Eesti keele sõnamoodustus (1)

3 HALB

Lõik failist

Eesti keele sõnamoodustus
Sõnamoodustus tegeleb motiveeritud sõnade analüüsi ja kirjeldusega.

Arbitaarsed ehk kokkuleppelised: maa, mets, vihm , lumi.
Motiveeritud: nimetamise aluseks on seos mõne teise sõna või nähtusega: maanaine, metsloom . Siia alla kuuluvad ka deskriptiivsed sõnad: auh-auh, kriiks.

Sõnamoodustuse analüütiline ehk staatiline aspekt kirjeldab keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud).
Sõnamoodustuse protsessuaalne ehk dünaamiline aspekt jälgib tegelikku keelekasutust ja kirjeldab, kuidas sõnad sünnivad ning kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse.
Sõnamoodustusliigid:

Sõnade liitmine ehk kompositsioon , st sõnade moodustamine tüvesid liites: liivarand, talumaja .

Sõnade tuletamine ehk derivatsioon , st sõnade moodustamine tüve ja afiksit liites: liivjas, randlane , põrgulik.

Konversioon ehk sõnatüve esinemine mitme sõnaliigina: julge > julgema

Lühendamine: malev > male, automobiil > auto.

Kontaminatsioon ehk kahe või enama väljendi või motiivi ühtesulamine: suits+udu= sudu .

Väljamõtlemine: laup, relv , mõrv.

Reduplikatsioon: susapusa, sigrimigri.

Deskriptsioon ehk kirjeldusele tuginev: vulisema, mühisema, mürts, põmm.
Tüved väljendavad leksikaalset tähendust. Tüved on iga sõna koostisosa . Nad võivad koosneda ühest morfeemist (kivi, vesi),

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-03-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti

119 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Kadike Õppematerjali autor

Konspekt

Sarnased õppematerjalid

docx

Kordamine sõnamoodustuse eksamiks

Arbitaarsed sõnad - kokkuleppelised: maa, mets, vihm, lumi, suur, elama, jooma, sööma Motiveeritud sõnad nimetamise aluseks seos mingi teise sõnaga või nähtusega: maanaine, maamees, metsloom, metslane, lumelinn, lumivalge. Sõnamoodustus tegeleb põhiliselt motiveeritud sõbade analüüsi ja kirjeldusega. Sõnamoodustuse analüütiline e staatiline aspekt kirjeldatakse keeles olevate sõnade moodustusstruktuuri (millistest osadest sõnad koosnevad, mis reeglite järgi on osad omavahel ühendatud). Sõnamoodustuse protsessuaalne e dünaamiline aspekt jälgitakse tegelikku keelekasutust ja kirjeldatakse, kuidas sõnad sünnivad, kuidas ja mis eesmärgil neid moodustatakse. Ühtlasi kirjeldatakse

Eesti keel

pdf

Eesti keele sõnade moodustamine

17 Sõnamoodustus. Eesti keele sõnade ülesehitus ja moodustamine Nendest reeglitest on siiski mõningaid erandeid. On olemas tüvesid, mis eraldi sõnana ei esine, vaid esinevad ainult koos tei- se tüve või tuletusliitega

Eesti keel

docx

Sõnamoodustuse kordamisküsimused eksamiks 2015

Sõnamoodustus, EKSAMIKÜSIMUSED 2015, kevad. 1. Sõnamoodustus: tuletamine ja liitmine Tuletamine on uute sõnade saamine liidete abil, liite abil moodustatud sõnu nimetatakse tuletisteks. Eesti keeles on peamiselt järelliited (nt andekas, saarestik, korralik), eesliiteid on vähe (nt ebaõnn). Tuletusliidete abil saab moodustada käänd-, pöörd- ja määrsõnu, liited annavd sõnadele uusi tähendusi. Liitsõnu saadakse sõnade liitmisel. Liitsõna koosneb vähemalt kahest osast, põhisõnaks nimetatakse liitsõna viimast osa, täiendsõna täpsustab, iseloomustab põhisõna (hambaarst, kohvikoor, jalgpall). Liitsõna

Eesti keele sõnamoodustus

doc

EESTI KEELE STRUKTUUR

EESTI KEELE STRUKTUUR MIS ON KEEL? Keel kui . . . Infoedastaja. NB! Keele põhiülesandeks ongi informatsiooni edastamine. See kehtib nii inimeste kui ma loomade-putukate kohta; Suhtlusvahend. Inglaste "How are you?", mis ei eeldagi tegelikult mingit pikka vastust, mille jooksul te vahetate infot; Emotsioonide väljendaja. Negatiivseid ja positiivseid emotsioone väljendame; Mõtlemisevahend. Mõtete korrastamine. Näide: peas arvutamine; Kuuluvuse väljendaja. Sotsiaalsuse ja paikkondlikkuse väljendaja. KUIDAS TEKKIS KEEL?

Eesti keel