Eduard Vilde (1865 -1933) Eduard Vilde oli pärit mõisateenija perekonnast. Ta kasvas Muuga mõisas. Aastatel 18781882 õppis ta Tallinnas kreiskoolis Aastatel 18831886 töötas ta ajalehe Virulane toimetuses, 1887 1890 ajalehe Postimees toimetuses. Aastatel 18901892oli ta Berliinis vabakutseline ajakirjanik, 18931896 töötas taas Postimehe toimetuses. Aastal 1896 elas ta Moskvas. Aastatel 18971898 toimetas ta Narvas ajalehte Virmaline, 18981901 töötas Tallinnas Eesti Postimehe juures, 19011904Tallinnas
"Külmale maale" Eduard Vilde Jaan oli vaene pops ja elas lagunenud saunas koos ema ja õdede-vendadega. Virgu Anni oli rikas. Nad kohtusid kirikus, Jaan oli väsinud ja jäi tukkuma. Annil oli värske soolasai ja ta andis Jaanile ka. Kirikust koju läks Jaan koos Mihkliga. Õues oli väga külm ja hanged olid sügavad. Kaaslane Mihkel rääkis, et talt varastati 40 kopikat ja nurus Jaani käest laenu, aga mida sa annad, kui pole teist eneselgi. Kodus olid Mann ja Mikk kuidagi vaiksed
Klmale maale E. Vilde Raamat algab sellega , et Jaan on kirikus ja magab , kuna on vsinud raskest tst ja pikast teest kirikusse . Peale kirikut satub ta kokku Anniga . Ann pakub tae saia . aga Jaan ei taha seda esialgu vastu vtta , kuna hbeneb oma vaesust ja nlga . Ann on rikka mehe ttar , aga tema kigest vaene pops ja elab lagunenud saunas koos ema ja dede ja vendadega . Koduteel saab ta kokku Mihkliga . Tee on pikk ja klm ning hanged sgavad . Pidevalt on nad niueteni lumes , kuna tuleb krvale astuda mne kihutava ree eest . Mihkel rgib Jaanile , et talt varastati 40 kopikat ja palub Jaani kest laenu , aga Jaanil pole endalgi . Kodus ootab haige ema poega , kes on selle veti pere toitja . Ema teeb Jaani tulekuks krdi valmis . Mann ja Mikk on olnud terve peva kuidagi vaiksed . Klla tuleb koolmeister Aleksander Toots ja rgib ,et lapsed on varastamisega vahele jnud . Alguses ei taha Jaan ja ema seda uskuda , aga valel on lhikesed jalad . Jaan lubas lapsi valusasti karistada , aga viha
Kremer-üksik vanapoisist mõisahärra natuke häbelik Tegevuskohad Mäeküla mõis-suht lagunenud välisilmega hooned. Peahoone oli poolik ülemine korrus valmis ehitamata võssa kasvanud viljapuuaed kus enam midagi söödavat ei olnud. Kõrvalhooned olid räämas ja lagunemisohtlikud. Rahapuudusel ei olnud võimalik maju korda teha. Piimakoht-piimakamber. Sinna toodi peale lüpsi alati piim sealt laaditi piimad peale et neid laiali vedada Tegevuse aeg Tegevus toimus ajaliselt just enne eesti vabariigi väljakuulutamist siis kui valitsesid mõisad ja ratsanukud maksid teomaksu Sündmuse aren Prillupi uus naine mari läks mõisasse tööle ning seal hakkas ta meeldima mõisahärra kremerile. Kremer tegi prillupile ettepaneku et leo temaga oma naist jagaks ja mõisasse saadaks. Prillup pidi selle eest muidugi head tasu saama Mari keeldus mõisa minemast sest mehed kohtlesid teda nagu asja ja talle oli vastumeelt et mehed tema eest otsustasid kuigi talle kremer meeldis
KÜLMALE MAALE Tegelased: Mikk noorem vend, Jaani ema Kai, Liisu kõige väiksem õde, Hans, Joosep , Juula, Mart, koolmeister Toots , Tõnu -Jüri, Mari jne Jaan - raamatu peategelane, vaene, armunud oma lapsepõlve sõpra Annisse, ema oli haige, heasüdamlik, ausus oli esikohal, purjus peaga ei vastutanud oma tegude eest. Virgu Anni - oli pärit rikkast perest, Jaanist sisse võetud, üritas Jaanile oma abi pakkuda, kaitses Jaani oma isa eest, tõi Jaanile salaja süüa, andis Jaani päästmiseks valetunnistuse. Kohi-Kaarel ja Kõverkaela-Juku – tõid kahekesi Jaanile palju pahandust, jootes Jaani ning meelitades teda nende varastatud kaupa enda juures varjama. Andres - oli totaalselt Anni suhtlemise vastu Jaaniga, üritas igal võimalusel Jaani Annile halvast küljest näidata. Tegevus toimub 19. sajandi talvises maakülas,popsisaunas.Jaan oli haige ja nägi kohutav välja, käis kirikus ja seal kohtas Annit, kes pakkus talle leiba, kuna Jaan polnud vaesuse tõttu tükk aega s�
"Külmale maale" E.Vilde Jaan, kes oli haige, kuulas nukralt orelimängu. Ta laskus väsinult istmele ja orelimängu tõttu läksid ta silmad niiskeks. Ta palvetas kaua, tänas selle eest, et tema noort elu kaitstud oli. Ta palus ja tänas, tänas ja palus, kuni ta meel vagusaks jäi. Kui tal enam midagi paluda ei olnud, ega mellegi eest tänada, ta vajus kössi ja püüdis jutlust kuulata. Kuid Jaani mõtted olid hajevil ja ta oli väsinud, ning ta jäi lõpuks jutlustuse ajal magama, ta ei olnud ainus magaja. Kuid õpetaja ei pannud seda neile pahaks. Jaan ärkas alles siis, kui orel uuesti mängima hakkas, tal oli häbi magama jäämise pärast. Kui kogu kirikurahvas välja läks, hakkas Jaani pea värsekst õhust ringi käima, ta toetus vastu kirikut ja ootas selle möödumist. Jaani ette seisis Virgu Anni, alguses ei öelnud kumbki sõnagi, vaikides teretasid üksteist. Siis aga tüdruk kurblikult ütles, et Jaan on nõrgaks jäänud, ja et Jaanil on pealagi juustest paljaks jä
Jaan varastab ta tagant toitu. Miks Anni kiindus Jaani? Sest Jaan oli aus ja töökas poiss. Kirjelda Jaani peret! Jaani isa on surnud, tal on väike vend Mikk ja väike õde Mann, kes käivad koolis. Peale isa surma sündis veel üks väike õde Liisi. Ema ei ole võimeline leiba teenima, sellepärast Jaan kui täiskasvanud poeg peab peret toitma. Mida tähendab teose pealkiri? Siberisse asumisele saatmist. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" B 1. Missugused asjaolud viisid Jaani kuriteoni? Vaesus ja haigus. 2. Miks Andres vallandatu jüripäevani sauna jättis? Ta ei tahtnud ennast rahvale näidata halvast küljest, sellepärast andis Jaanile aasta armu aega. 3. Missugune on Anni otsus Jaani suhtes? Lubas ennast Jaanile tulevaseks kaasaks ja tahtis oma sõna pidada. 4. Miks tuli kooliõpetaja Jaani perele külla? Mihkel ja Mari Vapper varastasid teiste laste toitu. 5. Mida tähendab teose pealkiri
Külmale maale Eduard Vilde 257 lehekülge Kunstiliselt kujundanud V. Tolli Tegelased: Jaan Vapper, Virgu Anni, ema Kai, Mihkel, Mann, Mikk, Aleksander Toots, Kõverkaela-Juku, Naarikvere-Vana, Andres Vadi, Kohi-Kaarel, Hans, Tõnu-Jüri, Liisu ja paljud muud. 1.Ennustamine. Millest võiks raamat rääkida ? Millest tegelikult rääkis ? Ma arvan, et see raamat räägib Raamat rääkiski hädast, vaesusest hädast ja viletsusest. ja pere ülalpidamisest. 2. Tsitaadid.
Kõik kommentaarid