EESTI AJALUGU
Sisukord
Eesti muinasaeg pt. 1 5
Periodiseering 5
Eesti alade loodusolud 5
Kiviaeg Eestis pt. 2 7
Eesti rahva etnogenees 8
Pronksi- ja rauaaeg pt. 3, 4 9
Pronksiaeg u 1800-500 eKr 9
Eelrooma rauaaeg 500 eKr-50 pKr 9
Rooma rauaaeg u 50-450 9
Keskmine rauaaeg u 450-800 9
Viikingiaeg u 800-1050 10
Hilisrauaaeg u 1050-1200. 10
Muistne vabadusvõitlus pt. 7 12
Võitlus 12
Keskaeg . Vana- Liivimaa pt. 8 – 12 14
Jüriöö ülestõus 1343-1345. 16
Maa läänistamine 18
Linnad 20
Kirikuelu 22
Eesti varauusajal 24
Liivi sõda 1558-1583. Põhjused ja ajend 24
Eesti kolme kuninga alluvuses 27
Taani aeg Saaremaal 1559 -1645 27
Poola aeg Lõuna-Eestis 1561-1629I 27
Rootsi aeg Põhja-Eestis 1561-1710 28
Eesti 18.sajand 32
Põhjasõda 1700 – 1721 32
Vene võim 34
Asehalduskord 1783 – 1796 36
Kultuur. Vaimuelu . 37
19.sajandi I pool 38
Talurahvarefomid. 38
19. sajandi keskpaik . 41
Uued talurahvarefomid. 41
Majandus 41
Kultuur 42
Ärkamisaeg 43
Rahvusliku liikumise kujunemine 43
Rahvuslik liikumine 43
Kriis rahvuslikus liikumises. Venestamine 45
Eesti xx sajandil 47
Rahvastik 47
Maamajandus 47
Tööstus 47
Poliitiline maastik 49
1905.aasta revolutsioon 50
Eesti I maailmasõja ajal 52
Iseseisvuse väljakuulutamine 54
Vabadussõda 57
Saksa okupatsioon 1918 57
Sõjategevuse algus 57
Murrang sõjas 58
Tartu rahu 59
Eesti Vabariik 1920ndatel 61
1.detsember 1924 mäss 62
Välispoliitika 63
Suure kriisi aastad 64
Eesti Vabariik 1930ndatel 65
12.märts 1934 riigipööre 65
Vaikiv ajastu 65
Juhitav demokraatia 65
Välispoliitika 66
Eesti 1939 – 1940 69
Maailm 1939 69
Okupatsioon 69
Juunipööre 70
Ühiskondliku elu sovjetiseerimine 70
1941.aastal sõjasuvi 72
Eesti 1941 – 1944 74
Saksa okupatsioon 74
Eestlased eri pooltel 74
Sõjategevus 1944 75
Nõukogude Eesti 77
ptk 39 - 44 77
Eesti NSV 77
ENSV 1944 – 1950 78
ENVS 1950 - 1978 79
ENVS 1978 - 1988 79
Taasiseseisvumine ja tänapäeva eesti 81
ptk 45 - 47 81
Eeldused 81
Uus ärkamisaeg – laulev revolutsioon 81
Muutuste tuules 82
Võrdlus iseseisvumiste vahel 84
Munga tänav Tartus – vana klooster Tartus
Uurimustöö:
3.november
ajalooringis eesti üks tuntuimaid suguvõsa uurijaid, annab
näpunäiteid.
Kavastu Meierei ?!
Viira
hõbedast kaelavõru
Piirkonna
aindas avaasulaid, üks oli Kärsa.
* Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, Slaavi ja Balti uus asukad. * Meie esivanemad rändasid Eesti aladele erinvatest ilmakaartest ja erinevatel aegadel. Pronksiaeg ja rauaaeg Pronksiaeg Pronksesemed jõudis Eestisse umbes 3000 a.ekr. Pronksi puhtal kujul loodusest ei leitud. Toodi kaugelt, oli kallis. Tehnoloogiliselt raske töödelda. Eestis ei leidunud pronksi valmistamiseks tina ja vaske. Kasutati valikuliselt tarbeesemete valmistamisel. Rauaaeg neoliitikum
Saare-Lääne Piiskopkond 1242 Jäälahing Tartu Piiskopkond 1248 Tallinn saab linnaõigused Liivi Ordu alad | Stensby 1238 leppega läks Järvamaa Taanilt Ordu alla 23/04/1343 puhkeb Jüriöö ülestõus 1346 Taani kuningas müüb Põhja Eesti Saksa ordule. 1242 Jäälahing Ordu ja venelaste vahel. Pannakse paika piir ida ja lääne 1421 Peetakse esimene Liivimaa maapäev 1492 Venelased rajavad Jaanilinna kindluse vahel. 1502 Plettenberg võidab venelasi Smolino lahingus ja 1297 esimene Vana-Liivimaa kodusõda. Ordu vs piiskopkonnad ja Riia
Umbes 40 000 aastat tagasi jõudis Euroopasse homo sapiens ehk tark inimene. Esimesed inimasustuse jäljed Eestis aga on umbes 9500 aastat vanad. Põhjuseks on siin valitsenud karm kliima ehk jääaeg. Jäätumine algas umbes 1 000 000 aastat tagasi tänapäeva Rootsi aladelt ja kõige karmimal ajal ulatus jääpiir Kesk- Saksamaani ja Kiievini. Jääkihi paksus oli kuni 2 km. Aeg-ajalt jää küll sulas ja arvatakse, et kokku oli 4 erinevat jäätumisperioodi. Jäätumiste vahepeal võis Eesti aladel elada inimesi, sest nt 120 000 aastat tagasi oli ilm meil palju soojem kui praegu. Kuid sellest perioodist pärinevaid inimtegevuse jälgi ei ole õnnestunud leida. Jääaeg lõppes umbes 13 000 aastat tagasi. Jää taganedes tekkisid Põhja-Eestis paekaldad, Lõuna-Eestis kuplid ja Kesk-Eestis voored. Jääst vabanemise tõttu kerkib maapind Eestis veel tänagi 1-2 mm aastas. Ajaloolased jagavad inimeste ajaloo kahte ossa. Kirja tekkimisele eelnevat aega nimetatakse muinasajaks
kristlik Lääs Tähtsamad sündmused: · Ümera lahing (1210)- eestlaste võit · Madisepäeva lahing (1217) peeti Viljandi lähedal, eestlased said rängalt lüüa; eeslaste poolel langes Lembitu, vaenlaste poolel Kaupo; Lõuna-Eesti tunnustas sakslaste ülemvõimu · Taanlaste retk Lindanise (Tallinna) alla (1219)- Taanlased olid edukad, ehitasid Toompeale tugeva kivilinnuse · Tartu vallutamine ( 1224) suurem vastupanu Eesti mandriosas murti · Muhu ja Valjase linnuse alistamine 1227 Tagajärjed: · Eestlased alistusid lepingulisel teel, säilitades esialgu autonoomia, isiklik vabadus säilis ( pärisorjus kehtestati hiljem), tavad ja kombed jäid kauaks ajaks osaks muinasusundist · Eestlased kaotasid võimaluse ise oma saatuse üle otsustada, lahingutes langes suur osa energilisemast ning ettevõtlikumast rahvast ( n-ö eliit ja ülikkond)
Kronoloogia ajaloo riigieksamiks Eelajalooline aeg Eestis Mesoliitikum Eestis (VIII at. keskpaik e.Kr. IV at. teine veerand e.Kr.) . VIII at. VII at. e.Kr. Esimesed asulahakohad Eesti alal, mis kuuluvad Kunda kultuuri u. 7500 e.Kr. Pulli asula, u. 6500 e. Kr. Kunda asula Neoliitikum Eestis (IV at. teine veerand e.Kr. II at. keskpaik e.Kr.) . u. 3300 e. Kr. kammkeraamika kultuuri saabumine Eesti aladele . u. 2500 e. Kr. venekirveste kultuuri saabimine Eesti aladele Pronksiaeg Eestis (1500 e.Kr. VII saj. e.Kr.) . Asva kultuur Saaremaal Varane rauaaeg (VI saj. e.Kr. I saj. p.Kr.) Vanem e. rooma rauaaeg (I V saj. p.Kr) Keskmine rauaaeg (V VIII saj. lõpp p.Kr.) Noorem rauaaeg (IX XIII saj. p.Kr.) -------------------------------------------------------------------------------- Muistne Vabadusvõitlus Esimene periood 1208 - 1212 Drang nach Osten tähendas sakslaste edasitungimist ja ümberasumist itta. Oli suunatud
EESTI AJALUGU Sissejuhatus: Eesti ajalugu on inimasustuse ajalugu praegusel Eesti alal. Eesti ajaloo alguseks loetakse esimese teadaoleva küttide ja kalastajate asula (Pulli asula) eksisteerimist Pärnu jõe ääres umbes 11 000 aastat tagasi. Periodiseerimine: · Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg hõlmab perioodi asustuse tekkest Eestis (umbes 9000 eKr) kuni 13. sajandini. Poliitilise ajaloo seisukohalt lähtudes on lõpptärminiks enamasti peetud 1227. aastat, ent viimasel ajal pole seda tavaliselt niivõrd konkreetselt fikseeritud. Tegu on Eesti ajaloo pikima perioodiga, mis hõlmab üle 10 000 aasta. Seetõtu on seda otstarbekas jagada väiksemateks perioodideks, seda võib teha vastavalt
Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Tööriistad: venet ehk paati meenutavad kivikirveid lihviti väga hoolikalt ja neil olid sissepuuritud silmaaugud. Paikne eluviis, karjakasvatus, põlluharimine, elatustaseme ja rahvaarvu kasv. Tekkisid üksikpered. Matmiskombed: kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendisse. 2. EESTI PRONKSAEG JA VANEM RAUAAEG · Pronksiaeg: u.1800-500 eKr. · Tööriistad: Pronks=vask+tina(sulam), metallist tööriistad olid tunduvalt parem kui kivist kiviaja tööriistad. Vanemal pronksiajal jätkus kivist tööriistade valmistamine, sest vase-ja tinamaake polnud Eestis. · Matmiskombed: Kivikirstkalmed- oli 5-8 meetrise läbimõõduga kividest ring ja selle keskele laotud rist, kuhu sängitati surnu. Laevkalmed- äärekivid olid paigutatud laevakujuliselt.
Sündmused 1. jaanuarist 1918 on antud uue (Gregoriuse) kalendri järgi Esiajalugu U 13 000–11 Eesti ala vabanes jääst. Jääaegsed liustikud taandusid Kagu-Eestist järk-järgult loode 000 eKr poole ja kujundasid maastikku. U 9000 eKr Pärnu jõe paremal kaldal Pullis peatus mõnda aega rühm küttijaid ja kalastajaid. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg. Kõik selle ajajärgu ligi sadakond asulakohta (sh 9000–5000 Pulli) kuulusid Kunda kultuuri, mida iseloomustavad rohked luu- ja sarvriistad ning eKr vähesed kvartsist ja tulekivist esemed.
Kõik kommentaarid