Eduard Bornhöhe elulugu Eduard Bronhöhe (kodanikunimega Eduard Brunberg) sündis 5.veebruaril 1862 Rakvere lähedal asuvas Kullaaru mõisas. Tema isa oli seal valitseja ja aidamees, ema oli luulearmastaja inimene ja sealhulgas Eduard Vilde tädi. 1865. aastal asus ta perekond elama Inju mõisa, mis asus Viru-Jaagupi kihelkonnas. Viis aastat hiljem kolisid nad Tallinnasse. Eduard asus kümneaastaselt õppima Kentmanni Saksa Algkooli, kus ta õpis kolm aastat. Peale seda jätkas ta õppinguid Tallinna Kreiskoolis, mille ta lõpetas 1877. Aastal. Tal oli hea pea ja ta suutis lõpetada kõik koolid suuremate raskusteta. (1) Peale kooli lõpetamist tuli tal rändamiskirg ja ta hakkas kiiresti ameteid vahetama. Rännuaastad algasid 1878a. kaubakontori õpilasena Peterburis, kust Bornhöhe peagi siirdus raudteekontorisse Kovnos (Kaunases). Sel ajal hellitas noormees
isikupärase maalimavaate. Nad rõhutasid tundeelu tähtsust, kujutletava erakordsust ning väärtustasid rahvaloomingut. Romantism on aidanud ette valmistada ka realismi arengut............................................................................................................................... 3 Romantism.........................................................................................................................4 Eduard Bornhöhe...............................................................................................................7 Eduard Bornhöhe looming.............................................................................................9 Victor Hugo.....................................................................................................................12 Kokkuvõte....................................................................................................................... 14
Keila Gümnaasium Eduard Bornhöhe Referaat Õpilane: Tiina Veersalu Klass: 9.b Juhendaja: Eva Samolberg Keila 2008 Sisukord Sissejuhatus lk 3 1. Eduard Bornhöhe elulugu lk 3 2. Eduard Bornhöhe looming lk 5 Kokkuvõte lk 8 Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Eduard Bornhöhe on Eesti ajalooliste jutustuste algataja ning väljapaistvaim esindaja, kelle ajaloolised jutustused ja ennekõike jutustus ,,Tasuja" on avaldanud suurt ühiskondlikku mõju mitte ainult oma ilmumise ajal, vaid ka hilisemate aastakümnete sündmustes ja leidnud kindla
Naasnud kodumaale, oli Bornhöhe kaks aastat koduõpetaja Matsalu mõisas, seejärel tegeles ta lühemat aega ajalehe Revaler Beobachter'i teatrikriitikuna. 18861887 oli ta keelte- ja lauluõpetaja Kuuda seminaris Läänemaal, seejärel veel aasta koduõpetajana Matsalus. 1889. aasta jaanuaris astus ta Tartu Ülikooli filoloogiat õppima, kuid mõne kuu pärast pidi ta õpingutest loobuma ning ta jätkas tööd koduõpetajana, ajakirjanikuna ja karikaturistina. 1893 asus Bornhöhe lõplikult kodumaale, kus ta leidis teenistust Tallinna ringkonnakohtus tõlgina. 1907. aastal nimetati ta Jõhvi ülemtalurahvakohtu eesistujaks, kus ta oli ametis 1917. aastani. 1919. aastal asus Bornhöhe elama Tallinna, kus ta töötas Kohtuministeeriumis rahukohtunikuna. Looming Bornhöhe loomingu kandva osa moodustavad romantismimõjulised ajaloolised seiklusjutud, mis räägivad põhiliselt eesti rahva vabadusvõitlusest
Retsensioon raamatust ,,Kuulsuse narrid" Lugesin E. Bornhöhe raamatut ,,Kuulsuse narrid" ja vaatasin koolis ka selle raamatu järgi tehtud telelavastust lavastajalt Ago-Endrik Kerge. Raamat räägib 19. sajandi lõpus, Tallinas elanud kahest mehest, leiutajast Jaan Tatikast ja luuletajast Salomon Vesipruulist. Nende mõlema eripära seisnes selles, et tegelikult ei osanud kumbki absoluutselt seda, mida nad arvasid oskavat. Endi arust on nad maailma kõige suuremad vaimukangelased, kuid kahjuks vaid ühe inimese silmis, ja need inimesed olid nemad ise
romaane ,,Ivanhoe" (1819). Scotti mõjul vallandus terve ajalooliste romaanide laine paljude maade kirjanduses. Scott ja tema looming oli vahetuks eeskujuks mitmetele kaasaegsetele kirjanikele, nagu näiteks Victor Hugo. Küllap oli Scott ka eeskujuks nii mõnelegi ajaloolist romaani viljelevale eesti kirjanikule. Esimeseks sellelaadseks katsetuseks oli Jaak Järve ,,Vallimäe neitsi" (1885). Siiski oli kõige esimene ajalooainelise loo kirjutajaks Eduard Bornhöhe, kelle ,,Tasujat" (1810) ei saa lihtsalt romaaniks nimetada. ,,Tasuja" vaimu kannab Bornhöhe teinegi ajalooline jutustus- ,,Villu võitlused" (1890). Seiklusromaani nimetust kannab ,,Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad" (1893). Bornhöhe kõrval teiseks meheks, kes seikluslik-põneva juhtumusromaani võimalusi ning võtteid ajaloolisel ainestikul agarasti rakendama asus, oli Andres Saal. Tema toodangus olid kesksel kohal teosed ,,Vambola" (1889), ,,Aita" (1891) ja ,,Leili" (1893)
Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes
rahvaelupildid. Hilisemad kogud kajastavad Peamiselt viljeles Pärn oma kirjandusliku tee eeskätt üksindusmeeleolu. H. luulet on palju algul lastekirjandust. Üksteise järel ilmusid tema viisistatud. Ta on avaldanud ka proosaraamatu lastejuttude kogud «Jutud armsa lastele», «Muistena «Väikesed pildid Eestist». Valikkogusid: jutud noore rahvale» ja «Lühikesed jutud armsa «Luuletused», «Nõmmelill». Sööt ,Karl Eduard lastele» Lastejuttude sarnaselt on väga 1862 - 1950, eesti nõuk. luuletaja. Ta on loonud moraliseerivad ja ühesuguse skeemi järgi tundeergast kodu- ja loodusluulet, romantilisi kombineeritud ka Pärna esimesed jutustused eleegiaid ja ballaade. Tema luulet ilmestab täiskasvanuile «Pere tütar ja Vaene laps» , nukrutsev alatoon. S-i tähtsamad kogud on «Rõõm «Räbala-Hans ja Serva-Aadu ehk: Kuida töö nõnda
Kõik kommentaarid