Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Balti erikord (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kelle hulgas levis?

Lõik failist

  • Balti erikord 1710–1850 (1710-1762, 1796-1850)
    • talupoegade koormiste kasv tõus
    • pärisorjusest hakati rääkima mõisnike hulgas
    • valgustusaeg ja mõtted muutuvad
    • Tunnused: säilitati kultuuritraditsioonid e. Kultuuriline omapära, omavalitsused
    • Eelnes restitutsioon - mõisad anti tagasi
    • Aadlimatriklite sisseseadmine-koostatakse paks raamat , aadlike nimekirjad

    • 1796 taastub erikord. Venemaa avalik arvamus pöördub Baltierikorra vastu.
    Kokkuvõttes oli Balti kubermangude areng kiirem kui sise-Venemaa areng. Balti erikorda kinnistas provintsiaal-seadustik. Nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Baltisaksa aadlikud omasid sidemeid väljaspool. Vene võim polnud tugev Läänemerel. Baltisaksa mõisnikud vaigistasid rünnakud, selgitasid. Keskliit ei võtnud kohe midagi ette. Baltisakslastel oli tugevaid sidemeid Saksamaaga. Kõrgemat võimu esindas kindralkuberner. Olid tavaliselt kõrged sõjaväelased.
    Kubermangude valitsemine
    Kõige olulisem võimuesindaja kuberner . Allus senatile. Kuberneri asetäitja oli asekuberner .(Võidi ametisse nimetada ka sõjakuberner, alludes sõjaministrile). Kõige tähtsamad asutused olid: kubermanguvalitsus (tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega), kroonupalat (majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus,allus rahandusministeeriumile, ülesandeks maksude kogumine), hoolekandevalitsus (tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike org.-de töö korraldamisega) ja politsevalitsus. Sisekaitseüksuste ülesanne oli korra kaitsmine.
  • Asehalduskord Katariina II 1783-1796
    Tegemist oli valisega, kes pooldas valgustusaja ideid ning tema peamiseks eesmärgiks sai Venemaa äärealade tihedam liitmine Venemaa huvidega. Muutused asehalduskorra ajal:
    • Eesti ala haldusjaotus (lisandus Paldiski mk)
    • Koolihariduse edendamine
    • Piirati rüütelkondade ja linnade omavalitsusi
    • Saadeti taas laiali rüütelkondade maanõunike kollegiumid
    • Kõik mõisnikud said Eesti-ja Liivimaal võrdsed õigused
    • Majaomanikel võrdne kodanikuõigus
    • Linnade valitsemiseks loodi linnaduumad
    • Laiendati pearahamaksu
    • Hakati korraldama hingeloendusi
    • Mõisad muudeti pärisomandiks

    Reformide e.muutuste läbiviimisel oli peamiseks Katariina II abiliseks kindralkuberner George Brown. Katariin II surma järel asehaldus -kord tühistati. Kaotati aadlimatriklid .
  • Talurahvas pärast Põhjasõda
    Rootsi-aegne talurahvakaitse enam ei kehtinud . Baltri erikord välitis talupoegade täieliku langemise pärisorjuse tasemele . 18.saj.lõpuni ei kuulnud talupojad nekrutikohustuse alla. Talupojad ei olnud õigusetus olukorras, kuna nad osalesid agaralt maakaubanduses, koormiste ülemäärast tõstmist takistas talupoegade võimalik pagenemine. Palvekirjade jõudmine keisrikojani. Peamiseks vastupanuks sai pagemine . Pearahamaksukehtestamine tekitas arusaamatusi. Talupojad said aru nii, et maksu makstes on nad mõisnikule tehtavast teotööst vabastatud. Liivimaal vallandus mäss.
  • Talurahva seadused
    Reformide vajaduse tingis 18. ja 19.saj. vahetusel alanud põllumajanduskriis. Kriisi põhjuseks vilja hinna langus. Tekkis vajadus leida uusi majandamisviise ja modeniseerida suhteid taludega. Talurahva olukorra parandamise küsimus tõusis päevakorda tänu valgustusideede levikule ning hakati tähelepanu pöörama võrdusele. Muutunud olid majandusolud, kriis põllumajanduses ning talurahva järjest ulatuslikumaks muutuv käärimine Balti agraaroludesse suhtus kriitiliselt keskvalitsus . Vaja otsida uusi majandusviise.
    Reform
    Sisulised muutused
    1802 Eestimaa
    1804 Liivimaa
    Tunnistas talupoegade õigust vallasvarale
    Keelustas koormiste tõstmise
    Võib talu pärandada
    Talupoegade müük, kinkimine keelustati
    Koormised pandi kirja vakuraamatusse
    1816 Eestimaa
    1819 Liivimaa
    Pärisorjus kaotati, talupoeg vaba seisus
    Nende ost ja müük keelustati lõplikult
    Talup. Võisid sõlmida lepinguid, omada vallas-ja kinnisvara, kuid ei tohtinud vahetada elukutset.
    Pidid maad mõisnikelt rentima
    1849 Liivimaa
    1856 Eestimaa
    Talumaa piirid fikseeriti
    Ülemineku soodustus raharendile
    Talupoegadel võimalus omale talu osta
    Talupoegi sidus ühtseks kogukonnaks veel ühine vastutus magasivilja varumisel ning vaestehoolekanne. Magasivili oli viljavaru, millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. Mõisakoormistest oli jätkuvalt peamiseks teotöö. Talurahva õlul lasusid riiklikud koormised, millest olulisemad olid pearaha ja nekrutiandmine. Pearaha 70 kopikat igalt meeshingelt. Tavaliselt maksis mõisnik talupoegade eest pearaha ära, kuid nõudis rohkem teotööd. Sõjalistest koormistest rängim oli nekrutiandmise kohustus. 25 a. Sõjaväge. Tänu raharendile said talupojad talud endale osta.
  • Kultuuri areng 18-19.saj.
    Pietism
    Hernhuutlus e. vennastekogud
    Ratsionalism
    Kelle hulgas levis?
    Kirikuõpetajad e.pastorid
    Talupojad
    Mõisnikud, kirikuõpetajad
    Tähtsamad põhimõtted, suhtumine ühiskondlikku korda
    Vastu Luteri kiriku suvenevale konservatismile
    Usuvagadus, alandlikkus ja kõlblus, usuvabadus , sotsiaalne võrdsus, tagasihoidlik eluviis
    Kaasaegne majandamine , praktiline mõtlemine
    Tartu Ülikool
    1802.a taasavati TÜ. Oluline lätlastele ja mitme teise rahvuste esindajatele
    Haridusolud
    Mindi üle koolisundlusele, tänu talurahvakoolidele saavutati maarahva seas peaagu täielik lugemis-ja vähemalt 30-40% kirjutamisoskus.
    Ilmalik kirjandus
    Peamiseks levitajateks kalendrid, ilmus Perno Postimees , Ühtne kirjakeele võidulepääs.
    Uued usuliikumised
    Vennasteliikumine - ei teinud vahet seisustel ega rahvustel, talurahva seas laialdane toetus.
    Maltsveti liikumine- sihiks rahva päästmine raskest majanduslikust olukorrast usu kaudu.
    Seltsiliikumine- hõlmas soliidseid teadusseltse, laulukoore jne
    Vene õigeusu kirik
    1832 .ülevenemaaline kirikuseadus kaotas luteri kiriku privileegitud seisundi. Ametlikuks riigiusuk sai kreeka-katoliku õigeusk.
    Haritlaste seltside teke
    Loodi 1839 Õpetatud Eesti Selts , mille eesmärgiks oli enedada eesti rahva ajalugu ja tänapäeva. 1842. Eestimaa Kirjanduslik Ühing. Anti välja rahvuseepos „Kalevipoeg”. Rahvakoolid õpetajad moodustasid kujuneva eesti haritlaste põhituumiku, kellest sai kandev jõud rahvuslikus liikumises.
  • Balti erikord #1 Balti erikord #2 Balti erikord #3
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 3 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2009-02-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 173 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kipzukcene Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    8
    docx

    Ajalugu, Uusaeg

    Balti erikord ja keskvalitsus Balti erikord Venemaa polnud kindel oma vallutuste püsivuses ning seepärast oli neile oluline baltisaksa aadli toetus. Balti aadli poolehoiu võitmiseks alustati juba sõja ajal restitutsiooniga. Baltikumi valitsemise põhijooned kinnitati Uusikaupunki rahuga, mis sätestasid Balti erikorra alused. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused. Koostati aadlimatriklid. Balti erikord aitas säilitada siinse maa kultuuri ja omapäras, välistades Vene kolonisatsiooni, mis oleks võinud kohalikele saatuslikuks kujuneda. Balti erikord võimaldas tihedamaid sidemeid Lääne- Euroopaga ja tagas ühtekokku kiirema arengu. Kehtima jäi luteriusk, asjaajamine saksa keeles ja tollipiir. 19.saj koostati ka Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik. (aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ja eesõiguste kogu). Esimesed osa avaldati 1845

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Uusaeg Eestis

    määrasid makse, korraldamine, kooli-kiriku hoolitsemine, tülide kontrollisid luteri kirikut, asjad, hoolekanne, lahendamine, kooliharidus koolielu, maapiirkondades linnaelanike probleemid kohtunikud alamad aadlikud, eramõisate linnaelanikud talurahvas talupojad Balti erikord Paul I võttis vastu asehalduskorra tühistamise ning taastas uuesti Balti aadli eesõigused. Tegevust alustasid endised kohtu- ja omavalitsusorganid: taastati aadlimatrikleid, maanõunike kolleegiumid, silla- ja adrakohtud. 19.saj koostati Balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu Balti provintsiaalseadustik, mis kinnitas veelgi Balti erikorra. 1860ndatel rünnakud Balti erikorra vastu, nõuti Balti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Balti kubermangud olid 1801

    Ajalugu
    thumbnail
    6
    doc

    Vene aeg + Balti erikord

    Balti erikord ja keskvalitsus: Balti erikord-keiser PaulI tühistas asehalduskorra, taastas enamiku Balti aadli eesõigustest-aadlimatriklid, maanõunike kolleegiumid, silla-ja adrakohtud. 19saj algul koostati Balti provintsiaalseadustik-balti kubermangude kohalike õigusnormide kogu, esimesed osad avaldati 1845, kolmas 64 aastal. Provintsiseadustik(aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu) kinnitas Balti erikorda. 60ndatel rünnakud ajakirjanduses Balti erikorra vastu-vaidlustati kohalike aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest

    Ajalugu
    thumbnail
    8
    rtf

    Eesti- ja Liivimaa 18.-19. sajandil

    Teemad ja märksõnad Restitutsioon ja selle mõju Restitutsioon-Rootsi valitsusaja lõpul riigistatud mõisate tagasiandmine nende endistele omanikele, aadel sai ka tagasi varasemad õigused talupoegade üle. Balti erikord ja selle tunnused Balti erikord- Venemaa koosseisu kuulunud Eesti-ja Liivimaa provintsi eriseadustele tuginev omavalitsussüsteem, mis erines muu Venemaa omast ning kinnitati pärast Põhjasõda Peeter I ning Eesti- ja Liivimaa rüütelkondade vaheliste kapitulatsioonilepetega. Tunnused: saksa keel ametikeelena; balti aadlike privileegid ja ülemvõim; luteri usk; tollipiir Balti kubermangude ja Venemaa ülejäänud osade vahel; ülejäänud Venemaast erinev maksusüsteem; nekrutikohustuse puudumine

