Eesti uusaeg (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

5

pdf

19. sajand, vene aeg

Talurahvarahutused 19. sajandil: 1. Kose-Uuemõisa rahutused 1805.a 18.-19. sajandi vahetusel muutus talurahvaküsimus taas põletavaks. Muudatuste vajadust olid sunnitud tunnistama nii riigivalitsus kui aadel. 1802. a kevadel hakkas Eestimaa rüütelkond talurahvareformi ette valmistama. Samal aastal kinnitas tsaar Aleksander I regulatiivi, mis sätestas talude pärandatava kasutusõiguse, kuid oodatud koormiste alandamist või ühtlustamist ette ei näinud. (Regulatiivi tõlkis eesti keelde Keila kirikuõpetaja Otto Reinhold von Holtz ning seda tuntakse esimese sõna "Iggaüks..." järgi.) Eestimaa talurahvaseadusekinnitamiseni jõuti augustis 1804 ja sügisel hakati mõisates koostama vakuraamatuid. Talurahvas nägi eesti keelde tõlgitud seadust ja vakuraamatuid 1805. a suvel. Erinevalt Liivimaa talurahvaseadusest jäi Eestimaa seadusetekstis rehepeksu korraldus reguleerimata, mis tekitas kuulujutte, et keiser olevat öise rehepeksu hoopis ära keelanud

Ajalugu

106

docx

EESTI UUSAEG

Suure impeerium, Rooma keisririik. Jeesuse tulek maailma oli pidepunktiks. 20.saj levinud periodiseering: Vana-Euroopa ja modernne ühiskond – pigem saksa kultuuriruumis levinud võimalus. Piir jooksis 19.saj alguses. Käsitluse pooldajad Otto Brunner (Vana-Euroopa: Homerosest Goetheni), Dietrich Gerhard (Vana-Euroopa algus u.12.saj, kuni 18.saj). Uusaja algus. Humanistide jaoks algas see nende kaasajal, 15-16 sajand. Cellariuse jaoks polnud valikuvarianti, ta oli tõsine luterlane – uusaeg algas usupuhastusega, uue ajajärgu alguseks oli reformatsioon. Ajalooteadus kaasaegses mõttes saab alguse 19.saj, mis tugineb allikatele tuginemisel ja uurimisel, 19.saj teisel poolel juurdus kolmeperioodi käsitlus. Cellarius oli pigem ajalookirjutaja. Varauusaeg, n-ö õige uusaeg, uusim aeg. Euroopas tervikuna arvatakse, et varauusaja ja uusaja piiriks võib lugeda Prantsuse revolutsiooni, 1789. Ajalooperioodides ei ole sobilik kasutada aastaarve, kasutatakse pikemaid üleminekuperioode

Ajalugu

70

docx

Eesti Uusaeg

Temaatiline kava Eesti uusaja mõiste: Eesti uusaja mõiste: 1710-1900. Aastal 1710 ei toimunud mitte midagi, kuskilt pidi alustama Uusaega Eestis, sisuliselt midagi ei muutunud vahetus välja Rootsi kuningas Vene tsaariga, kuid kohaliku valitsust toimetasid baltisakslased (Vanasti Eesti uusaeg 1800-1918). Suuremad muutused Eesti ajaloos toimusid 19. saj teisel poolel. Uusaeg jaguneb: varauusaeg, uusaeg, uusimaeg. Majanduses üleminek kapitalismi majanduse. Tööstuses võetakse kasutusele aurulaevad. Poliitika: kodanikuühiskond, rahuvs liikumised. 2) Eesti uusaja ajaloo allikad: Dokumentide kvantitantiivne kasv. Valitsusasutuste kantseleid hakkavad dokumenteerima rohkem. Ilmuvad uued allika liigid, mida varem pole olnud kasutatud. Kirjalike allikaid on liiga palju, otsitakse ainult kõige relevantsemad allikad, mis annavad täieliku iseloomustuse sündmustest

Ajalugu

4

doc

Eesti XIX saj

Kodukariõigust piirati. Teokoormised fikseeriti 1804. aastal ka Eestimaal. Eesti- ja Liivimaa talupojad jäid siiski edasi pärisorjadeks. Loodi vallakohtud, kus kohtumeesteks olid talupojad ise. Rahutused Põhja-Eestis. 1804. a. seadused ei rahuldanud kumbagi poolt. Liivimaa kubermangus alanud rahutused kandusid 1805. a sügisel Eestimaale. Ärevuse kasv mõisates sundis taas sõjaväelt abi paluma. Suurem väljaastumine puhkes Harjumaal Kose-Uuemõisas. Napoleoni sõjad ja Eesti. 1801 mais tungis Tallinna alla admiral Horatio Nelson. Ka järgnevatel aastatel liikusid Briti sõjalaevad Eesti rannikuvetes. 1809. a augustis blokeerisidInglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas vene laevastiku mitmeks nädalaks. 1812. aastal tungisid Napoleoni väed Kuramaale. Eestlastele tõi sõda kaasa täiendavaid koormisi. Pidev sõjategevus nõudis järjest rohkem mehi ­ nekruteid. 1807. a moodustati talupoegadest maakaistsevägi e maamiilits.

