materjali võime vastu panna teise materjali kriimustustele või sissetungimisele. Kõvadusest sõltub materjali töödeldavus. Hõõrduvus on materjali mahu ja massi vähenemine hõõrde toimel. Hõõrdekindlus omab erilist tähtsust treppide ja põrandate puhul.

Ehitusmaterjalid
thumbnail
34
docx

EHITUSMATERJALID

gaasitihedus ­ on materjali omadus endast gaasi läbi lasta. Mõõtühikuks on gaasi läbilaskvuse koefistent mis väljendab gaasi hulka, mis läbib materjali kuupi, servapikkusega 1m, 1t jooksul, kui gaasi rõhkude vahe kuubi vastaskülgedel on 1Pa. Aurutihedus ­ sarnane mõiste gaasitihedusele (materjali omadus endast vee auru läbi lasta), ainult auru hulka mõõdetakse grammides ja rõhkude vahet Pa-des (või veesamba mm-tes) 2. Ehitusmaterjalide termilised omadused Külmakindlus ­ materjali pmadus taluda veega küllastunud olekus paljukordset külmumist ja sulamist ilma murenemise ja tunduva tugevuse kaotuseta. Soojajuhtivus ­ on materjalide omadus juhtida soojust läbi enda. Mõõtühikuks on soojaerijuhtivus (W/mK). Mida kergem ja poorsem on aine seda väiksem on tema soojajuhtivus. Peenpoorne juhib soojust vähem kui jämepoorne (sama poorsese % juures).

Ehitusviimistlus
thumbnail
472
pdf

EHITUSMATERJALID

Programm „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013“ HELMUT PÄRNAMÄGI EHITUSMATERJALID Tallinna Tehnikakõrgkool Ehitusteaduskond Tallinn 2005 KOHANDATUD ÕPPEMATERJAL Ana Kontor Konsultant Aita Kahha 2013 1 SISUKORD 1

Ehitus




Meedia

Kommentaarid (2)

aj69 profiilipilt
aj69: Natuke ikka oli abi.
16:11 09-06-2012
devia profiilipilt
devia: Aitas väga palju :)
15:46 06-12-2012



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun