EESTI TAIMESTIK (1)

Eesti Maaülikool - Geograafia - Eesti loodusgeograafia

5 VÄGA HEA

Lõik failist

Kordamisküsimused

Assimilatsioon , dissimilatsioon.
Assimilatsioon on toitainete omastamine , dissimilatsioon ära andmine.

Taime ja looma põhilised erinevused. Autotroofne ja heterotroofne toitumine. Taime- ja loomaraku erinevused.
Taimerakul on olemas rakukest, plastiidid , vakuoolid, need loomarakul puuduvad. Ainevahetuselt on taimed autotroofsed ja loomad heterotroofsed. Varukaineks rakkudel tärklis, loomadel rasvad . Taimede kasv piiramatu, loomadel piiratud. Närvisüsteem ja hormonaalsed organid on loomadel olemas, kuid taimedel puuduvad. Taimedel suur välispind, loomadel liigestatud sisepind .
Autotroofne- valmistatakse toitaineid süsihappegaasist päikesevalguse kaasabil fotosünteesireaktsiooni käigus. Taimed
Heterotroofne- toitub juba valmis orgaanilistest ainetest. Loomad

Prosenhüümne ja parenhüümne rakk .
Prosenhüümsed rakud on pikad rakud, mille pikkus ületab tunduvalt laiuse . Parenhüümsed on ristküliku- või rombikujulised.

Mis on kude? Kudede liigitus.
Ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad rühmadeks, mida nim kudedeks . Liigitatakse algkoed e meristeemid ja püsikoed.

Algkudede ülesanded, paiknemine .
Algkoerakud on intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõigi kudede rakke. Paiknemise alusel jaotatakse veel 1)tipmised e apikaalsed, asuvad kasvukuhikus. 2)külgmised e lateraalsed, asuvad kambiumis ja korgikambiumis. 3)vahelmised e interkalaarsed, asuvad lehe alusel varres, sõlmevahes.

Initsiaalrakk , kiirdrakk.
Suur piiramatu pooldumisvõimega, kolmetahulisele püramiidile sarnanev kiird- ehk initsiaalrakk, mis jaguneb kordamööda kõikide külgede suunas ja moodustab niimoodi kiirdraku derivaate.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 19 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-04-19 Kuupäev, millal dokument üles laeti

127 laadimist Kokku alla laetud

1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Merliiiin Õppematerjali autor

Sisaldab kordamisküsimusi koos vastustega.

Taimed, koed, sugukonnad, varred, lehed, õied.

taimestik koed sugukonnad lehed õied vars

Sarnased õppematerjalid

odt

Eesti taimestiku eksami kordamisküsimuse vastused

õiepõhjal, väljaspoolseid nektaariume võib leida vartelt, lehtedelt, abilehtedelt ja õieraagudelt. Nektaariumid on sageli juhtkimpude läheduses või on neil omaette, sageli vaid floeemist koosnev juhtkimp. Lülilised piimasooned on pikad torujad kanalid, mis tekivad sarnaselt trahheedele või sõeltorudele: rakud liituvad otstest ja otsmised rakukestad hävivad. Lülitute piimasoonte rakud ei liitu, vaid iga piimasoon koosneb pikast, torujast rakust. Selliseid rakke ei tarvitse ühes taimes olla palju (5-6), kuid raku pikkus võib ulatuda viie meetrini. Epidermaalsed näärmed, mis koosnevad üksikutest rakkudest ja meenutavad väliskujult trihhoome, on näärmekarvad. Kui rakke on rohkem ja nääre ei meenuta karvu, siis nimetatakse seda näärmeepiteeliks. Hüdatoodid (veelõhed) eritavad lehe välispinnale vett. Ehituslikult meenutavad need õhulõhesid. 18.Juure ülesanded, tunnused. Liigitamine: pea-, külg-, lisa-, idujuur. Juure vööndid.

Bioloogia

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse

· Sugukond käpalised Klass üheidulehelised Mitmeaastased rohttaimed Risoomid, varremugulad, lihakad varred Lehed vahelduvalt, rööproodsed Õis sügomorfne, mitmekesised õiekattelehed Viljaks kupar, seemned väga väikesed Palju epifüüte (esinevad vett absorbeeriva kihiga õhujuured) Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi mükoriisat · Eesti 36 liiki, kõik looduskaitse all · Kaunis kuldking · Rohekas käokeel · Laialehine neiuvaip · Kärbesõis · Jumalakäpp · Tõmmukäpp · Püramiid-koerakäpp o Selts kõrreliselaadsed · Sugukond lõikheinalised Rohttaimed, vars kolmekandiline, sõlmekohtadeta, risoomiga

Eesti taimestik ja selle kaitse

doc

Eesti taimestik, taimkate ja selle kaitse - MÕISTED

 Sugukond käpalised Klass üheidulehelised Mitmeaastased rohttaimed Risoomid, varremugulad, lihakad varred Lehed vahelduvalt, rööproodsed Õis sügomorfne, mitmekesised õiekattelehed Viljaks kupar, seemned väga väikesed Palju epifüüte (esinevad vett absorbeeriva kihiga õhujuured) Kõik vajavad idanema hakkamiseks seente kaasabi – mükoriisat  Eesti 36 liiki, kõik looduskaitse all  Kaunis kuldking  Rohekas käokeel  Laialehine neiuvaip  Kärbesõis  Jumalakäpp  Tõmmukäpp  Püramiid-koerakäpp o Selts kõrreliselaadsed  Sugukond lõikheinalised Rohttaimed, vars kolmekandiline, sõlmekohtadeta, risoomiga

Loodusteadus

doc

Eesti taimestik

esikoor - Epidermi all on põhikoest koosnev esikoor, mida kloroplastide esinemisel nimetatakse klorenhüümiks, suurte rakuvaheruumide korral ka aerenhüümiks; steel - Esikoorest seespool asub varre kesksilinder (steel), steeli välimine rakukiht on peritsükkel (perikambium). Siit algavad lisajuured ja -pungad. Mitmekihilise peritsükli rakkudest võib kujuneda perivaskulaarne tugikude, (enamasti niinekiud) ning säsi. Sellise päritoluga mehaaniline kude paikneb taimes enamasti üksikute kimpudena, harvem moodustub pidev silinder; kambium - Kaheiduleheliste taimede juhtkimbud on avatud, ksüleemi ja floeemi vahele jääb ühe- või mitmekihiline kambium. Kambiumirakud on prosenhüümsed, ristlõikes lamedad, enamasti teritunud tippudega, õhukesekestalised, üleni protoplasmaga täitunud ja suuretuumalised; Jagunemine (dihhotoomne - harunemine, kus ladva kasvukuhik jaguneb kaheks, andes

Eesti taimestik ja selle kaitse

pdf

Eeesti taimestik, taimkate ja selle kaitse, 1 KT

Kui vakuoolides on vett vähe, tõmbuvad rakkude kestad kortsu, rakkude veega täitudes sirguvad kestad uuesti. · õhukude ehk aerenhüüm sisaldab suuri õhuga täidetud rakuvaheruume, sest rakud on kujult tähtjad. Esineb soo- ja veetaimedel, siin on aerenhüümil oluline osa gaasivahetuses. Lisaks aitab aerenhüüm veetaimedel püsida vees vertikaalasendis. Põhikudesid saab liigitada ka nende paiknemise järgi taimes: · esikoore põhikude ehk esikoore parenhüüm asub epidermi ja kesksilindri vahel, selle rakud on vähespetsialiseerunud. · säsi on varre keskosas paiknev vähespetsialiseerunud põhikude. Vähe diferentseerunud, rakud õhukeseseinalised, ümarad, rakuvaheruume palju, moodustavd rohttaimedest põhilise osa. klorenhüüm e. assimilatsioonipõhikude - fotosüntees säilituspõhikude - varuainete säilitamine Kattekude ehk epiderm

Eesti taimestik ja selle kaitse

docx

Botaanika

radiaalsed, ksüleemi põhikudet on rohkem, trahheesid ja trahheiide on arvukamalt. Malts ja lülipuit ei eristu hästi. Epipleemi peal asuvad juurekarvad- koguvad keskonnast mineraale. Juurekasvu pole nendel, kellel on mükoriisa. Üheidulehelistel taimedel juure teiskasv puudub kuid nende juured võivad puituda ja tugevaks muutuda. Mesofüüdid- taimed kes on kohastunud kasvama niisketel aladel mõõdukas temperatuuris(enamus eesti taimi) Kserofüüdid- kuiva taluvad taimed. Kohastum. vee säilitamiseks.(lehed pasud, kutiikula/vahakihiga, lehed jäigad suure osa mesofülli tõttu). Okkad on tugevalr muundunud kseromorfsed lehed. Hügrofüüdid- niiskustaimed. Hüdrofüüdid- veetaimed. Leheepidermi rakud eritavad väljaspoole vaha ja kutiini(moodust. kutiikula) Kutiikula pinnal võib koguneda vaha. Trihhoomid- ühe või mitmerakulised karvad. Kui karvad on väiksed ja madalad siis papillid e. näsad.

Botaanika

odt

Taimemorfoloogia alused

Taimemorfoloogia alused Elutu: Objektid kaotavad väliskeskkonna mõjul oma iseloomulikud omadused: (1) raud oksüdeerub, (2) kivid purunevad kruusaks, (3) kruus hõõrutakse liivaks Anorgaanilised objektid tuleb isoleerida väliskeskkonnast Elus: Bakterid, protistid, seened, taimed, loomad Objektid vajavad pidevat kontakti keskkonnaga: saavad õhku, vett, toitaineid ja eritavad jääke Elusaid organisme iseloomustab: ainevahetus a) Assimilatsioon - süntees b) Dissimilatsioon - lagundamine Taimede osad: Ehitus: rakukest, plastiidid, vakuoolid Ainevahetus: autotroofsed Varuaine: tärklis Keha pindala: suur välispind Kasv: piiramatu Närvisüsteem: puudub Hormonaalsed organid: puudub Taimeriiki kuuluvad hulkraksed päristuumsed fotosünteesivad organismid, kellel on plastiide ja suuri vakuoole sisa

Loodus

docx

Botaanika materjalid

1 Botaanika 2. *BOTAANIKA ON teadus taimedest *Botaanika eriharud: taime-… 1) Morfoloogia a. anatoomia b. tsütoloogia c. embrüoloogia 2) Süstemaatika a. florograafia 3) Taimegeograafia 4) (Taime-)ökoloogia 5) Taimefüsioloogia 6) Paleobotaanika *Botaanika seosed: 1) Agronoomia 2) Meditsiin – täpsemalt farmaatsia (=rohuteadus) 3) Looduskaitse *Botaanika areng Loodusrahvastel väga hea looduse tundmine: toit, ravi, ohud. Neil on olemas küllaltki objektiivne liigikontseptsioon Teaduslik botaanika: Vana-Kreeka (Theophrastos) Tänapäevane botaanika algas 17 sajandil: teaduslik kirjeldamine 19. sajand – kogunenud teadmiste üldistamine (detailide täpsem kirjeldamine ei andnud enam oluliselt uut teavet, osutus müraks) Praegu – kogunenud teadmiste ja üldistuste seostamine ja mõtestamine väljaspoole? TAIME RAKK Rakk: cellula – r

Kategoriseerimata

Rohkem sarnaseid