Ajalugu

18

docx

Eesti 19. sajandil

Keiser Paul I taastas Balti erikorra. Keskvõim Keiser- kindralkuberner – 3 kuberneri – 3 kubermanguvalitsust Eesti-, Liivi-, Kuramaa (maksud, rahvaharidus, arstiabi, vanglad, sõjavägi, nekrutid, ehitustööd) Balti provintsiaalseadustik Balti eraõigusseadustik Kohalik võim Baltisakslaste omavalitsusorganid (talurahvaküsimused, külakoolid, kihelkonnakirikud, teed) linnavalitsused 19. s loodi eesti ja läti talupoegade vallaomavalitsus Põllumajandus 19 sajandil Mõisamajandus:  19. sajandil kuulus kogu Eesti ala väljaspool linnasid mõisatele.  U 1200 mõisat 1910  U 1-2 tuh ha maad igal  Mõisa territoorium jagunes mõisamaaks ning talumaadeks  Mõisa süda: härrastemaja, aidad, tallid, laudad, sepikojad, viljakuivatid jm – kokku kuni 20 hoonet

Ajalugu

16

doc

Talupoegade pärisorjusest vabastamine Eestis

...........................................................................................................................14 Kasutatud kirjandus..................................................................................................................15 2  1. Sissejuhatus Mõisamajanduse ja eriti teoorjuse väljakujunemisega on otseselt seotud eesti talurahva pärisorjastamine. Pärisorjust kui feodaalse sõltuvuse raskeimat astet iseloomustas feodaalide politsei- ja kohtuvõim, talupoegade sunnismaisus, nende müümine maast lahus, nende omandiõiguse kitsendamine jne. Eestis hakkas pärisorjus tekkima 13. saj, pärast maa vallutamist. Maahärrad andsid vasallidele kodukariõiguse ning ka kõrgema kohtuvõimu. 14. saj lõpus hakati omavoliliselt vasalli maalt lahkunud talupoegi trahvima ja 15. saj ka järjekindlalt

Õigussüsteemide ajalugu

18

pdf

AJALUGU 19. SAJAND eksami konspekt ajaloo konspekt

aastat kadunud ★ 19. saj lõpuks oli väga palju eestlasi ka välja rännanud, selleks kohaks sai Venemaa, rännati välja ka Am Ühendriikidesse ★ 19. saj algul piirdus eestlaste haridus kihelkonnakooliga, sajandi lõpuks palju eestlasi jõudnud ülikooli ★ Muutustele pandi alus talurahva reformidega, mis toimusid 19. saj I poolel ★ Talurahva reforme oli rohkem kui 1 ★ Eesti alad jagunesid kahe erineva kubermangu vahel: talurahva reformid leidsid aset erinevatel aegadel, alati ei pruukinud reformide tulemused olla 100% samased ★ Pärisorjuslik mõisamajandus ei olnud enam nii tulus, talupojal ei olnud kindlust et tema maa rentniku suremisel ei saa naine ja lapsed sinna elama jääda, tal oli suht suva sellest maast ★ Mõisnikud, kes olid 18. saj tegelenud ohtralt viina põletamisega (teenisid raha), 19.

11.klassi ajalugu

16

docx

Eesti 19. sajandil

1) Tekstiilitööstus – Narva linavabrik, Narva kalevivabrik, Kreenholmi Manufaktuur: suurim tööstusettevõte Eestis (kedratud puuvillane riie). Balti puuvilla manufaktuur Tallinnas, Kärdla kalevivabrik, Sindi kalevivabrik. 2) Puidu- ja paberitööstus – Räpina paberi- ja tselluloositööstus. Tallinna, Pärnu 3) Masina- ja metallitööstus – raudteetehased Tallinnas. 4) Ehitusmaterjalide tööstus – tellise- ja lubjatehased üle kogu Eesti, Kunda ja Aseri tsemenditööstus. 19. saj. oli tähtsaim tööstuskeskus Narva, 20. saj. Tallinn. 8. Eesti linnad, nende areng 19. sajandil (1860. ja 1877. a seadused). lk. 144 Linnu oli 12 (Tallinn, Narva, Paldiski, Rakvere, Paide, Haapsalu, Tartu, Võru, Valga, Viljandi, Pärnu, Kuressaare). 19. saj. I poolel moodustasid linnaelanike seas enamuse sakslased. Linna juhtis raad, kuhu valiti raehärrasid vaid sakste seast. 19. saj

Ajalugu

Kommentaarid (1)