50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 18 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-09-13
Kuupäev, millal dokument üles laeti
16 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Signe13
Õppematerjali autor
Kõikides toitlustusettevõtetes tuleb ette näha tsentraliseeritud kuumaveevarustus. Toitlustusettevõtted varustatakse sisekanalisatsiooniga. Tootmisruumide ja söögisaali optimaalne temperatuur hoitakse 16-18oC juures, õhuniiskus 60-75 %. Tehnoloogiliste seadmete, inventari ja töövahendite hulk sõltub tsehhi võimsusest. Seadmeid peab olema võimalik niiske meetodiga puhastada. Seadmete paigutamisel tuleb arvesse võtta töökaitse-eeskirju ning teenindamise mugavust. Töötamiseks tuleb sisse seada töökohad, kuhu on paigutatud ettenähtud töö tegemiseks vajaminevad seadmed, inventar, töövahendid. Töökoha sisseseadmisel tuleb arvestada sanitaar- ja tööohutusnõudeid, nt töölaudade, nõude ja töövahendite markeerimine, vahekäikude laiused. Vt ka “Hügieeniseadus” ja “Toiduhügieeni üldeeskiri” VVm RT I 1999, 84,766 3Personali ruumid
Menüü koostamise alused Menüü koostamise üldised alused: · Milliseid toite kliendid vajavad, soovivad, ootavad. · Milliseid toite ja tooteid hakatakse valmistama ja müüma. · Milliseid tooteid asetatakse ettevõttesse valmis kujul ja milliseid pooltoodetena. · Milliseid tooteid valmistatakse ise. · Millised on põhitooted mis peavad alati müügil olema. · Milline on hinnatasu Toiduidee - äriideest tuletatud üksiasjalikum kirjeldus toiduteeninduse toimingutest. Toiduideega liitub ühe tähtsa teguriga töötajate kutse oskus. Kellele? Mida? Kokkusobivus Kuidas? Miks? Kus? Menüü - Toitlustusettevõtte hinnakiri, milles on kindlaks määratud järgnevusega ja reeglite kohaselt kindlast määratud hindadega. Menüüs loetakse tavaliselt emsalt toidud, seejärel joogid, vajadusel roakäigud nt: eelroad, pearoad, järelroad või suurköögis nt: sal
Joonis 2. Samurai Sushi kohviku saal 6 Praktika sisu Administraatoril on kolm töölõike, kus ta teeb oma tööd – baaris ehk leti taga, saalis või kassas. Suvel on avatud ka terrass, mis kuulub ka saali alla. Päeva jooksul administraator koguaeg liigub nende kohtade vahel, tellimusi klientidelt võtab vastu kas saalis või letti taga, teenindab ikka saalis ja arveldab kassa juures – maksta võib nii leti juures, kui ka istudes laua taga. Baaris administraator peab jälgima, et kõik kaubad oleksid oma kohtadel ja et kõik külmkapid oleksid täidetud. Kindlasti peab jälgima, et kiiremini riknevate toodete säilivusaeg oleks õige – nt mahlade puhul peab teenindaja olema väga ettevaatlik. Baaris teenindaja peab ka vallama topsidesse sojakastet, et anda klientidele kaasa. Baarist teenindaja sattub kööki, kus ta peab pesta nõud, mis ta on saalist toonud.
VÕRUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Äri õppetool Sigrit Viira ÄJ-11 VARUDE JUHTIMINE Referaat õppeaines ,, Logistika alused" Juhendaja Tiina-Mai Hirmo Väimela 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS ...................................................................................................................................... lk 3 1. VARUDE TÜÜBID .......................................................................................................................... lk 4 2. VARUDE JUHTIMINE ..................................................................................................................... lk 5 3. VARUDEGA SEOTUD KULUD ............................................................................................................ lk 6 4. VARUDE JUHTIMISE PEAMISED VIISID ............................................................................................. lk 8 5. VARU
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemidesse" Arvuti Tehnika e-pood Juhendaja: Evi Arais Tallinn 2010 Üldvaade Taust Klient valib omale AS Arvuti Tehnika e-poest sobiva kauba mida ta soovib osta, valib kauba kättesaamise aja ja viisi ning teostab makse internetipangas. Süsteemi administrator haldab ettevõtte infosüsteemi. Ta kontrollib, et paki ja kliendi andmed oleksid korrektsed ja et need saaksid automaatselt kullerile edastatud. Administraator ostab tooted tarnijalt välja ja ka sisestab seed infosüsteemi, või vastavalt vajadusele kõrvaldab sealt tooteid. Laohoidja võtab vastu ja väljastab kaupa kulleritele. Laohoidja haldab laoseisu jooksvalt. Tema vastutab laoseisu korrektsuse eest, et infosüsteemis kuvatavad andmed kaubaseisu kohta vastaks tegelikkusele. Lause
2) Ostude ajastamine, tarnija valimine, tarnete kvaliteedi kontroll(hind, püsiv kvaliteet, kiirus, paindlikkus). 3) Pakendamine, pakendite märgistamine 4) Tootmisjäätmete ja praagi töötlemine peame arvestama keskkonnakaitsenõuetega hävitamisel ja ümbertöötlemisel. 5) Tootmislogistika tootmisprotsesside tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ja juhtimine Ladustamine tarneahela osa, kus toodete liikumiskiirus on 0, kuid on vajalik majanduslikult optimaalsete tellimuskoguste moodustamiseks. Levinumad veokogused on määratletud kasutatava pakke-, ladustamis- ja transporditehnoloogiaga. Veoühikuks on kaubakast, alus, konteiner, haagis, vagun. Ladustamisel peame arvestama toorme ja tööjõu paiknemise turu, tarnijate paiknemise,
10) Miks tuleb vältida suboptimeerimist logistikas? Lk 76 Püüdes saavutada maksimaalseid tulemusi eraldi igas logistika tegevusvaldkonnas, vähendab see tegelikult logistika tõhusust tervikuna, sest parimad lahendused allüksuste, allsüsteemide või allkulude tasandil hakkavad üksteisele vastu töötama. 11) Logistika integreerimise 4 astet lk 76-78 1. aste – Logistika vastutusalaon valmistoodangu ladustamine, lähetamine ja transpordi korraldamine. Süsteemi tööpõhimõtteks on vahetu reageerimine jaotusvaldkonna nõudluse igapäevasele kõikumisele. 2. aste - Logistika vastutusalaon kaubavoogude liikumise korraldamine tootmisliini lõpust kliendini. Kõige tähtsam on logistikakulude kokkuhoid, mitte klienditeenindus. 3. aste – Logistikasüsteem kontrollib ettevõtte materiaalset voogu, alates tootmissisendite/materjalide hangetest kuni valmistoodete kliendile toimetamiseni. Ainuke
31 Ettevõtte teenindusprotsess toimub järgmiselt: 1. Teenindaja tervitab viisakalt klienti ning võtab temalt tellimuse. Soovitab ja teeb lisamüüki. 2. Tellimus sisestatakse kassasüsteemi, mis on köögiga ühenduses. 3. Kokad valmistavad toidu vastavalt tööjaotusele. 4. Teenindaja viib joogid ja toidud lauda. 5. Teenindaja küsib tagasisidet ja küsib kas on lisasoove. 6. Teenindaja koristab laua, tegeleb arveldamisega ja lõpetab kliendisuhte. 7.3 Ressursid 7.3.1 Kinnisvara Ettevõte rendib äripinda Kuressaare kesklinnas , Lossi tänav 5. Asukoha eelisteks on see, et kohvik on kergesti leitav, ligipääsetav klientidele jalgsi ja autoga. Klientidel on võimalus einestada nii sees kui ka suviti terrassil. Kuna tegemist on toitlustusettevõttega, on oluline tagada
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid