Eesti Ärkamisaeg (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

13

pptx

Carl Robert Jakobson -esitlus

Third level parandada kooliolusid, vähendada usuõpetuse osa ja Fourth level Fifth level pöörata koolides rohkem tähelepanu isamaaarmastuse kasvatamisele ning kodanikutunde äratamisele. v Oma kirjutistes ründas ta balti aadlikke ja kirikuid, kui eesti talurahva vaesuse ja vaimupimeduse peasüüdlasi. Sellega võitis ta küll rahva poolehoiu, aga lahkhelid aadli ja pastoritega teravnesid. v Selle mõjul jäi rahuldamata ka Jakobsoni taotlus asutada Peterburis eestikeelne ajaleht. v Mõisnike survel oli ka Johann Voldemar Jannsen 1871. aastal sunnitud "Eesti Postimehe" veerud talle sulgema.  Click to edit Master text styles Second level

Ühiskonnaõpetus

11

pptx

Eesti Aleksandrikool ja Eesti Kirjameeste Selts

Eesti Aleksandrikool Kirjameeste selts Andra Sõmer Valeria Svetskaja 11.B Eesti Aleksandrikool Tegelikult Eesti Aleksandri Linnakool(1888-1906) Algatajad Jaan Adamson ja Hans Wühner 1860. aasta algul Raha kogumiseks moodustati1870.a Eesti Aleksandrikooli komitee Tegutses 146 kohalikku toimkonda(kontserdid, loteriid, peod ja majast majja käivad aktivistid) Presidendiks sai Jakob Hurt, sinna kuulusid veel C.R. Jakobson, J.V. Jannsen, Fr.R.Kreutzwald, J.Köler jt Tülid Hurda ja Köleri vahel-> uus president Köler 1877. a koguti enam kui 10400 rubla Avati 1888. a Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas Pärisorjuse kaotamise 50. aastapäeva mälestuseks ja Aleksander I auks Õppetöö Toimus vene keeles

Ajalugu

7

pptx

Karl-August Hermann

eksterninagümnaasiumi 1875. a. asub õppima Tartu ülikoolis usuteadust, katkestab aga sellealased õpingud ning astub 1878. a.Leipzigi ülikooli keeleteaduskonda. Lõpetanud 1880. a. ülikooli filosoofiadoktori kraadiga, alustab ta Tartus aktiivset tegevust ühiskondliku ja kultuurielu avaral rindel. 1884. a. saab K. A. Hermannist J. V. Jannseni ajalehe "Eesti Postimees" ja 1886. a. "Postimehe" toimetaja. 1889. a. kuni surmani 11. jaan. 1909. a. on ta Tartu ülikoolis eesti keele lektor. 1885. a. asus ta toimetama esimest eesti muusikaalast ajakirja "Laulu ja mängu leht". "Laulu ja mängu leht" ilmus 13 aastat ning sel oli rahva, eriti maaintelligentsi muusikalisel arendamisel hindamatu osa. 1884. a. kogus K. A. Hermann kokku Põltsamaa pastori E. Hörschelmanni isetegevuslikud katsetused ning avaldas trükis pealkirja all "Põltsamaa endise õpetaja E. Hörschelmanni laulud". 1893. a. ilmusid kaks tema omapärasemat

Muusika

9

docx

Ärkamisaeg

Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 ­ 1885 Ajavahemikku 1860 ­ 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sellal kujunes Eesti aladel elanud talupoeg-maarahvas omapärast vaimset kultuuri

Ajalugu

4

docx

I RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG

I RAHVUSLIK ÄRKAMISAEG 1860 – 1885 Eesti rahvuslik ärkamisaeg. See oli aeg, millal algas eestlaste enda teadvustamine kui rahvusena ning tugevnes rahvustunde õhutamine ja väärtustamine trükisõna ning seltsitegevuse kaudu. 1857. a asutas Johann Voldemar Jannsen nädalalehe Perno Postimees, millest kasvas välja Eesti Postimees (1863). See leht pani aluse Eesti ajakirjanduse järjepidevale arengule, oli väga loetav ja mõjukas. 1857.–1861. a "Kalevipoja" ilmumine Õpetatud Eesti Seltsi toimetistes. Eepose kirjutamist alustas F.R.Faehlmann ja lõpetas F.R.Kreutzwald. 24. juunil 1865. aastal J.V. Jannseni eestvõttel asutati Vanemuise Selts lauluseltsina, tegevusalaks koorilaul. Eesmärk oli tagada eesti rahvuse, tema keele ja kultuuri järjepidevus ja kestmine. 1867. a esitas J.V.Jannsen avaliku üleskutse tähistada poole sajandi

Muusika ajalugu

2

odt

Rahvuslik ärkamisaeg

*Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus ­ 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 ­ Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. ­ Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- ja mänguselts "Vanemuine"

Kirjandus

11

ppt

Ärkamisaeg Eesti kirjanduses

Ärkamisaeg eesti kirjanduses IX klassi kirjandus Ats Nõlvak Valgu Põhikool  Ärkamisaeg 1860-1880 ajakirjandus · 1857 "Perno Postimees" Jannsen · 1864 "Eesti Postimees" Jannsen · 1878 "Sakala" Jakobson  Seltsid · 1865 Vanemuise Selts · 1865 Estonia Selts · 1872 Eesti Kirjameeste Selts · 1884 Eesti Üliõpilaste Selts  Tähtsamad sündmused ·1862 eepos "Kalevipoeg" ·1869 esimene üldlaulupidu ·1870 Eesti Aleksandrikooli komitee asutamine ·1870 näitekirjanduse algus  Jannsen · 1857 "Perno Postimees" Pärnus · 1864 "Eesti Postimees" Tartus · 1865 Vanemuise Selts Tartu · 1869 esimene üldlaulupidu Tartu · 1871 Eesti Põllumeest Selts  C. R. Jakobson · 1867 kooliõpikud · 1868-1870 3 isamaakõnet

Kirjandus

4

doc

Eesti rahvuslik liikumine 19. saj teisel poolel

ajakirjanduse teke 1857 · Nimetus ,,eestlane" · Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg" · Uus mõtteviis (Euroopa mõjutused) · Seltsiliikumine ->rahvuslik haritlaskond 2)Sündmused (kümnendite kaupa) 1857 ­ Perno Postimees 1860ndad · Aleksandrikooli rajamise idee (Hurt, Kreutzwald, Köler) · Palvekirjade aktsioon (Köler) · Jannsenid kolivad Pärnust Tartusse. Ajaleht Eesti Postimees (1864) · ,,Vanemuise" ja ,,Estonia" seltside rajamine (1865) · Jakobsoni isamaakõned (1868) · 1869 ­ Esimene üldlaulupidu Tartus 1870ndad · Põllumeeste seltside rahamine (Jannsen, Jakobson) · Eesti Üliõpilaste Selts (Hurt, Jannsen) · Eesti Kirjameeste Selts (Hurt) · Eesti aleksandrikooli peakomitee (Hurt, Jannsen, Jakobson, Köler jt), kohalike abikomiteede loomine -> aktiivne seltsiliikumine (laulu- ja mänguseltsid,

Ajalugu

Meedia

Kommentaarid (0)