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    odt

    Eesti ala valitsemine, mõis ja talu, linnad, kaubandus, rahvuslik liikumine

    J.R. Patkul- Liivimaa aadliopositsiooni juht. Haritud, kuid samas kiusliku loomuga maanõunik. Patkul mõisteti surma kuid tal õnnestus põgeneda välismaale, kus temast sai Põhjasõja eelõhtul vihasemaid intriigipunujaid. Kättemaksuks Liivimaa aadlile saatis kuningas 1694.a laiali Liivimaa rüütelkonna maanõunike kolleegiumi ning allutas rüütelkonna maapäeva kindralkubernerile. Katariina II- 1702.a suvel tõusis Venemaa troonile. Valitsusaeg tõi kaasa olulisi muutusi balti aadli ja Vene riigivõimu suhetes. Kata rõhutas kõikjal Balti provintside lahutamatut kuulumist Vene impeeriumi koosseisu ning manitses kohalikku aadlit usinamale koostööle keskvõimuga. A.T. Helle- oli 1713. aastast Jüri koguduse ja 1740. aastast Kose Püha Nikolause koguduse koguduse õpetaja. George Browne- Iiri päristolu Riia kindralkuberner. Ta püüdis sõjaväelise pedantsusega reglementeerida kõiki eluvaldkondi agraarsuhetest postikorralduseni. G.H

    Ajalugu
    thumbnail
    4
    doc

    Uusaeg Eestis

    Milles seines Balti erikord? 1721. aastal Uusikaupunki rahuga sätestatud erikord, kus Balti aadel ja linnad säilitasid Vene impeeriumi koosseisus laialdase omavalitsuse. Balti erikord seati sisse, kuna Venemaa vajas baltisaksa aadli toetust, kuna kartis Rootsi rünnakut. restitutsioon, maksukorraldus, luteri usk, saksakeelne asjaajamine. säilis aadli omavalitsus ­ rüütelkonnad Kubermangu valitsemine. Kõige olulisem võimuesindaja oli kuberner. Ta allus ametlikult otse senatile, kuid tegelikult tuli tal asju ajada siseministriga. Samuti ei saanud kuberner mööda vaadata kindralkubernerist. Kuberneri asetäitjana asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner

    Ajalugu
    thumbnail
    7
    doc

    Eesti riigi valitsemine Vene riigi koosseisus

    Eesti valitsemine Vene riigi koosseisus Kujunesid välja eeldused Eesti omariikluseks Balti erikord kinnistus veelgi, sest 19. sajandil koostati Balti provintsiaalseadustik Provintsiaalseadustik ­ aadlike, linnakodanike ja vaimulike seisuslike õiguste ning eesõiguste kogu Ajakirjandus ründas Balti erikorda, kuid siiski jäi Aleksander II valitsusaja lõpuni see põhiosas püsima Eesti ala valitsemises toimunud muutused peale Katariina II surma: a) tühistati asehalduskord b) kinnistatitaastati Balti aadli eesõigusi c) tegevust alustasid kohtu ja omavalitsusorganid d) koostati Balti provintsiaalseadustik Kindralkuberner Kuberner

    Ajalugu
    thumbnail
    10
    odt

    Vene aja algus

    Ajaloo kontrolltöö Vene aja algus 1. Balti erikord Balti kubermangudes eksisteerinud omavalitsussüsteem, mis põhines balti aadli seisuslikel privileegidel. (Eestimaa-, Liivimaa-, Kuramaa-, Peterburi-, Pihkva kubermang) Tunnused: a) asjaajamiskeeleks oli saksa keel b) valitsev usk oli luteri usk c) rüütelkondade suur võimutsemine d) restitutsioon e. riigi mõisate tagastamine eraomanikele e) kuni 1797.a. puudus nekrutikohustus f) tollipiiri olemasolu g) koostati aadlimatriklid e. põlisaadlike nimekirjad Nekrutikohustus- Vene keisririigi kehtestatud kohustus, mille alusel tuli talupoegadel enda

    Ajalugu




    Kommentaarid (2)

    krsty603 profiilipilt
    krsty603: aitas mind
    21:30 01-05-2010
    ilzit profiilipilt
    Laura Koop: väga hea!
    00:15 24-05-2011



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun