näol. Balletis antakse teose sisu edasi tantsu ja pantomiimiga. Selle aluseks olev kirjanduslik süzee on tavaliselt muusikaga lahutamatult seoses. Muusika kajastab etenduses toimuvaid sündmusi ning tegelaste tundeid ja areneb vastavalt vajadusele kõigi dramaturgiareeglite järgi. Balletietenduste ja tantsude loomise kunsti nimetatakse koreograafiaks. Ballettmeister aga loob teose sisule ja muusikale vastava liikumise ja tantsud. Ballett koosneb nii soolo-, kahe tantsija pas de deux`st- kui ka väiksemate tantsurühmade-kordeballeti esinemisest. Muidugi esitatakse seal ka karaktertantse. Klassikalises balletis kasutatakse sajandite jooksul väljakujunenud tantsutehnikat, mida iseloomustab rangelt fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus, mis on vajalik liigituste suurema ulatuse saavutamiseks. 1 Balleti ajalugu 1.1 Balleti algus
Prantsuse ballettmeistrist Jean asub ka helilooja majamuuseum. Georges Noverr´ist (1727-1810) algas süzeelise draamaballeti tegelik ajalugu. Siitpeale tuuakse lavale ka otse kaasaegse eluga seotud probleemid. 19. sajandi romantiline ballett hakkab üha rohkem väljendama inimvaimu püüdlemist materialistlikust maailmast ideaalsesse, unistustesse, kirgedesse ja fantaasiatesse. Romantismile kui vaimsele liikumisele on iseloomulik, et tundeline seatakse mõistuslikust märksa kõrgemal. Balletis vastab sellisele tundelisusele baleriini tõusmine
tantsulembeline, sellepärast oli tema õukonnas tantsuõpetusel tähelepanuväärne koht. 1661.aastal rajas Louis XIV Pariisis Kuningliku Tantsuakadeemia, mis oli esimene sellelaadne asutus Euroopas. Seal kasutusele võetud positsioonid jalgade ja käte asendite jaoks on klassikalises balletis püsinud tänaseni. Prantsuse ballettmeistrist Jean Georges Noverre'ist (1727-1810) algab süzeelise draamaballeti tegelik ajalugu. 19.saj.saab alguse romantiline ballett, millele on iseloomulik, et tundeline seatakse mõistuslikust kõrgemale. Võeti kasutusele varvaskingad ja hakati rakendama vastavat tantsutehnikat. Baleriinikostüümiks sai valge kahar tüllkleit. Balletis muutus nüüd sisu, muusika ja koreograafia ühtsus sai eriti oluliseks. Romantism oli balleti kuldajastu, tants koos muusikaga seisis kunstiliikide esireas. Välja kujunes kolm peamist balletikoolkonda: itaalia, prantsuse ja vene koolkond. Koostöös Lev Ivanovi (1834-1901) ja
Age Oks ja Toomas Edur Mis on ballett? Ballo tähendab itaalia k "tantsin", ballett kindla meeleoluga muusika episood Balleti aluseks on libreto Ballett on koreograafial põhinev lavateos, kus avatakse tegelaste tunded, mõtted, karakterid Klassikalist balletti iseloomustab fikseeritud kehahoid ja jalgade väljapoole pööratus Klassikalises balletis kasutusel viis lähtepositsiooni jalgade asendite fikseerimiseks Koreograafia, koreograaf, priimabaleriin Balleti ajalugu Esimesed balletietendused toimusid 16.sajandil Itaalias ja Prantsusmaal 1661
iseloomulik on pidev taktimõõtude vaheldumine, kohati lausa igas taktis. Motiivikordused nii meloodias kui ka rütmis. Väga suur löökpillide osa. Iga pilli individuaalse kõlavärvi rõhutamine. Võib rääkida rütmi- ja tämbridramaturgiast uudne käsitlus. 1913. aastal esietendus Pariisis ning põhjustas skandaali, II vaatus möödus politsei valve all, Stravinski põgenes teatri tagaukse kaudu nn kunstikaitsjate eest, kes siiani olid harju-nud näiteks Tsaikovski Luikede järvega. Ballett kukkus läbi, nii muusika kui koreograa-fia tunnistati barbaarseks, kuulsus tuli hiljem läbi muusika orkestriettekande, mis oli mõistagi Djagilevile suureks pettumuseks. Tänaseks on selge, et see teos on üks 4 olulise-maid teetähiseid 20. saj muusikas. Siiani on ballett inspireerinud väga paljusid koreograa-fe looma oma koreograafiat. Stravinskit peetakse 20. saj üheks mõjukamaks persooniks. ,,Muusika peab väljendama iseennast
PILET NR1 - ILUKIRJANDUSE OLEMUS JA TÄHTSUS, SEOS TEISTE KUNSTILIIKIDEGA (SELLE JAOTUS) Teaduskirjandus Publitsistika Tarbetekstid Graafilised Elektroonilised väitkirjand (ajakirjandus) eeskirjad tekstid tekstid artikkel uudis päevik kaardid telekas essee kuulutus juhised gloobus internet uurimustöö reklaam spikker skeemid arvuti referaat artikkel reklaam plakatid telefon koomiks kuulutused e. grafiti reportaaz fisid tatoveering kiri kujundatud tekstid Ilukirjandus ehk belletristika (kirjandus kui kunst) I Eepika ehk proosa 1)Rahvaluule muinasjutud - " 3põrsakest" muistendid ehk müüdid - Suur Tõll naljandid - "Peremees ja sulane" Leida Tiagme anekdoot mõistatused vanasõnad( lühike, terviklik, hinnanguline ja
KIRJANDUSE LÕPUEKSAM KLAARIKA LAUR Pilet 1 1. Kirjanduse põhiliigid eepika, lüürika, dramaatika ILUKIRJANDUSE PÕHILIIGID Kultuuri varasemas arengujärgus eksisteerinud suulise rahvaluule asemele tuli kirjaoskuse levides ilukirjandus - kirjalik looming. Ilukirjanduse vastena kasutatakse eesti keeles ka terminit belletristika.Ilukirjanduse kolm põhiliiki on lüürika, eepika ja draama. Lüürika (kreeka lyra - keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Lüürika liigid: · ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks · eleegia - nukrasisuline luuletus · pastoraal ehk karjaselaul · epigramm - satiiriline luuletus Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on
1. Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur Reklaam Gloobus
Kõik kommentaarid