Bakterid ja rakud (5)

Sarnased õppematerjalid

7

doc

Raku ehitus ja talitlus

See võimaldab rakul kasvada ja areneda. Kesta läbivad poorid, mis võimaldavad mitmetel ainetel kesta vabalt läbida. Raku vananedes kest pakseneb, selle veesisaldus väheneb ja poorid ahenevad. Rakukest takistab taimeraku liikmist, on paljudele ainetele läbimatu ja paksenedes põhjustab raku sisemuse hävimise. Rakukesta üks põhilisi ülesandeid on raku ja kogu taime toestamine. Tugifunktsiooni täitmisel on oluline roll tugikoe rakkudel. Pljudel taimedel kuuluvad tugikoe rakud juhtkimpude ehitusse (sõnajalg-, paljasseemne- ja katteseemnetaimed). Juhtkimbud ulatuvad juurest varte ja lehtedeni, seega on terve taim toestatud. Rakukesta koostisesse kuuluvad tselluloos ja teised biopolümeerid, mis on vastupidavad mehaanilistele ja ka kliimateguriele ­ väljendub kaitsefunktsioon. Selle seisukohalt on oluline roll korkkoel. Selles puuduvad poorid ning seetõttu ei toimu ainevahetust. Selleks, et tüve sisemuses paiknevad koed saaksid osaleda gaasivahetuses,

Bioloogia

14

docx

RAKUTEOORIA, RAKKUDE UURIMINE, MIKROSKOOPIA

van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest Robert Hook – nimetas raku (cell) Anton von Leuwenhoek – kirjeldas esmakordselt ainurakset Rudolf Virchow avaldas 1855 olulised postulaadid  rakud saavad tekkida ainult olemasolevatest rakkudest jagunemise teel  kõik organismid koosnevad rakkudest  rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas Louis Pasteour  miski ei teki eimillestki  bakterid  pastöriseerimine  Mikroskoop  valgusmikroskoop  elektronmikroskoop  mikrotoom – kudedest, organitest õhukeste preparaatide lõikamine  diferentseeriv tsentrifuugimine  tsütohistokeemia – preparaatide värvimine

Bioloogia

13

rtf

Raku ehitus ja talitlus. Kordamine Eksamiks

3.Organismi kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. 4. Rakkude ehitus ja talitlus on vastatikuses kooskõlas. NT: Saab eristada nelja erinevat koetüüpi: EPITEELKUDE. Ehitus:Rakud paknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu et puudub. Epiteelkoe moodustab naha pindmise osa ja katab siseorganeid. Talitlus: Epiteelkude kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste ees. Limaskestade epiteelkude eritab erineva kosotisega lima. Lihaskude Ehitus: Rakud on pikliku kujuga, hulktuumsed ja sisaldavad valgulisi fibrille- need võimaldavad muuta raku kuju ja mõõtmeid. Eristatakse : 1 Vöötlihaskude , silelihaskudet, südamelihaskudet Lihaskoe moodustab koos sidekoega lihased. Talitlus: Närviimpulsi toimel tõmbuvad lihas kokku ja tekivad sellega loomorganismidele iseloomulikud liigutused. Sidekude Ehitus: Rakud paiknevad hajusalt, enamasti on palju rakuvaheainet. Sidekoed on nt: luukude, rasvkude ja veri.

Bioloogia

26

docx

Funktsionaalne morfoloogia

Rakud  kõik elusorganismid koosnevad rakkudest  rakk on kõige väiksem elu üksus  rakul kõik elusaine eluavaldused: ehitus, ainevahetus, erutatavus, liikuvus, kasv, paljunemine ja kohanemisvõime Prokarüoodid e. eeltuumsed rakud. Tuum puudud, raku keskosas paiknev DNA ei ole ümbritsetud membraaniga  Bakterid  Arhead Eukarüoodid e. päristuumsed rakud Esineb tuum, jagunevad ainu- ja hulkrakseteks  Taimed  Loomad  Protistid  Seened Ühised tunnused: membraan, tuum, endoplasmaatiline retiikulum, mitokondrid, golgi kompleks Taimerakku eristavad loomarakust;  rakukest ja plasmodesmid  vakuoolid ja tonoplast  plastiidid Loomarakul :  tsentrioolid  Lüsosoomid

Bioloogia

5

docx

Rakuõpetus

3. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas rakkude kuju sõltub, millisest koest nad pärinevad ja mis on nende ülesanne. Rakusuurus määratakse ära rakumembraani pindala ja ruumala suhtes. Mida suur suhe, seda suurem rakk. Kui suhe jääb väikeseks, siis ainevahetuslikud protsessid häiruvad. Prokariioodid ­ eeltuumsed organismid, kel puudub konkreetne piiritletud rakutuum ja membraansed organellid, nt. bakterid Eukariioodid ­ ehk päristuumsed organismid, neil on konkreetne piiritletud rakutuu ja esinevad ka membraansed organellid, nt. taimed, loomad, seened ja protisti e algloomade vetikad EUKARÜOODNE RAKK e päristuumne Rakumembraan ­ kõik rakud on ümbritsetud membraanga. Põhiliselt koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Kahekihiline Membraani ülesanded: 1. Mebraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast ja kaitseb selle kahjulike välismõjutuste eest 2

Bioloogia

20

doc

Bioloogia 1. kursus II osa

kursus II osa  Erinevate rakkude ja kudede töötlemine erinevate värvidega  Erinevad rakustruktuurid värvuvad erinevalt Rakuteooria Rakuteooria põhiteesid 1. Kõik organismid on rakulise ehitusega  Schwann 1839. a – uuris looma- ja taimekudesid 2. Uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel  Virchow 1858. a  Rakud tekivad ainult rakkudest  Uued rakud tekivad ainult jagunemiseteel  Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas  A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid  K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng

Bioloogia

5

pdf

Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus

Kordamisteemad kontrolltööks nr 3 (1. kursus) Prokarüootse ja eukarüootse raku võrdlus (erinevused, sarnasused). PROKARÜOODID EUKARÜOODID NT: bakterid, tsüanobakterid ehk sinikud. NT: taimed, loomad, seened, protistid. DNA hulk väiksem, üks rõngaskromosoom. DNA-d rohkem, lineaarsed kromosoomid. (pulgakesed, alguse ja lõpuga) Tuumamembraan puudub. Tuumamembraan on. Sisemembraanistik (ER, Golgi kompleks) On olemas sisemembraanistik. puudub. Tsütoplasma on jäik. Tsütoplasma on liikuv.

Bioloogia

6

doc

Rakuõpetus

RAKUÕPETUS TSÜTOLOOGIA ­ bioloogia teadus, mis uurib rakkude ehitust ja talitlust Praegusel hetkel maailma suurim rakk on jaanalinnu munarakk (munarebu on üks rakk). Kõige väiksem rakk on MÜKOPLASMA ­ bakter, keda valgusmikroskoobis näha pole (põhjustab probleeme hingamisteedes). Inimese organismi kõige suurem rakk on naise munarakk. Lihasrakud võivad olla kuni 30 cm pikad. RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD 1) Kõik organismid on rakulise ehitusega (sõnastati 1839.a.). 2) Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast selle jagunemise teel. 3) Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel vastastikuses kooskõlas.

Bioloogia

Kommentaarid (5)