Astelpaju (0)

Sarnased õppematerjalid

3

doc

ASTELPAJU

ASTELPAJU (Hippophaë) Astelpaju kuulub hõbepuuliste sugukonda. Olenevalt alamliigist ja rassist on astelpajud kas väheldased puud, põõsas-puud või põõsad. Kultuurvormid eelistavad meil kasvada enamasti ikka põõsana. Astelpaju põõsas on tihe, oksad jäigad ja astlalised. Astelpaju lehed on piklikud ja kitsad, 3-8 cm pikad ja 7 mm laiad. Nende pealispind on tuhmroheline, alumine aga hõbedaste tähtkarvakeste tõttu hallikas. Õitsemine Astelpaju on tüüpiline tuultolmleja. Taimed on kahekojalised, s.t. et ühtedel taimedel on ainult emasõied, teistel ainult isasõied. Õiepungad tekivad alates 3.-4. aastast, sõltuvalt paljundamisviisist. Seemikutel tekivad õiepungad aasta või kaks hiljem, pistikutega paljundamisel varem. Isastaime õiepung on suur ja

Bioloogia

23

doc

Marjad - referaat

..............10 2.5.2 Rabamurakas...................................................................................................11 2.6 Harilik jõhvikas........................................................................................11-13 2.7 Sõstar........................................................................................................13-15 2.8 Pohl..........................................................................................................15-16 2.9 Astelpaju..................................................................................................16-17 2.10 Viinamarjad............................................................................................18-19 3. Retseptid..........................................................................................................20 4. Hinna tabel.......................................................................................................21 Kokkuvõte............................

Bioloogia

8

ppt

Aedmarjad

· inglise k: blueberry · Mustikad sisaldavad kiudaineid, C-, PP- ja B1- vitamiini, karotinoide, tsinki, mangaani, seleeni jm. · Mustikas on hea silmadele, samuti parandab verevarustust, kaitseb aju ja võib ennetada vananemisega kaasnevaid haigusi. Selles on palju organismile kasulikke antioksüdante. · Tuntud on ka mustikate põletikuvastane toime, tänu millele on neist abi kõhuhädade ja muude nakkuste korral.  Astelpaju · ladina k: Hippophae rhamnoides, inglise k: sea-buckthorn · Viljad sisaldavad C-vitamiini, vitamiine B1, B2, B6, B15, P, K ja E ning karotinoide. · Astelpajut soovitatakse eelkõige gripi ja teiste külmetushaiguste ennetamiseks ja raviks. · Astelpaju viljadest pressitakse ka õli, mida kasutatakse näiteks vigastatud kudede taastumise kiirendamiseks, kehvveresuse korral, ainevahetuse korrastamiseks, nahapõletike, ekseemide ja põletuste puhul.

Käsitöö

44

ppt

Marjapõõsaste kahjurid ja haigused

Marjapõõsaste kahjurid ja haigused Sõstra pahklest –Cecidophyopsis ribis  Emased talvituvad sõstra pungades. Kahjustab eelkõige musta sõstart (kuni 2000 isendit.  Lestad hakkavad munema üle 5 °C juures.  Õitsemise ajal hakkavad lestad rändama noortesse pungadesse (2 kuud). Kanduvad edasi tuule, vihma, lehetäidega.  Tugevamini kahjustatud pungad kuivavad ja varisevad.  Lehed deformeeruvad ja jäävad välja arenemata, kuna toitained on ära kasutatud.  Pungad, milles on hulgaliselt pahklesti, on juba sügisel ümarad ning paisunud.  Koduaias kahjustatud pungade kogumine ja hävitamine.  Tõrje:  Praktiliselt võimatu tõrjuda ning kahjustatud taime ravida ei saa.  Ennetav tõrje, terve istutusmaterjal, sortide mitmekesisus, harvenduslõikus.  Kõige vastuvõtlikum on Öjebyn, vastupidav aga Pamjat Vavilova.  Soovitatakse sibul

Aiandus

20

doc

Mustika istanduse rajamine

Räpina Aianduskool Mustika istanduse rajamine Räpina 2009 Sisukord  Mustikas- Vaccinium Mustika iseloomustus Harilik mustikas (Vaccinium myrtillus) on 15-40 cm kõrgune tõusvate või püstiste ja tugevasti harunenud roheliste teravakandiliste võrsetega heitlehine kääbuspõõsas. Lehed on puhasrohelised, munajad, veidi nahkjad ja peensaagja servaga. Õied rohekasvalged, roosaka varjundiga, urnjad, asetsevad üksikult lühikese kõverdunud rao otsas lehtede kaenlas. Õitseb mais-juunis. Marjaaeg juulis-augustis. Kasvab niiskemates metsades, metsa- ja rabaservadel. Tavaline kogu Eestis. Mustikas on kõrge väärtusega marjataim. Tema tumesinised marjad on meeldiva magusa maitsega. Sisaldavad suhkruid (5-7%), pektiinaineid, orgaanilisi happeid (õun- ja sidrunhapet 1%), parkaineid (7%) pürokatehhiinide rühmast. Küllaldaselt on ka väärtuslikke vitamiine: C- vitamiini, karotiini, PP-vitamiini, B2- ja B1-vitamiini. Lehed sisa

Põllumajandus

13

docx

Vaarikas

E ESTI VABARIIK R ÄPINA AIANDUSKOOL V AARIKAS ISESEISEV TÖÖ K OOSTAS: LEA VARTSUN 1AK2 R ETSENSEERIS: R ÄPINA 2009 SISSEJUHATUS Arvatakse, et vaarikas on üks vanemaid marjakultuure. Esmased kirjalikud andmed vaarika kultuuristamise kohta pärinevad 16. saj keskpaigast Inglismaalt, Prantsusmaalt ja Saksamaalt. Esimesed vaarikasordid hakkasid levima 18. sajandi lõpul. Eestlaste esivanemad korjasid metsast vaarikaid tõenäoliselt ammu enne seda, kui hakkasid neid koduaedades kasvatama. Rahvameditsiinis kasutatakse vaarika vilju, lehti, õisi ja varsi. Marjad on väga maitsvad. Süüakse värskelt ja tehakse keediseid, kompotte, mahla, siirupit. Rikkad mõnede vitamiinide ja mikroelementide poolest. Marjad on toiduks mitmetele loomadele. Neid söövad näiteks karu, kuldnokad, rästad. Kuid marju kahjustavad ka putukad, näiteks vaarikamardika vastsed. Lehtedest ja noortest võrsetest toituvad mitmed taimtoidulised loomad, näiteks metskits, p�

Aiandus

6

odt

puittaimede oskussõnad

OSKUSSÕNAD morfoloogia ja anatoomia LEHTEDE SEISUD · vastak ­igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte, nt sirel, saar, vaher · vahelduv--igasse sõlme kohta kinnitub üks leht, nt kask, tamm, pärn · männaseline--sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika PUNGAD · apikaalne pung--puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine. Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ka juurtel mil

Bioloogia

126

docx

Puittaimede hooldusjuhend

Eesti Maaülikool Puittaimede hooldusjuhend Põllumajandus- ja keskkonnainstituut KJ-1 Koostaja: Andi Järvsoo Juhendaja: Ele Vool  Tartu 2016 Sisukord Hooldusjuhend taimeliikide/perekondade kaupa.................................................................................6 1. Amelanchier - perekond Toompihlakas............................................................................................6 1.1.Hooldus.......................................................................................................................................6 1.2.Paljundamine..............................................................................................................................7 2. Elaeagnus commutata - Läikiv hõbepuu...............................................................

Põllumajandus

Meedia

Kommentaarid (0)