Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

E-labor 2 (0)

3 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit?
  • Kuidas mõjutab koormamise viis materjali plastsust?
  • Milliseid materjale katsetatakse enamasti survele?
  • Missugused toote töötlusviisid eeldavad materjali suurt plastsust?
  • Mille poolest erineb surveteim tõmbeteimist?
  • Millised materjali mehaanilised omadused on aluseks detaili tugevusarvutustel?
  • Mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi?
E-labor 2 #1 E-labor 2 #2 E-labor 2 #3 E-labor 2 #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 98 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor andu88 Õppematerjali autor
Surveteim

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
4
doc

Tehnomaterjalid (laboritöö nr2)

Vaata tulemusi Laboritöö nr2 Kasutaja ID: Katse: 1 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 22 min. 42 17:29 17:52 sek. Küsimus 1 (10 points) Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel b. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. c. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt.

Tehnomaterjalid
thumbnail
14
doc

Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus

Tulemus 76/100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student Response Feedback A. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist B. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt. C. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt elastelt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel plastselt. E. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel Score: 3/3 2. Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit? Student Response Feedback A. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) B. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet C. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab kõve

Tehnomaterjalid
thumbnail
10
rtf

Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus

Title: Laboritöö nr 9. Tehnokeraamika ja komposiitmaterjalide ehitus Total score: 97/100 = 97% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 1. Millised väited on õiged deformatsiooni kohta Student ResponseFeedback A. Deformatsioon on detaili mõõtude ja/või kuju muutus välisjõudude toimel B. Plastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed taastuvad peale jõu eemaldamist C. Elastse deformatsiooni korral detaili mõõtmed ei taastu peale jõu eemaldamist D. Välisjõudude toimel deformeerub detail esmalt plastselt ja seejärel voolavuspiiri ületamisel elastselt.

Tehnomaterjalid
thumbnail
7
doc

Tehnomaterjalid (laboritöö nr1)

Laboritöö nr1 Kasutaja ID: lrummel Katse: 2 / 3 Hulgast 100 Alustatud: oktoober 1, 2006 Lõpetatud: oktoober 1, 2006 Kulutatud aeg: 23 min. 41 22:05 22:29 sek. Küsimus 1 (5 points) Mis on deformatsioon? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toim

Tehnomaterjalid
thumbnail
7
doc

E-labor 1

Küsimus 1 (5 points) Mis on deformatsioon? Student Response: Õppija Vastuse variandid vastus a. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Elastne deformatsioon eelneb alati plastsele. b. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb alati ainult elastsest osast. c. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude toimel. Deformatsioon koosneb kahest osast, elastsest ja plastsest. Plastne deformatsioon eelneb alati elastsele. d. Materjali kuju ja mõõtmete muutus välisjõudude t

Tehnomaterjalid
thumbnail
8
docx

Praktikum nr 9. Tehnokeraamika tehnoloogia ja omadused

View Attempt 3 of 3 Title: Praktikum nr 9. Tehnokeraamika tehnoloogia ja omadused Started: Wednesday 16 March 2011 09:55 Submitted: Wednesday 16 March 2011 09:56 Time spent: 00:01:37 Total 99,92/100 = 99,92% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: score: 100 1. Mis iseloomustab normaalelastsusmoodulit? Student Response A. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab sirget osa (vt joonist) B. Plastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet C. Elastsel deformeerimisel tekkiva pinge ja sellele vastava deformatsiooni suhet D. Tõmbe- ja survediagrammil iseloomustab kõverat osa (vt joonist) Score: 8/8 2. Milliseid meetodeid kasutatakse keraamika kõvaduse mõõtmiseks? Student Response

Materjaliõpetus
thumbnail
5
docx

Test1

1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas (vt. joonist), kui varda ristlõige on 10 mm2 ja jõud on 7 230 N. Varda kõvadus on 35 HRC ning plastsus A=35% Student Response Correct Answer Answer: 723,0 723 Units: N/mm2 N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Response Correct Answer Feedback A. Varras deformeerub elastselt. Pikeneb, kuid koormuse eemaldamisel võtab esialgse pikkuse B. Varras deformeerub esialgu elastselt ja siis plastselt. Pikeneb ja peale koormuse eemaldamist jääb plastse osa võrra pikemaks C. Varras deformeerub elastselt, siis p

Tehnomaterjalid
thumbnail
6
doc

Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused

1. Arvutage pinge, mis tekib antud vardas(vt. joonist), kui varda ristlõige S= 10 mm2 ja jõud 4 625 N. Student Response Value Correct Answer Answer: 462,5 70% 463 Units: N/mm2 30.0% N/mm2 Score: 10/10 2. Eelmises küsimuses on antud varda koormamise skeem. Missugused protsessid toimuvad vardas koormusel, mis tekitab vardas pinge 790 N/mm2? Varda materjali mehaanilised omadused on: Rp0,2=600 N/mm2 ja Rm=850 N/mm2 Student Correct Value Feedback Response Answer A. Varras ei 0% deformeeru antud jõu korral. B. Varras 0% Student Correct Value Feedback Response Answer deformeerub elastselt, siis plastselt ja seejärel puruneb. C. Varras 100% deformeerub esial

Tehnomaterjalid




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun