Barokk - heliloojad, muusika, mõisted (0)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

186

pdf

Kanjimärkide morfoloogilisi seletusi. Võrdlev analüüs märgisõnastike kanji etümoloogiatest.

Pronksanu- mad kadusid p¨arast raua kasutuselev~ottu Qin ja Han ajastutel. Yin ja L¨a¨ane-Zhou muistsed pronksn~oud on ainulaadsed kuna, peale t~orjemaagilisi groteskseid loomi ja jumalaid kujutavate kaunistuste ja mustrite, kannavad anumad enesel ka kirjam¨arke. Kirjam¨arkide kandmist n~oudele pole teistes muistsetes kultuurides t¨aheldatud [ 84, lk.254]. N~oud olid seotud sakraalsete toimingutega: ohverdamised ja 19 Eriti rohked on pronkskirja leitud just muusika kelladelt (zh¯ ong) ja kahe sanga, 3­4 jalaga (dýng) n~ oudelt. 17 andamid jumalustele, matmisrituaalid, lepperituaalid jne. Pronkskirja tekstide sisu jaguneb anuma valmistamise selgituseks ja n~ou valmistaja v~oi omaniku perenimeks. Kirjaga pronksn~oudel on palju s¨ ugavam t¨ahendus kui lihtsalt muistsetel anumatel. Pronksn~oud olid sakraalseks meediaks

Kultuuriajalugu

32

pdf

Levimuusika

09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll. lk. 14 9. 50-ndate aastate lõpp Ameerika popmuusikas. lk. 17 10. 60-ndate aastate mustade popmuusika- soul lk. 18 11. Briti 60-ndate aastate pop- ja rockmuusika. lk. 19 12. 1960-ndate aastate psühhedeeliline rockmuusika. lk. 21 13

Muusika

80

pdf

03Sisu481 560

Laanes, avaartikkel_Layout 1 29.06.12 12:32 Page 481 Keel ja 7/2012 Kirjandus LV aastakäik EEsti tEadustE akadEEmia ja EEsti kirjanikE Liidu ajakiri Vaba mees bornhöhe „Tasujas” Kultuurimälu, rändavad vormid ja rahvuse rajajooned EnEkEn LaanEs u urides rahvusliku liikumise aegse jutukirjanduse mõju kaasaegsetele ja hilisematele lugejatele, vahendab august Palm oma 1935. aastal ilmu- nud artiklis jaan roosi meenutuse Võnnu lahingus hukkunud mehest, kelle taskust olevat leitud „tasuja” (Palm 1935: 171). Lugu mehest, kes võitleb Landeswehri sõjas, taskus raamat jüriöö ülestõusust, illustreerib kultuurimälu uurija ann rigney väidet, e

Kategoriseerimata

41

docx

KUNSTIAJALOO KOOLIEKSAMI KONSPEKT

joonistaja. ToulouseLautreci töödes on tunda teatav kibestumine, sapisus, mille p õhjus on kunstniku enda raskes saatuses. ToulouseLautrec ar mastas eriti litograafiat e kivitr ükki. Tal on suuri teeneid tänapäevase reklaamplakati väljakujune misel. BAROKK (baroc c o ­ portugali ke eles ,, pärl") Üldiseloomustus Barokkstiil valitses aastail 1600-1750. Ta on e eskätt Euroopa stiil, kuid esi m ene, mis kolonistide kaudu jõudis ka A m e erikasse. Barokk tekkis ja stiilipuhtaimal kujul esines katoliiklikes maades (Itaalia, Hispaania, Flandria). Ta on seotud ka usulise liikumise vasturefor matsiooniga. Katoliiklikud maad olid sel ajal ühtlasi ka feodaalmaad veel. Barokk kunst e elkõige ülistabki kiriku, kuningate ja õukondade hiilgust ja vägevust. Neis riikides, kus tähtsat rolli mängis kodanlus, esines barokk palju tagasihoidlikumal kujul. Barokk-kunstile on omane: a) rahutus b) dünaamilisus c ) kirglik tunneteväljendus

Kunstiajalugu

5

doc

Klassitsim muusikajaloos.

(lk. 269 viimane lõik) Termin ,,barokk" võeti kasutusele klassikalise stiili kõrgajal, et naeruvääristada eelmise ajastu stiili äärmusi. 6. Klassitsismiajastu perioodid. (lk. 267-268) Klassitsism stiilina tuli revolutsiooniliselt, vastandades ennast teravalt barokile ning seetõttu näeme selget vahet kahe ajastu vahel. Klassitsismiajastu lõppu on aga määrata vägagi raske. Ühelt poolt kasutasid ka romantismiajastu heliloojad samu vorme ja koosseise, mis klassikud, teisalt on Mozartil ja isegi Haydnil romantilisi teoseid ja koguni loominguperioode, rääkimata Beethovenist. Suuremad muutused muusikalises mõtlemises algasid alles 19. saj. lõpul ja seepärast peaks muusikaloos tegelikult rääkima pikemast, umbes poolteise sajandi pikkusest klassikalis-romantilise stiili ajastust. Võimalik periodiseering: 1720-1760 eelklassitsism, "sünniaeg" 1760-1780 varaklassitsism, "küpsemise aeg"

Muusikaajalugu

414

pdf

Tiit Lauk humanitaar

2 TALLINNA ÜLIKOOL HUMANITAARTEADUSTE DISSERTATSIOONID TIIT LAUK Džäss Eestis 1918–1945 Muusika osakond, Kunstide Instituut, Tallinna Ülikool, Tallinn, Eesti. Doktoriväitekiri on lubatud kaitsmisele filosoofiadoktori kraadi taotlemiseks kultuuriajaloo alal 13. oktoobril 2008. aastal Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste doktorinõukogu poolt. Juhendajad: Ea Jansen, PhD Maris Kirme, kunstiteaduste kandidaat, TLÜ Kunstide Instituudi muusika osakonna dotsent Oponendid: Olavi Kasemaa, ajalookandidaat, EMTA puhkpilliosakonna professor Ingrid Rüütel, PhD, Eesti Kirjandusmuuseumi etnomusikoloogia osakonna vanemteadur Konsultant: Kalervo Hovi, PhD, Turu Ülikooli ajaloo õppetooli professor Autoriõigus: Tiit Lauk, 2008 Autoriõigus: Tallinna Ülikool, 2008 ISSN 1736-5031 (doktoriväitekiri, online PDF) ISBN 978-9985-58-594-8 (doktoriväitekiri, online PDF) ISSN 1736-3667 (analüütiline ülevaade, online PDF)

Muusika ajalugu

10

pdf

BAROKK (16.SAJ-18SAJ I POOL)

BAROKK​ ​(16.SAJ-18SAJ​ ​I​ ​POOL) 1660-1750 Barokk​ ​-​ ​ebatavaline,​ ​kirg,​ ​ülepaisutatud,​ ​liialdav. Eu​ ​riikides​ ​valitses​ ​monarhia,​ ​seega​ ​absolutism.​ ​Kodusõjad:30​ ​a'ne​ ​sõda​ ​(1618-1648). Baroki​ ​sünnimaa​ ​oli​ ​Itaalia,​ ​keskus​ ​Rooma​ ​(paavst​ ​oli​ ​seal).​ ​Tähelepanu​ ​oli​ ​emotsioonidel​ ​ja tunnetel.​ ​Barokk​ ​oli​ ​väliselt​ ​toretsev​ ​ja​ ​elu​ ​nautiv.​ ​Polnud​ ​ühtlane​ ​ja​ ​üleeuropaline​ ​stiil, omane​ ​maadele,​ ​milles​ ​valitses​ ​katolik​ ​kirik​ ​(Itaalia,​ ​Hispaania,​ ​MM-de​ ​lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika​ ​üldiseloomustus​ ​ja​ ​vokaalmuusika Muusikaline​ ​barokkstiil​ ​on​ ​pärit​ ​Ülem-Itaaliast,​ ​enamik​ ​selle​ ​ajastu​ ​muusikažanre. Barokiajastule​ ​iseloo

Muusika ajalugu

10

pdf

Barokk

BAROKK​ ​(16.SAJ-18SAJ​ ​I​ ​POOL) 1660-1750 Barokk​ ​-​ ​ebatavaline,​ ​kirg,​ ​ülepaisutatud,​ ​liialdav. Eu​ ​riikides​ ​valitses​ ​monarhia,​ ​seega​ ​absolutism.​ ​Kodusõjad:30​ ​a'ne​ ​sõda​ ​(1618-1648). Baroki​ ​sünnimaa​ ​oli​ ​Itaalia,​ ​keskus​ ​Rooma​ ​(paavst​ ​oli​ ​seal).​ ​Tähelepanu​ ​oli​ ​emotsioonidel​ ​ja tunnetel.​ ​Barokk​ ​oli​ ​väliselt​ ​toretsev​ ​ja​ ​elu​ ​nautiv.​ ​Polnud​ ​ühtlane​ ​ja​ ​üleeuropaline​ ​stiil, omane​ ​maadele,​ ​milles​ ​valitses​ ​katolik​ ​kirik​ ​(Itaalia,​ ​Hispaania,​ ​MM-de​ ​lõunaosa, Lõuna-Saksamaa). Barokkmuusika​ ​üldiseloomustus​ ​ja​ ​vokaalmuusika Muusikaline​ ​barokkstiil​ ​on​ ​pärit​ ​Ülem-Itaaliast,​ ​enamik​ ​selle​ ​ajastu​ ​muusikažanre. Barokiajastule​ ​iseloo

Muusika

Kommentaarid (0)