Ülikool Euroopa Parlament Referaat Õppeaine: Rahvusvahelised suhted Õppejõud: Tallinn 2012 Sissejuhatus Käesoleva referaadiga püüan anda ülevaate Euroopa Parlamendi struktuurist, ülesannetest ja arengust. Antud teema sai valitud, kuna tunnen, et Euroopaga seotud teemad on mulle lähedasemad ja tahtsin ise ka rohkem uurida ja teada saada Euroopa Parlamendi kohta. Referaat koosneb neljast põhi pealkirjast, millest iga ühe all selgitan lahti pealkirjas sisalduva. Referaadi sisu üritan anda edasi võimalikult lihtsalt ja arusaadavalt. Abimaterjalidena kasutan erinevaid allikaid internetist, mille hulgas ka Euroopa Parlamendi kodulehekülge ning Euroopa Liidu institutsioonide teatmikku. 1. Euroopa Parlament 1.1. EP loomine 1951. aastal allkirjastati esimene leping, millega loodi parlamentaarne assamblee, hiljem nimetati see ümber Euroopa Parlamendiks...
Vahetuskurss Ulvi Vaarja, Sügis 2004 Vahetuskursisüsteemid • Valitakse vahetuskursisüsteem, mis määrab vahetuskursi, mille tasemel toimuvad valuutatehingud • Vahetuskursisüsteemiga kaasnevad institutsionaalsed ja majanduspoliitilised valikud peavad olema kooskõlas valitud vahetuskursisüsteemiga Vahetuskurss • Vahetuskurss - välisvaluuta hind kohalikus valuutas Reaalne vahetuskurss - kohaliku valuuta ja riigi tähtsamate kaubanduspartnerite valuutade vahetuskursside kaalutud keskmine, kus kaalud määratakse sellega kui suur on iga kaubanduspartneri osakaal riigi väliskaubanduses Eesti krooni kurss Vahetuskursirežiimide kronoloogia Valuutakursside volatiilsus 1881- 1995 Inflatsioon 1881-1995 Vahetuskursirežiimid • IMFi klassifikatsioon: – Eraldi valuutat ei ole (dollariseerumine, euroiseerumine) – Valuutakomitee süsteem – Fikseeritud vahetuskur...
BIHEIVIORISM- on positivistliku lähenemise põhivool, mis politiikateaduses kujunes välja USA-s Chicago koolkonna ning nende järgijate ( Georg Herbet Mead ) , Harold Lasswell, Robert King Merton ideedest. Biheivioristide põhieelduse järgi saab kõiki sotsiaalseid nähtusi seletada mikrotasandi, s.t üksikisiku käitumise põhjal (termin „biheiviorism“ tulebki ingliskeelsest sõnast behaviour- käitumine). Poliitika formaalsed struktuurid, nagu institutsioonid ja õigusnormid, olid nende jaoks teisejärgulised võrreldes inimeste hoiakute, uskumuste ja poliitilise käitumisega. Biheiviorismi pooldavad poliitikateadlased otsivad üksikisikute käitumise regulaarsusi, laialt levinud mustreid. Selle poolest erinevad nad psühholoogidest ja teistest käitumisteaduste esindajatest, kes uurivad üksikisikut kui autonoomset indiviidi. Positivismile omaselt pooldasid biheivioristid seda, et poliitikateadus oleks neutraalne ja hinnanguteta. Nende me...
Eksamiks ette valmistudes võiks tähelepanu pöörata neile teemadele: 1. Üldine - mis on üldse rahvusvahelised suhted ja mis on nende seos muude maailma asjadega? - mis on RS teadus? 2. Ajalugu - olulisemad sündmused, millest rääkisime. Mainisin ekstra, et see on oluline, tuleb eksamisse. VESTFAALI RAHU- lõpetas 30-aastase sõja 1648 aastal. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes, muutis Püha Rooma Keisririiigi juhtimist, kinnitati uued territooriumid ja jagati maid, kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel. Vestfaali olulisus- tekkisid väikesed riigid sealt edasi arenesid rahvusriigid, kirikuvõimu vähenemine pandi ametlikult kirja, vürstiriikide süsteem. RVS Vestfaalist kuni 1870 - Jõudude tasakaal: keegi ei ole suurem ja võimsam, kui kaks järgmist kokku ( rahu tagati sellega, et mitte keegi ei julge kedagi rünnata, et jõud ei käi üle); Jõul põhinev hegemoonia; Euroopa Kontsert - 1815-1853 Euroo...
1951/52 Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamine. Eesmärgiks kindlustada rahu võitjate ja kaotajate vahel. Ühendada neid koostöös. Luua söe- ja terasealane vastastikune sõltuvus, et üks riik ei saaks enam oma relvajõude mobiliseerida teiste teadmata. Kiirendada majanduslikku arengut, tööturu laienemist ning elukvaliteedi tõusu liikmesriikides. Institutsioonid: Ülemamet, Ministrite Nõukogu, Euroopa Assamblee, Euroopa Kohus. 1957/58 Rooma lepingud: Euroopa Majandusühenduse asutamisleping. Eesmärgiks ühisturu loomine, majandusühenduse laiendamine teistesse valdkondadesse, institutsionaalse struktuuri loomine. Institutsioonid: Euroopa Komisjon, Ministrite Nõukogu, Parlamentaarne Assablee, Euroopa Kohus, Euroopa Investeerimispank, Majandus- ja Sotsiaalkomitee, Kontrollikoda. Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping. Eesmärgiks koordineerida aatomienergia ühist rahumeelset kasutamist liikmesriikides ja suurendada selle osakaalu. Rahu taga...
I loeng EUROOPA LIIDU AJALOOLINE KUJUNEMINE ehk EUROOPA INTEGRATSIOONI KRONOLOOGIA Sissejuhatus: · Mis asi on Euroopa Liit ühine raha; inimeste vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, kaupade vaba liikumine, kapitali vaba liikumine; · Mingi hulk riike on kasvanud üksteisega kokku, see on suur protsess. · Euroopa nõukogu, parlament, kohus, erinevad komiteed jne. · Euroopa Liit on loodud teatud eesmärkide saavutamiseks. On palju plusse ja miinuseid. Väga raske on määratleda, kas on negatiivne või positiivne. · Millal sai alguse EL? Konksuga küsimus. Euroopa liidul pole ühtset sünnidaatumit. Areng on etapiviisile. Sõjajärgne periood. 1952 esimene oluline daatum loodi Söe ja Teraseühendus. Väga tähtis. 9 Mai on Eurooopa päev 1950 kuulutati see idee välja, Prantsuse välisminister ütles, et neil Saksamaaga on plaan luua midagi sellist. 1958 Rooma Leping loodi EL m...
Olustvere TMK Raimond Mänd Pm1B Euroopa Liit Referaat Juhendaja: Endla Pesti Olustvere 2014 Sisukord Euroopa Liit Euroopa Liit on põhiliselt Euroopa riike hõlmav majanduslik ja poliitiline ühendus, millel on 28 liikmesriiki. Euroopa Liidul on nii valitsustevahelise kui ka rahvusülese organisatsiooni elemente.Euroopa integratsiooni alguseks peetakse Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamist 1951. aastal ning Rooma Lepingute sõlmimist 1957. Aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne-Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga.Euroopa Liidu riikide ühtlustatud seadusandlus peab tagama kodanike, kaupade, teenuste ja kapitali vaba liikumise Euroopa Liidu piires. Kaheksateist liikmesriiki on võtnud tarvitusele ühisvaluuta euro. Euroopa Liidu ajalugu ...
Euroopa liit. II maailmasõja ajal said aru, et kui erinevaid riike siduda, kõige targem on siduda majandusega ja selliste majandusharudega mis on strateegilised. Euroopas leiti, Saksa ja Prantsusmaa vahel seoti, söe ja terasevedu, selle kaudu oleks ka turvalisus tagatud. 1950 loodi, 51 6 riiki loovad söe ja teraseühenduse. Kõike korraga ei saa, kõik riigid on erinevad ja sõjapurustused alles andsid ennast tunda. esites 57 kirjutati alla rooma lepinule, aastal 2007 tehti euroopa liidu tippkohtumine. Euroopa aaotimi ühendus ja majandus ühendus loodi Rooma lepinguga. 1967 euroopa ühendused, erinevad insitutsioonid ühinevad, loodi e parlament, nõukogu ja komisjon. 89ndal aastal jõuti nii kaugele, et euroopa liidu lepingu vajadus on suur, 1992 Maastrichi lepinguga loodi Euroopa Liit, 12 liikmesriikide parlamendis ratifitseeriti ELi asjad. 2002 võetakse vastu euroopa raha ja mündid. 2003 rahaliit, 2004 10 riiki liituvad eesti kaasaarvatud. ...
Kas demokraatiasse tasub uskuda? Oleme harjunud demokraatliku valitsemisvormiga, kus rahvas saab ise valida. Selline valitsusvorm eeldab, et riigi elanikud hääletavad valimisel riigi esindajad riigikokku. Riigiametnikud valitakse selleks, et nad hoiaksid silma peal riigi ning elanike heaolul. Meie Eestis toimuvadki varsti valimised, kus taas valitakse uued isikud meid esindama. Rahvas kurdab riigikogule ning sealsed isikud teevad kõik, et teha riiki paremaks. Tavaliselt esineb demokraatiat vabariikides. Inimesed pooldavad demokraatiat, sest nad tahavad valikuvabadust. Vabariiklased tahavad vabadust, samasuguseid õigusi kõigile, nad tahavad kõik ühist heaolu. Eesmärkideks on ehitada parem riik, saada rahva rahulolu, saavutada võrdsus ning vältida rahutusi ja elada rahus ning vabaduses. Selline valitsemisvorm on positiivne, lausa eelistatav. Et demokraatia töötaks, peaks inimestel olema usaldust teiste valijate s...
SUURRIIKIDE VÄLISPOLIITIKA KONSPEKT Välispoliitika analüüs Mis on välispoliitika: riigi strateegilised suhted teistega (riigid, rahvusvahelised organisatsioonid). Hõlmab suhteid teiste riikidega; kuidas aidata oma kodanikke teistes riikides: kaitsa oma riigi huve. Miks õppida välispoliitikat- et ennustada, leida põhjuseid, plaanida enda otsuseid, mõista otsuste mõju. Kuidas analüüsida: Indiviidi tasemel- fookuses inimese valikud ja otsused. Riigi tasemel- fookuses käitumine. Süsteemi tasemel- fookuses tulemused. Poliitika teadus- rahvusvahelised suhted- välispoliitika analüüs. Välispoliitika on oluline (Hudson 2005): inimesed RS on olulised. Võimalus uurida toimijaid. Enam kui kirjeldus. Ühendada RS teiste teadustega (psühholoogia, sotsioloogia, poliitika) Erinevad paradigmad välispoliitilises analüüsis: Klassikaline- tegija põhine/grupi otsused. Võrdlev- positivistlik metodoloogia. Psühholoogiline profiil. Praegune uuring- kontsrukts...
docstxt/15361413075303.txt
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
