Anorgaanilised ained - sarnased materjalid

oksiid, oksiidid, hape, metall, hüdroksiid, naoh, soolad, hüdroksiidid, reageerimine, lahustuvad, aluseline, raud, happeline, liitained, happed, h2so4, nacl, nõrgem, vesinikiooni, liigitatakse, fe2o3, tuntumad, soolhape, väävelhape, vesinikkloriidhape, aluseliste, seebi, oksiide, kaltsiumhüdroksiid, naatriumhüdroksiid, h2so3, happeliste
1
+ ALUS = SOOL + H2O +AL. OKSIID = SOOL + H2O = UUS SOOL + UUS HAPE + SOOL NB! Reaktsioon toimub siis, kui tekkiv hape on reageerivast HAPE happest nõrgem või kui uus tekkiv sool ei lahustu vees (sade). = SOOL + H2 NB! Reageerivad pingereas vesinikust vasakul paiknevad + METALL metallid. Erandiks on k. HNO3, lahj. HNO3 ja k. H2SO4 reageerimine me...
Märksõnad: sool, metall, oksiid, hape, reaktsioon, sade, sade, lähteained, lahustuvad, leelis, halogeen, aluseline oksiid, aluseline, hno3, sulfiid, väävel
Keemia - Keskkool
255 allalaadimist, 11 arvamust
1
Hüdroksiidid on keemilised ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-1). Hüdroksiide jaotatakse:1) veeslahustuvad hüdroksiidid ehk leelised- aktiivsete I alarühma ehk leelismetallide ja II alarühma Kaltsiumist allapool asuvate elementide ehk leelismuldmetallide hüdroksiid. 2)vees mittelahustuvad hüdroksiidid(nõrgad alused)- enamuse metallide hüdroksiidid. Hüdroksiidid ehk alused on ained, mis reageerivad hapetega, andes soola ja vee. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH -1). Liigitatakse: 1) leelised- vees lahustuvad hüdroksiidid. Need on I a & II a rühma elementide ühendid, välja arvatud Be(OH)2, praktiliselt ei lahustu ka Mg(OH)2 ). 2) vees praktiliselt mittelahustuvad hüdroksiidid - kõik ülejäänud. Leeliseid saadakse 3) Alustegapuutume me kokku iga päev. Näiteks kraanivesi on väga nõrgalt aluseline, aga sellegipoolest ALUSELINE. Merevesi on natuk...
Märksõnad: hüdroksiid, hüdroksiidid, aluseline, lubiustuvad, kraanivesi, aluselised, söögisooda, veri, merevesi, kaltsiumhüdroksiid, lubimört, hiina müür
Keemia -
3 allalaadimist, 0 arvamust
9
...üdroksiidioone • koosnevad metallioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Liigitus • LEELISED - vees lahustuvad hüdroksiidid Mendelejev tabeli I a & II a rühma elementide ühendid. • VEES PRAKTILISELT MITTELAHUSTUVAD ALUSED – Kõikide ülejäänute metalli elementide ühendid. Hüdroksiidide keemilised omadused • Kõik hüdroksiidid reag. hapetega. Tulemus: sool ja vesi: KOH+HCl=KCl+H2O • Reag happeliste oksiididega. Tulemus: Sool ja vesi: Ca(OH)2+CO2=CaCO3+H2O • Leelis reag. vees lahustuva soolaga, kui vähemalt üks saadustest on sade (?) Ba(OH)2+CuCl2 =BaCl2 +Cu(OH)2 (?) KUUMUTAMINE • Leelised on kuumutamisele vastupidavad. Väga kõrgel temperatuuril lagunevad vaid IIa rühma metallielementide ühendid. • Vees mittelahustuvad hüdroksiidid lagunevad kuumutamisel veeks ja oksiidiks. Puhka veidi. ...
Märksõnad: hüdroksiid, hüdroksiidid, leelis, sool, lahustuvad, leelised, vask, raud, kustutatud lubi, lubi, lubi, naoh, seebikivi, kaaliumhüdroksiid
Keemia - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
2
Anorgaaniliste ainete klassid – oksiidid, hüdroksiidid, happed, soolad OKSIIDID on liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. OKSIID = element+ + hapnik2- N. NaO – naatriumoksiid CaO – kaltsiumoksiid Al2O3 – alumiiniumoksiid N2O5 – dilämmastikpentaoksiid HÜDROKSIIDID on liitained, mis koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast OH- HÜDROKSIID = metall+ + OH- N. KOH – kaaliumhüdroksiid Ba(OH)2 – baariumhüdroksiid Fe(OH)3 – raud(III)hüdroksiid HAPPED on liitained, mis koosnevad vesin...
Märksõnad: oksiid, hape, hüdroksiid, oksiidid, liitained, metall, kloriid, sool, sulfiid, hüdroksiidid, happed, sooladiksulfiidhape, vesinikkloriidhape
Keemia - Keskkool
28 allalaadimist, 2 arvamust
16
... Päikesepatarei (Pildiallikas: http://www.solar-world.com/SolarPanels.htm ) 1.6 Leelismetallide tuntumad ühendid Leelismetallide ühendid on peamiselt ioonilise sidemega ühendid, mis lahustuvad hästi vees või reageerivad aktiivselt veega. 1.6.1 Leelismetallide oksiidid, peroksiidid ja hüperoksiidid Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained. Nendel on tugevad aluselised omadused, sest veega reageerides moodustavad nad leeliseid. Na2O + H2O 2NaOH Argielus on aga rohkem praktilist väärtust mõnede leelismetallide peroksiididel ja hüperoksiididel. Need on leelismetallide oksiididest veelgi tugevamate aluseliste omadustega. Samal ajal on nad ka tugevad oksüdeerijad. 1) Na2O2 – naatriumperoksiid Naatriumperoksiid on kollakasvalge värvusega tahke aine. Tuge...
Märksõnad: naatrium, leelis, sool, kaalium, leelismetall, oksiid, leelismetallid, leelismetallide, lahus, ühend, hüdroksiid, sooda, liitium, arte, janno, nacl
Keemia - Keskkool
163 allalaadimist, 5 arvamust
2
... oksiidid. g) happeline oksiid + vesi – ei reageeri ainult SiO2 Liigitus 1) Aluselised oksiidid: oksiidid, mis reageeriva Aatomite arvu järgi: Vees lahustuvuse järgi: 1) Vesiniksoolad: sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku hapetega, moodustades soola ja vee. Enamik 1) Üheprootonilised happed (HCl, HNO3) 1) Vees lahustuvad alused ehk (NaHSO4). metallioksiide (CaO, Na2O, FeO jt.). 2) Mitmeprootonilised happed (H2SO4, leelised (tugevad alused)- aktiivsete 2)...
Märksõnad: oksiid, sool, metall, hape, oksiidid, vesinik, happed, soolad, oksiidide, h2so4, leelis, naoh, hüdroksiid, aluselised, aluseline, happeline oksiid
Keemia - Keskkool
32 allalaadimist, 2 arvamust
4
Põhikoolile: Happed, alused ja soolad Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinik ioone. Happed koosnevad vesinikioonist e. prootonist ja happejääk-ioonist (Arrheniuse klassikalise definitsiooni järgi). Happejääk ioon on võrdne prootonite arvuga molekulis • HCl - vesinikkloriidhape e. soolhape, oks. aste -1 • H2S - divesiniksulfiidhape, oks. aste -2 • H2SO3 - väävlishape, oks. aste -2 • H2SO4 - väävelhape, oks. aste -2 • H2CO3 - süsihape, oks. aste -2 • H3PO4 - fosforhape (ortofosfor), oks. aste -3 • HNO3 - lämmastikhape, oks. aste -1 • HNO2 - lämmastikushape, oks. aste -1 Hapete lahused muudavad indikaatorite värvust Hapete liigitus Happeid liigitatakse kahte moodi: • prootonite arvu järgi (happes on ühe prootonilised ka...
Märksõnad: ioon, lahus, sool, oksiid, hape, hüdro, ioonid, happed, hüdroksiid, reaktsioon, vesinik, oksiidid, metall, soolad, naoh, h2so4, leelis, elektrolüüt
Keemia - Keskkool
125 allalaadimist, 4 arvamust
1
... LiOH-liitiumhüdroksiid Mn2O7-mangaan(3)oksiid SOOLAD-liitained, mis koosnevad HAPPED-liitained, mis koosnevad metallkatioonist ja happejääkanioonist vesinikkatioonist ja happejääkanioonist Cl-kloriid (hapnikuta ja hapnikhapped) F-fluoriid H2S-divesiniksulfiidhape I-jodiid HCl-vesinikkloriidhape Br-bromiid H2SiO3-ränihape S-sulfiid HNO2-lämmastikushape NO2-nitrit HNO3-lämmastikhape NO3-nitraat HF-vesinikfluoriidhape CO3-karbonaat H2SO4-väävelhape SO3-sulfit H2SO3-väävlishape SO4-sulfa...
Märksõnad: oksiid, hüdroksiid, liitained, raud, kloriid, sulfiid, bromiid, happed, oksiidid, ränihape, lämmastikushape, lämmastikhape, hno3, nitrit
Keemia - Kutsekool
153 allalaadimist, 5 arvamust
2
http://www.abiks.pri.ee 1. Mõisted Alus -ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone. Hüdroksiidid koosnevad metallianioonidest ja hüdroksiidioonidest Aluseline oks. -oksiid, mis reageerib happega, moodustades soola ja vee CaO, Na2O Amfoteer. Oks -oksiid, mis võib reageerida nii happe kui ka alusega, ei reageeri veega Al2O3 ja ZnO Amfoteerne -hüdroksiidi võime reageerida kas aluse või happega hüdroksiid Astmeline -aineosakeste lagunemine väiksemateks osadeks dissotsiatsioon Dissotsiatsiooni määr -näitab, kui suur osa lahustunud aine molekulidest on jagunen...
Märksõnad: sool, lahus, ioonid, hape, reaktsioon, oksiid, metall, elektrolüüt, dissotsiatsioon, molekulid, hüdroksiid, happeline, hüdraat, aluseline, hüdrolüüs
Keemia - Keskkool
201 allalaadimist, 8 arvamust
17
...rjudes välja vesiniku Üldiselt hapetega ei reageeri METALLIDE KEEMILINE AKTIIVSUS (REAGEERIMISVÕIME) VÄHENEB REAKTSIOONIVÕRRANDID JA NENDE KOOSTAMINE (tekstivariant) 4 varianti • Ühinemine (kahe aine ühinemisel tekib üks uus aine). Oksiid + vesi, happeline oksiid + aluseline oksiid, metall + mittemetall. Näit: SO2 + H2O ? H2SO3 • Lagunemine (ühe aine lagunemisel tekib 2 või enam uut ainet). Hüdroksiidide, hapnikhapete, karbonaatide lagunemine. Näit: Cu(OH)2 ? CuO + H2O • Asendus (lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisesse kuuluvaid aatomeid). Metall + hape, metall + sool, metall + vesi jt. Näit: Mg + H2SO4 ? MgSO4 + H2? • Vahetus (kahe liitaine esimesed pooled vahetavad koha). Näit: NaCl + AgNO3 ? NaNO3 + AgCl? ...
Märksõnad: sool, oksiid, metall, hape, elektron, aatom, h2so4, oksiidid, lahus, reaktsioon, naoh, vesinik, hüdroksiid, soolad, elementine, nacl, aluseline
Keemia -
9 allalaadimist, 1 arvamus
11
Aineklassid Sisukord ? Aineklassid ? Oksiidid ? Happed ? Alused ? Soolad ? Tuntumad ained ? Millest saab mis? Aineklassid Hape Oksiidid (happeline, aluseline) Sool Alus Oksiidid Oksiid on kahes elemendist koosnev ühend, millest üks on hapnik. Oksiidid jagunevad Happeline oksiid Aluseline oksiid Hapetele vastavaid oksiide Aluseline oksiid on alusele nimetatakse happelisteks (hüdroksiidile) vastav oksiid. oksiidideks. Enamasti on Happelised oksiidid mitte- metallioksiid. ...
Märksõnad: oksiid, hape, sool, hüdroksiid, metall, ioonid, oksiidid, kloriid, raud, ühend, aluselineesinik, soolad, aineklassid, aluseline oksiid, haped, liitained
Keemia - Põhikool
172 allalaadimist, 8 arvamust
2
Aine Klass Mõiste Nimetused, Valem Keemilised Omadused Saamine Kasutamine Oksiid Oksiid on hapniku üldvalem: E2On (O = Lihtaine ühenemisel ja mingi teise hapnik, E = element) happeline oksiid … hapnikuga keemilise Oksüdatsiooniaste • … + vesi ? hape (põlemisel) • Happeline elemendi ühend märgitakse • … + aluseline oksiid 2Ca + O2 ?2CaO oksiid hapnikhappele kreekakeelsete ? sool + vesi • Aluseline oksiid vastav oksiid liidetega Liitaine ühinemisel • … + alus ? sool + al...
Märksõnad: sool, oksiid, hape, aluseline, aluseline oksiid, metall, sade, vesinik, happeline, happeline oksiid, soolad, vesilahus, üldvalem, naoh, hüdroksiid
Keemia - Põhikool
34 allalaadimist, 0 arvamust
4
...roksiid - Cu(OH)2 Soolad: Soolal on alati esimesel kohal metall ja teisel kohal happejääk! Soolade valemid ja nimetused: ! Kindla oksüdatsiooniastmega metallide soolad: NaCl - Naatriumkloriid Al2 ( SO4 )3 – Alumiiniumsulfaat ! Muutuva oksüdatsiooniastmega. Raud ( III) kloriid - FeCl3 Vask ( I ) fosfaat - Cu3PO4 Happed: Nt. H2SO4 - Happel on alati esimesel kohal mittemetall ja teisel happejääk. Hapete nimetused/happejääk: Soolhape HCl Kloriid Divesiniksulfiidhape H2S Sulfiid Lämmastikhape HNO3 Nitraat Väävelhape H2SO4 Sulfaat Väävlishape H2SO3 Sulfit Süsihape H2CO3 Karbonaat Fosforhape H3PO4 Fosfaat ! Happe oksüdatsiooniastme laengu saame leida vesiniku aatomite arvu järgi happe molekulis. • Reaktsioonid: Aktiivne metall + vesi = hüdroksiid + vesinik Aktiivse metallioksiid + vesi = hüdroksiid Mittemetallioksiid + vesi = hape Metal...
Märksõnad: oksiid, metallapeüdroksiid, sool, oksiidid, metallioksiid, oksiidide, vesinik2so3, süsihappegaas, mittemetallüdroksiidid, reaktsioon, alkaanid
Keemia - Keskkool
173 allalaadimist, 5 arvamust
4
...ndatud ioonvõrrand 2H+ + CO32– ? H2O + CO Ioonvõrrandite kirjutamine •Ioonidena kirjutatakse tugevad hästilahustuvadelektrolüüdid –tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl –tugevad alused - (IA ja IIA rühma metallide alates Cahüdroksiidid) –lahustuvad soolad •Molekulaarselt kirjutatakse –nõrgad happed –nõrgad alused –praktiliselt lahustumatud soolad –H2O, oksiidid, lihtained, gaasid •Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kuitekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt Ioonvõrrandite näiteid •Näide 1 NaOH + NH4NO3 ? NH3 + H2O + NaNO3 Na+ + OH— + NH4+ + NO3— ? NH3 + H2O + Na+ + NO3– OH— + NH4+ ? NH3 + H2O •Näide 2 Fe2(SO4)3 + 6NaOH ? 2Fe(OH)3? + 3Na2SO4 2Fe3+ + 3SO42— + 6Na+ + 6OH— ? 2Fe(OH)3? + 6Na+ + 3SO42— Fe3+ + 3OH— ? Fe(OH)3? Neutralisatsioonireakt...
Märksõnad: ioonid, võrrand, sool, hape, oksiid, naoh, elektrolüüdid, dissotsiatsioon, reaktsioon, soolad, oksiidid, h2so4, molekulid, hüdrolüüs, nacl
Keemia - Keskkool
31 allalaadimist, 0 arvamust
3
Kokkuvõttev konspekt
Märksõnad: oksiid, sool, hape, oksiidid, happed, reaktsioon, naoh, nacl, h2so4siid, h2so3, h3po4, reaktsioonid, h2co3, happeline, hno3, soolad, aluseline
Keemia - Põhikool
35 allalaadimist, 0 arvamust
11
... Aatomi tuum – aatomi keskosake, moodustab põhiosa aatomi massist, koosneb prootonitest ja neutronitest Ainete segu – mitme aine segu, mis koosneb erinevate ainete osakestest Alus – e. hüdroksiid on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone (OH-), metalli katioonide+ ühend hüdroksiidiooniga - Aluseline keskkond – ülekaalus on hüdrosiidioonid (OH-), pH>7 Aluseline oksiid – metallioksiid, hapniku ühend metalliga Anioon – negatiivse laenguga ioon Elementide rühm – Mendelejevi perioodilisuse tabelis kohakuti üksteise all asuvate elementide rida, rühma elementidel väliskihis rühma numbrile vastav arv elektrone Elementide periood – Mendelejevi perioodilisuse tabelis kõrvuti asuvate elemantide rida, perioodi elementidel perioodi numbrile vastav elektronkihtide arv Füüsikaline nähtus – nähtus, milles muutuvad aine füüsikalised omadused Hape – aine, mis annab lahus...
Märksõnad: oksiid, ioontall, hape, hüdroksiid, lahus, aatom, reaktsioon, vesinik, leelis, oksiidid, sool, ühend, h2so4, lämmastik, h2co3, element, naoh, molekul
Keemia - Põhikool
16 allalaadimist, 0 arvamust
4
...ivuse. Seega saab elektrijuhtivuse kaudu kindlaks määrata, kas antud aine on elektrolüüt või mitte. Elektrolüütideks võivad olla need ained, mis sisaldavad tugevalt polaarseid kovalentseid või ioonilisi sidemeid. Keemilise sideme iseloomu järgi jaotatakse elektrolüüdid: a) Ioonilised elektrolüüdid – nendeks on soolad, leelis- ja leelismuldmetallide hüdroksiidid. Näiteks: NaCl, NaOH, Ba(OH)2. b) Polaarsed kovalentsed ehk molekulaarsed elektrolüüdid – nendeks on happed ja paljud hüdroksiidid. Näiteks: HCl, Mg(OH)2, H3PO4 Sõltuvalt sellest, kui suurel määral aine ioonideks laguneb, jaotatakse elektrolüüdid: 1) Tugevad elektrolüüdid – on ained, mis lagunevad (dissotseeruvad) täielikult ioonideks ja seetõttu on lahuses ainult ioonid. Nendeks on tugevad happed, leelised, soolad. Näiteks: KCl, NaOH, HCl ***Ka praktiliselt lahustumatud soolad annavad...
Märksõnad: ioonid, molekul, dissotsatsioon, lahus, elektrolüüt, elektrolüüdid, molekulid, sool, soolad, nacl, vesinik, kristallvõre, dissotsatsioonimäärpped
Keemia - Keskkool
40 allalaadimist, 0 arvamust
13
... (skeem) Alused on ained, mis annavad lahusesse hüdroksiidioone OH-. Tüüpilised alused on hüdroksiidid. Hüdroksiidid koosnevad metalliioonidest ja hüdroksiidioonidest (OH-). Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone (H+). Happed koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest (happejäägist). Happeaniooni laeng võrdub vesiniku aatomite arvuga happe molekulis. Hapete liigitamine vesiniku aatomite arvu järgi: 1. Üheprootonilised happed (näiteks HCl, HNO3) 2. Mitmeprootonilised happed (näiteks H2SO4, H3PO4) 3 Hapete liigitamine hapniku sisalduse järgi: 1. Hapnikku sisaldavad happed ehk hapnikhapped (näiteks HNO3, H2SO4) Hapete liigitamine tugevuse järgi: 1. Tugevad happed (näiteks H2SO4, HNO3, HCl, HBr, HI) 2. Nõrgad happed (näiteks H2CO3, H2S) Soolad on kristalsed ained, mis koosnevad katioonidest ja anioonidest (näiteks Na2SO4). Vesiniksoolad sisaldavad happeaniooni koostises vesinikku (näiteks NaHSO4). Oksiidid on ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik  (oksüdatsiooniaste  ­II). Oksiid on hapniku (o.­a.  –II) ja mingi teise keemilise el...
Märksõnad: oksiid, sool, hape, metall, oksiidid, happed, hüdroksiid, h2so4, soolad, oksiidide, aluseline, aluseline oksiid, happeline oksiid, happeline, hüdroksiidid
Keemia - Põhikool
12 allalaadimist, 0 arvamust
1
... NaOH --> Na+ + OH- Ca(OH)2 --> CaOH+ + OH- --> <-- 2OH-+ Ca2+ 3) Happed. Mitmeprootonilised happed dissotseeruvad astmeliselt. Üheprootonilised nagu soolad HNO3 --> H++NO2- H2CO3 --> H++ HCO33- --> <-- 2H++ CO32- NB! H+ + H2O --> H3O+ hüdrooniumioon Lahustes on kõige rohkem I astme osakesi!!!!! Mitteelektrolüüdid Ei esine lahustes ioonidena, vaid lahuses on molekulid või aatomid. Oksiidid, lihtained, enamus orgaanilisi aineid. Hüdrolüüs – ainete reagreerimine veega, tekib happeline, aluseline või neutraalne keskkond. Lahuse keskkond 1) Oksiidid – aluseline (IA ja II alates Ca) Na2O+H2O --> 2NaOH Happeline(mittemetallioksiidid, v.a. SiO2) N2O5+H2O--> 2HNO3 2) Happed – lahustuvad vees ja annavad happelise keskkonna 3) Alused – leelised lahustuvad vees ja annavad aluselise keskkonna. Rasklahustuvad alused ei lahustu vees ja annavad neutraalse keskkon...
Märksõnad: lahus, happed, soolad, lahustuvad, elektrolüüdid, oksiidid, aluseline, hno3, naoh, happeline, nõrgad, h2co3, neutraalne, neutraalne, leelised
Keemia - Keskkool
23 allalaadimist, 0 arvamust
12
Märksõnad: meta, lahus, ioon, vesinik, metall, hape, oksiid, molekul, ühend, alkohol, gaas, hüdro, etanool, sool, süsinik, aatom, sulam, ioonid, vedelik, reaktsioon
Keemia - Keskkool
235 allalaadimist, 11 arvamust
17
... ei reageeri  METALLIDE KEEMILINE AKTIIVSUS (REAGEERIMISVÕIME) VÄHENEB REAKTSIOONIVÕRRANDID JA NENDE KOOSTAMINE  (tekstivariant)  4 varianti ·  Ühinemine (kahe aine ühinemisel tekib üks uus aine). Oksiid + vesi, happeline oksiid +  aluseline oksiid, metall + mittemetall. Näit: SO2 + H2O ® H2SO3 ·  Lagunemine  (ühe  aine  lagunemisel  tekib  2  või  enam  uut  ainet).  Hüdroksiidide,  hapnikhapete, karbonaatide lagunemine. Näit: Cu(OH)2 ® CuO + H2O ·  Asendus (lihtaine aatomid asendavad liitaine koostisesse kuuluvaid aatomeid). Metall +  hape, metall + sool, metall + vesi jt. Näit: Mg + H2SO4 ® MgSO4  + H2- ·  Vahetus  (kahe  liitaine  esimesed...
Märksõnad: sool, oksiid, metall, hape, elektron, aatom, h2so4, oksiidid, reaktsioon, lahus, naoh, vesinik, hüdroksiid, soolad, elementine, aluseline, nacl
Keemia - Põhikool
18 allalaadimist, 0 arvamust
35
... 9 KOH – reag. 1 happega, 1-happeline Ba(OH)2 – reag.2 happega, 2-happeline Fe(OH)3 – reag. 3 happega, 3-happeline 2. Lahustuvuse järgi ? Vees lahustuvad ehk leelised ? Vees vähelahustuvad LEELIS – vees lahustuv tugev alus (NaOH, KOH, Ca(OH)2). IA ja IIA rühma metallidest: leelismetallide hüdroksiidid - LiOH, KOH, jt. leelismuldmetallide hüdroksiidid – Ca(OH)2, Sr(OH)2, Ba(OH)2 3. Tugevuse järgi ? Leelised on tugevad LiOH ? Vees mittelahustuvad alused on nõrgad Cu(OH)2 ? Keemilised omadused a) alus + happeline oksiid = SOOL + VESI Ca(OH)2 + CO2 = CaCO3? + H2O b) alus + hape = SOOL + VESI KOH + H2SO4 = K2SO4 + 2H2...
Märksõnad: ioon, metalln, sool, reaktsioon, oksiid, lahus, hape, aatom, ioonid, vesinik, molekul, korrosioonlüüt, element, ühend, hüdroksiid
Keemia - Keskkool
300 allalaadimist, 14 arvamust
3
... Ei reageeri (leelistega) lihtsustatult NaOH + CO2 = NaHCO3 2 NaOH + Al2O3 = 2 NaAlO2 + H 2O naatriumaluminaat Annavad soola Annavad soola Hapetega CaO + 2HCl = CaCl2 + H2O Al2O3 + 6 HCl = 2 AlCl3 + 3 H2O Ei reageeri Ei reageeri Ia ja IIa rühma oksiidid (va, BeO) annavad Annavad happe veega veega leeliseid H2O + SO2 = H2SO3 CaO + H2O = Ca(OH)2 ...
Märksõnad: oksiid, sool, metal, oksiidid, metall, naoh, hape, h2so4, sade, leelis, nacl, soolad, oksiidide, gaas, leelised, metallioksiid, hno3, hüdroksiidid
Keemia - Keskkool
15 allalaadimist, 0 arvamust
10
... 8 side). Seega on iooniline side pigem ideaalne mudel, millele valdavalt ioonilise sidemega ained suurema või väiksema täpsusega vastavad. Aineid, milles esineb valdavalt iooniline side, nimetatakse ioonseteks aineteks. Ioonsete ainete hulka kuuluvad aktiivsete metalliliste ja mittemetalliliste elementide omavahelised ühendid-leelis- ja leelismuldmetallide halogeenid ja oksiidid, näiteks NaF, KBr, BaCl2, Li2O, CaO jt. Need ühendid koosnevad ainult kahe elemendi aatomitest. Ioonilien side katioonide ja anioonide vahel esineb ka keerulisema koostisega soolades, näiteks Na2CO3 ,Mg(NO3) 2, CuSO4 ning aktiivsete metallide hüdroksiidides ( leelistes), näiteks NaOH,LiOH,Ba(OH) 2 jt. Anioonide koostisse kuuluvate aatomite omavahelised sidemed on aga kovalentsed(näiteks O ja H aatomi vahel OH- ioonis, S aatomi ja nelja O aatmoni vahel SO4 2- ioonis jne.) ...
Märksõnad: ioon, lahus, ioonid, anioon, sade, aatom, anioonid, sool, soolad, kloriid, kristall, vesinik, h2so4, gaas, iooniline, iooniline side, ositi, elektronid
Keemia - Keskkool
17 allalaadimist, 0 arvamust
3
...mistõttu hoitakse teda hapnikukindla kihi all, eemal veest. Naatrium reageerib paljude lihtainete, vee ja hapetega. Hapetest ja veest tõrjub ta välja vesinikku ning tekib vastavalt sool ja hüdroksiid. Suurem osa naatriumi sooli lahustub vees hästi. Omadustelt on naatrium leelismetall. Sellisena on ta oksüdatsiooniaste ühendites 1. Naatriumi reageerimisel hapnikuga tekib kergesti naatriumperoksiid, mitte naatriumoksiid. Kaalium ja teised aktiivsemad leelismetallid annavad hapnikuga reageerimisel põhisaadusena hüperoksiid (näiteks KO2) Na+ 02-> Na2O2 - naatriumperoksiid Na+ S-> Na2S Na+ Cl2-> NaCl Na+ HCl-> NaCl+ H2 Na+ H2o-> NaOH+H2 Tähtsamaid ühendeid Leelismetallide hüdroksiidid on vees hästi lahustuvad tugevad alused- leelised. Nende aluselised omadused tugenevad rühmas ülevalt alla (B rühmas alt ülesse suureneb aktiivsus). reageerivad nad aktiivselt nii hapete kui ka happeliste oksi...
Märksõnad: metall, oksiid, naatrium, alumiinium, raud, tina, leelismetall, element, leelismetallid, plii, korund, kaltsium, sool, karedus, sulamistemperatuur, naoh
Keemia - Keskkool
89 allalaadimist, 1 arvamus
6
...gaasiõli C15 ?C 25 • kütteõli C 20 ?C 30 • masuuti C 30 ?....... 46.Küllastumata orgaaniliste ühendite struktuur ja omadused: liitumisreaklsioonid 48.vesiniku, halogeenide ja halogeenvesinikega. 47.Aromaatsed ühendid (areenid). Benseen. Aromaatsed süsivesinikud on aastakümneid olnud asendamatuks ja hinnaliseks toormeks paljude keemiliste ainete sünteesil (plastid, pesuained, bensoehape, ravimid, värvained jne) ning lahustiks värvide ja lakkide tootmisel. Areenid esinevad õhus heitegaaside tagajärjel. 48.Kõrgmolekulaarsed ühendid (polümeerid), nende sünteesi põhimõte. 49.Polüeteeni saamine ja rakendusalad. Polüeteeniks nimetatakse alkaani, mille süsinikahelas on mitu tuhat või mitukümmend tuhat süsiniku aatomit. Saadakse maagaasidest või naftast. Laialdane tootmisala plastmassis 50.Alkoholide struktuur, omadused ja rakendusalad. Alkoholid on orgaanilises keemi...
Märksõnad: ioon, metall, ioonid, aatom, hape, reaktsioon, vesinik, lahus, mittemetall, gaas, ühend, mittemetallid, etaan, keemia, oksiid, reaktsioonid, reageerimine
Keemia - Kutsekool
306 allalaadimist, 12 arvamust
3
...ktrone: Me - ne => M n+ Võivad loovutada ka eelviimase kihi elektrone rühmanumbri järgi. Praktiliselt elektronide liitmist ei ole, tekivad alati positiivsed ioonid. 2. Keemilised omadused: 1. Metallide reageerimine lihtainetega (mittemetallidega) • Metallid reageerivad enamiku mittemetallidega kuumutamisel, sealjuures moodustuvad nn binaarsed ühendid, mille nime lõpus on alati -iid. O – oksiid, N – nitriid, Cl – kloriid, C – carbiid. • Aktiivsemate mittemetallidega (Cl) reageerivad kõik metallid, hapniku ja väävliga ei reageeri mõned metallid (pingerea lõpus), neid nim väärismetallideks. • Aktiivsemad metallid võivad põleda hapnikus ja klooris. • Võrrandid: Mg+O2 => 2MgO; 2Al + 3S = Al2S3 • Need protsessid on redoksreaktsioonid ( ainete o.-a muutub) • Metallide reageerimisel mittemetallidega metall oksüdeerub ja mittemetall redutseerub. • Eksotermiline reaktsi...
Märksõnad: metall, reaktsioon, vesinik, oksiid, reageerimine, leelismetallid, elektronid, mittemetall, korrosioon, hõbe, tina, sulamistemperatuur, sool, ioonid
Keemia - Keskkool
43 allalaadimist, 0 arvamust
29
...i valemi koostamisel leiame indeksid nimetusest eesliidete järgi: Näited: süsinikdioksiid – CO2 süsinikoksiid – CO tetrafosfordekaoksiid – P4O10 Metalliühendite (metallioksiidide, hüdroksiidide ja soolade) nimetuses: a) kui metallil on püsiv o.-a., siis seda nimetuses ei näidata; kirjutatakse vaid metalli nimi ja oksiid/hüdroksiid/happeaniooni nimetus. Näited: Na2O – naatriumoksiid, Ba(OH)2 – baariumhüdroksiid, K2CO3 – kaaliumkarbonaat b) kui metallil on muutuv o.-a., siis näidatakse see nimetuses; kirjutatakse metalli nimi, sulgudes o.-a. ja oksiid/hüdroksiid/happeaniooni nimetus. Näited: CuO – vask(II)oksiid, Fe(OH)2 – raud(II)hüdroksiid, Sn3(PO4)2 – tina(II)fosfaat Metalliühendite (metallioksiidide, hüdroksiidide ja soolade) valemite koostamisel kasutatakse alati oksüdatsiooniastmeid/ioonide laenguid: kirjutame sümbolite kohale oksüdatsi...
Märksõnad: ioon, oksiid, lahus, metall, reaktsioon, hape, aatom, elektron, oksiidid, hüdroksiid, sool, ioonid, molekul, võrrand, vesinik, kloriid, oksiidide, h2so4
Keemia - Keskkool
367 allalaadimist, 13 arvamust
7
... ioonivõrrand on Me + ZH+ + = MeZ+ + Z/2 H2 (2Na + 2H+ = 2Na+ + H2) Väärismetallid hapetega ei reageeri Kui happe anioon on tugev oksüdeerija ( HNO3 ja kange H2SO4) siis pingerida ei saa kasutada, sest toimuv reaktsioon ei ole asendusreaktsioon Ag + 2HNO3 = AgNO3 + NO2 + H2O Metall + vesi Väga aktiivsed metallid tõrjuvad vesiniku veest välja. Alguses tekib oksiid, kuid nende metallide oksiidid reageerivad veega ja reaalseks saaduseks on hüdroksiid (leelis) Ca + 2H2O = Ca(OH)2 + H2 Keskmise aktiivsusega metallide oksiidid veega ei reageeri ja reaktsiooni saaduseks on oksiid.reaktsioon kulgeb kõrgel temperatuuril. eriti vastupidava oksiidse kile tõttu on Al ja Cr praktiliselt püsivad ka veeaurus .Näiteks3Fe + 4H2O = Fe3O4 + 4H2 Nendes reaktsioonides on oksüdeerijaks samuti vesinikioon Väheaktiivsed- ja väärismetallid veega ei reageeri Me...
Märksõnad: metall, oksiid, lahus, leelis, vesinik, elektron, reaktsioon, aatom, hüdroksiid, sool, oksiidid, maak, hape, naatrium, leelismetallid, redutseerija
Keemia - Keskkool
27 allalaadimist, 2 arvamust
2
KARBOKSÜÜLHAPPED. Karboksüülhapete tunnuseks on R – COOH – hape. 4 3 2 1 NT: CH3 – CH2 – CH2 – COOH - butaanhape. Nende hapete lahustuvus väheneb süsinikuahela pikenedes. Karboksüülhapetel on süsiniku ja vesiniku vahelised sidemed väga tugevad. Karboksüülhapped on kas vedelad või tahked. Vees mittelahustuvad karboksüülhapped on ohutud. Lahustuvad karboksüülhapped on mürgised. KARBOKSÜÜLHAPPEID 3 2 1 CH3 – CH2 – COO...
Märksõnad: hape, karboksüülhapped, reageerimine, butaanhape, naoh, h2co3, h2co3, seebid, tahked, lahustuvadtaanhape, äädikhape, bensoehape, võrrandid, süsihape
Keemia - Keskkool
225 allalaadimist, 2 arvamust
1
Oksiid - on aine, mis koosneb kahest elemendist, millest üks on hapnik. 1) aluselised oks. - reageerib happelise oksiidi ja hapetega, veega tugevalt aluseline. 2) happelised oks. - reageerib alustega, aluselise oksiidiga ja veega. 3) amforteersed oks. - reageerib hapete ja alustega. saamine : *lihtainete vaheline reaktsioon * hüdroksiidide ja soolade lagundamine kuumutamisel Alus - on aine, mis annab vesilahusesse hüdroksiidioone. OM.- *sööbiv toime, *reageerimine hapetega, *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid - on mitte- molaarne kristalne aine. Leelis - vees lahustuv tugev alus. Sool - kristalsed aine...
Märksõnad: sool, hape, oksiid, metall, soolad, leelis, aluseline, hüdroksiid, vesinik, reageerimine, indikaatoreline, aluseline oksiid, lakmus, fenoolftaleiin
Keemia - Keskkool
10 allalaadimist, 0 arvamust
1
... 2Na + 2H2O = 2NaOH + H2 2. Aluseline oksiid + vesi = hüdroksiid Na2O + H2O = 2NaOH 3.Sool + leelis = hüdroksiid + sool CuSO4 + 2NaOH = Cu(OH)2 + Na2SO4 HAPPED HCl – vesinikkloriidhape 1.Happeline oksiid + vesi = hape H2CO3 – süsihape SO2 + H2O = H2SO3 H2SO4 – väävelhape 2.Hape + sool = sool + hape H2S + CuSO4 = CuS + H2SO4 SOOLAD CaSO4 – kaltsiumsulfaat 1. Metall + mittemetall = sool FeCl2 – raud(II)kloriid Ca + Cl = C...
Märksõnad: oksiid, sool, metall, hape, hüdroksiid, h2so4, metallioksiid, naoh, aluseline, aluseline oksiid, happeline, happeline oksiid, mittemetall, leelis, vesinik
Keemia - Keskkool
261 allalaadimist, 11 arvamust
3
Siin on seletatud millega alused reageerivad ja kuidas reageerivad. Piltlikult on seletatud ka.
Märksõnad: oksiid, sool, naoh, hüdroksiidid, leelised, fe2o3, liitained
Keemia - Põhikool
85 allalaadimist, 0 arvamust
14
... Vähendamisel lähteainete tekke suunas 2 Saaduse kontsentratsiooni: Suurendamisel lähteainete tekke suunas Vähendamisel saaduste suunas 3 Rõhu: Tõstmisel väiksema gaasi molekulide arvu suunas Alandamisel suurema gaasi molekulide arvu suunas 4 Temperatuuri: Tõstmisel endotermilise protsessi suunas Alandamisel eksotermilise protsessi suunas Üheprootonilistes hapetes on üks H mitmeprootonilistes mitu Hapnikhapped on hapnikuga Tugevad happed: H2SO4 HCl HI HBr HNO3 Alused – ained mis annavad lahusesse hüdroksiidioone Leelised – tugevad alused vees lahustuvad hüdroksiidid I A rühm ja II A rühm Ca alates Nõrgad alused – Vees praktiliselt lahustumatud Soolad – Katioon ja anioon koos Na2SO4 Vesiniksoolad – Happeanioonis on vesinik NaHSO4 Kristallhüdraadid – Sisaldavad tahkes olekus kristallvett CuSO4 * 5 H20 ...
Märksõnad: ioon, metall, sool, oksiid, lahus, hape, vesinik, oksiidid, ioonid, reaktsioon, happed, naoh, alkohol, soolad, hüdroksiid, aatom, molekul, h2so4
Keemia - Keskkool
432 allalaadimist, 5 arvamust
10
...ul ka insuliini eritumist, vahendab hormoonide toimet, aktiviseerib ensüümide toimet. Hammaste ja luude tugevus sõltub kaltsiumirikka toidu tarbimisest Kõige rohkem omastab organism kaltsiumi imikueas. Vanuse kasvades imendumine pisut väheneb. Kaltsiumi omastamiseks on vajalik D-vitamiin ning omastamist soodustab magneesium ja laktoos. Kaltsiumi imendumist ja omastamist pidurdavad oksaalhape, fütaat, aga ka rohke aspiriini tarbimine. Oksaalhapet leidub spinatis, rabarbris. Fütaate näiteks kliirikastes toitudes. Kaltsium on vajalik eriti kasvueas, kuna ta muudab luud pikemaks, laiemaks ning tihedamaks. Maksimaalse luu tugevuse saavutab inimene 20-ndate lõpuks ja 30-ndate alguseks, seejärel hakkavad luud hõrenema. Kaltsiumi vaegusel hakkab organism seda võtma luudest ja tekib luude hõrenemine ehk osteoporoos. Kaltsiumi pideval puudusel luud pehmenevad, deformeeruvad ja läh...
Märksõnad: kaltsium, magneesium, lahus, oksiid, ühend, baarium, organism, berüllium, ioonid, strontsium, element, rühma metallid, oksiidid, hüdroksiid, kare
Keemia - Keskkool
78 allalaadimist, 2 arvamust
2
...siidid ja IIA rühma metalli oksiidid alates Ca. Reageerivad: happega ? sool + vesi Veega ? leelis Nõrgalt aluselised oksiidid Ei reageeri veega! Reageerivad: happega Happelise oksiidiga ? sool Li2O + SO2 ? Li2SO3 • Happelised oksiidid- Enamus mittemetallioksiide. Happelised on ka metallioksiidid, milles metallil on kõrgeim o.a Nt CrO3 Enamik neist on molekulaarsed ained. Erandid: CrO3 ja SiO2 Reageerivad: alusega ? sool + H2O Veega ? hape ( Veega ei reag SiO2) Aluselise oksiidiga ? sool SO2+ Li2O ? Li2SO3 CO2 ? H2CO3 SO2 ? H2SO3 SO3 ? H2SO4 P4O10 ? H3PO4 N2O5 ? HNO3 N2O3 ? HNO2 • Amfoteersed – Nendel oksiididel a...
Märksõnad: oksiid, oksiidid, sool, aluselised, leek, hape, p4o10, h2co3, aluselised oksiidid, metalli oksiidid, molekulaarsed ained, leelis, metallioksiidid
Keemia - Keskkool
15 allalaadimist, 0 arvamust
23
...I) ainult oksüdeerijatena siis, kui neil on maksimaalne oksüdatsiooniaste SO3 – S saab olla ainult oksüdeerija (S o.a on VI) vahepealse oksüdatsiooniastmega mittemetalliaatomid võivad käituda nii oksüdeerija kui redutseerijana SO2 – S saab olla nii oksüdeerija kui ka redutseerija (S o.a on IV) 73. väävelhappe omadused ja kasutusalad. Väävelhape on anorgaaniline hape, tema anhüdriidiks on vääveltrioksiid. Väävelhape on tugev hape ja tema käsitsemisel tuleb olla ettevaatlik. Väävelhape on kõikide sulfaatide lähtehape. Väävelhapet tuntakse ka lõngaõli ja akuhappena. Väävelhappe soolad kandsid eesti rahva hulgas nimesid kübaramust ja sinine silmakivi. Omadused Väävelhape on tugev, kaheprootoniline hapnikhape, mis eraldab happejäägina liitaniooni SO42–. Väävelhape külmub temperatuuril 10 kraadi ja keeb temperatuuril 280 kraadi Celsiuse...
Märksõnad: ioon, metall, hape, lahus, elektron, reaktsioon, aatom, vesinik, alkaan, ioonid, ühend, sool, mittemetall, nafta, alkaanid, molekul, süsinik, gaas, element
Keemia - Kutsekool
287 allalaadimist, 3 arvamust
6
... teine neutraalses või nõrgalt aluselises keskkonnas. Indikaatoriks Na soolad. fenoolsulfoonftaleiin ehk fenool punane azo: metüüloranz(Indikaatori pöördeala pH 3,1-4,4.); metüülpunane(Indikaatori pöördeala pH 4,2-6,3) Tugeva-happe tiitrimine tugeva alusega, tiitrimiskõver- Indikaatori valiku põhimõtted neutraalisatsioonitiitrimisel-reeglina valitakse mõni nõrk alus või hape, indikaatori pKa±1 Puhverlahused-Säilitab kindla pH väärtuse. Koosneb nõrgast happest ja temaga konjugeeritud alusest või siis nõrgast alusest ja temaga konjugeeritud happest. Puhverlahus moodustub kui nõrk hape on osaliselt neutraliseeritud tugeva aluse poolt või nõrk alus tugeva happe poolt. Puhverlahuse tekke tõttu on nõrkade hapete ja aluste tiitrimiskõverad erinevad tugevate hapete või aluste omadest Puhverlahuste pH avutamine-Nõrga happe ja sellega konjugeeritud aluse puhver HA +H2O = H3O...
Märksõnad: proov, ioonid, hape, indikaator, reaktsioon, kontsentratsioon, meetodid, ühend, molekul, prooton, happed, ligand, reaktsioonid, tiitrimeetria, kõver
Keemia - Tallinna Tehnikaülikool
21 allalaadimist, 0 arvamust
10
... C H+ ? COH– = const = K v Happed on ühendid, mis loovutavad prootoneid (e. vesinikioone), alused aga ühendid, See korrutis on tähistatud Kv ning seda nimetatakse vee ioonkorrutiseks. mis seovad prootoneid. Standardtingimustel on Kv väärtuseks 1.00 ? 10–14. Lämmastikhape on hape, kuna ta loovutab vesilahuses vesinikiooni (prootoni) vee Seega: molekulile: =1.00 ?10 ?14 HNO3 ? H+ + NO3– C *C H+ OH ? H+ + H2O ? H3O+ + NO3– ...
Märksõnad: lahus, iooni, ioonid, konts, lahusti, kontsentratsioon, lahustuv, hape, vesinik, lahustuvus, dissotsiatsioon, nacl, hüdrolüüs, dissotsiatsiooni, molekulid
Keemia -
7 allalaadimist, 0 arvamust
6
...ema tihedusega, väiksema keemistemperatuuriga. Leidub puuviljades ja veinides, kasutatakse odavates karastusjookides ja kondiitritoodetes. 27. Kas butüülpentanaat lahustub vees häsi või mitte? Põhjendada lähtudes struktuurist. Ei lahustu, sest ahel on liiga pikk, vajab palju energiat veemolekuli lõhkumiseks. 28. Milliste ainetega järgnevast loetelust reageerib pentaanhape: naatrium, süsinikdioksiid, propanool, magneesiumkarbonaat, butaan, väävel, vask(II)hüdroksiid, metüülamiin, metaanhape? Koosta vastavate reaktsioonide võrrandid. 2C4H9COOH + 2Na = 2C4H9COONa + H2 2C4H9COOH + 2C3H8 = 2C4H9COOC3H7 + H2O C4H9COOH + MgCO3 = C4H9COOMgOOCH9C4 + H2O + CO2 2C4H9COOH +2 C4H10 = 2C4H9COOC4H9 +H2O C4H9COOH + S = ? 2C4H9COOH + Cu(OH)2 = C4H9COOCu OOCH9C4 + 2H2O C4H9COOH + CH3NH2 = C4H9COOCH2NH2 + H2 29. Koostada reaktsioonivõrrandi ja anda saadustele nimetused: 1) 2-kl...
Märksõnad: hape, etaan, lahus, propaan, võrrand, naatrium, karboksüülhape, vesinik, naoh, etaanhape, alkohol, butaan, happed, funktsionaalrühm, hüdroksiid
Keemia - Keskkool
77 allalaadimist, 1 arvamus
15
...it; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel; SiO2- liiv; CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas Alused Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Liigitus: Vees lahustuvad alused e. LEELISED Vees lahustumatud alused Amfoteersed alused NaOH, KOH, Ba(OH)2 enamus alustest( vt. lahustuvuse tabelit) Al(OH)3, Zn(OH)2, Fe(OH)3, Cr(OH)3 Keemilised omadused: Saamine: I leelis + HAPE = sool + vesi I Leeliseid saadakse: leelis + HAPPELINE OKSIID= sool+ vesi a) aktiivne metall+ vesi= leelis + vesinik leelis + SOOL = uss sool + uus alus ( ü...
Märksõnad: metall, sool, oksiid, lahus, vesinik, hape, gaas, reaktsioon, nacl, leelis, sulam, mittemetall, oksüdeerija, ühend, oksiidid, halogeen, maak, korrosioon
Keemia - Keskkool
9 allalaadimist, 0 arvamust
2
...miline side, sideme pikkus. Keemilise sideme tüübid: Kovalentne side (polaarne ja mittepolaarne), iooniline, metalliline, vesinikside ja doonor- aktseptorside). Aine omaduste sõltuvus keemilise sideme tüübist. 6. Ainete liigitus: Liht- ja liitained. Anorgaaniliste ühendite põhiklassid: Oksiidid ja nende liigitus. Happelised oksiidid, happevihmad. Happed ja nende liigitus, pH lahustes. 7. Hüdroksiidid, nende liigitus ja keemilised omadused. Soolad, liigitus ja keemilised omadused. Anorgaaniliste ühendite nomenklatuur. 8. Protsentarvutuse põhitüübid: lahjendamine, kontsentreerimine, tihedus. 9. Elementide keemia: IA rühma elemendid, levik looduses, ühendite füsioloogiline toime, keemilised omadused, tähtsamate ü...
Märksõnad: lahus, keemia, aatom, element, oksiidid, reaktsioon, füüsikalise, hape, keemiliste, reaktsioonide, füsioloogiline, väävel, lahustuvus, füüsikalised
Keemia -
6 allalaadimist, 0 arvamust
1
Mis on alus? Aine, mis koosneb metallioonist ja hüdroksiidioonist Mis on hape? Aine, mis annab lahusesse vesinikioone Mis on oksiid? Aine, mis koosneb kahest elemendist, millest 1 on hapnik. Mis vahe on aluselistel oksiididel ja happelistel oksiididel? Aluselised on metallioksiidid ja happelised on mittemetallioksiidid. Mis on leelised? Leelised on tugevad alused. Lahuse pH. (näitab vesinikiooni sisaldust lahuses) 0-7 happeline – ülekaalus H+ -ioonid 7 suurem aluseline – ülekaalus OH- -ioonid 7 neutraalne – H+ ja OH- -ioone lahuses võrdselt Hapete omadused Hapukas maitse, muuda...
Märksõnad: oksiid, metall, hape, hüdroksiid, reaktsioon, metallioksiidid, leelised, ioonid, sool, neutralisatsioonireaktsioon, hapete liigitus, reaktsioonivõrrandid
Keemia - Põhikool
6 allalaadimist, 0 arvamust
5
.... Hapete liigitus Tugevad, keskmise tugevusega, nõrgad. 4. Happelised oksiidid ja neile vastavad happed Happelised oksiidid, Happed SO2(vääveldioksiid) – H2SO3(väävlishape) SO3(vääveltrioksiid) – H2SO4(väävelhape) CO2(süsinikdioksiid e. süsinik(IV)oksiid) – H2CO3(süsihape) N2O5(dilämmastikpentaoksiid) – HNO3(lämmastikhape) P4O10(tetrafosfordekaoksiid) - H3PO4(fosforhape) SiO2(ränidioksiid, tahke, ei reageeri veega) – H2SiO2(ortoränihape) 5. Metallide reaktiivsusrida(pingerida),selle kasutamine metallide reageerimisel hapetega Kõik metallid mis on ennem vesinikku (H2) reageerivad hapetega, aga kõik mis on peale H2 ei reageeri hapetega 6. Reaktsioonivõrrandid ja tasakaalustamine S->SO2->SO2->H2SO4->CaSO4 S+O2->SO2 2SO2+O2->2SO3 SO3+H2O->H2SO4 H2SO4+Ca->CaSO4+H2 7. Nõrgad ja tugevad happed Mida suurem osa happemolekulidest jaguneb ioonideks, seda tugevam on hape. Tugevate hapete mo...
Märksõnad: hape, etaan, vesinik, etaanhape, karboksüülhape, happed, aatom, sool, oksiid, karboksüülhapped, süsinik, soolad, metaanhape, propaan, h2so4
Keemia - Põhikool
139 allalaadimist, 2 arvamust
13
...ga kõrgel temperatuuril võib suhteliselt intertne N2 fragmenteeruda ja astub reaktsiooni O+N2-NO+N Osooni tekkimine N+O2-NO+O summeerides need võrrandid saame N2+O2-2NO Lämmastikoksiidi oksüdatsioonil sudus tekib lämmastikdioksiid. UV mõjul NO ja NO2 ergastuvad ja moodustub monohapnik ja edasi juba osoon. NO+hv+O2->NO2+O NO2+hv-NO+O NO2+hv+O2-NO+O3 O2+O->O3 Lämmastikoksiid, osoon ja monohapnik võib reageerida õhus leiduva veeauruga ja orgaaniliste ühenditega, tekivad toksilised ained. Happevihmad Tekib fosiilsete kütuste põlemise tagajärjel. SO2 oksüdeerub väävelhappeks, kus väävelhape astub reaktsioon kaltsimkarbonaadiga, mille tõttu ka marmorimst ja paekivi hoonetel tekivad suured kahjustused. H2SO4+CaCO3+H2O->CO2+CaSO4*H2O lubjakivi kips Väävel Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega...
Märksõnad: lahus, metall, lämmastik, ühend, vesinik, molekul, aatom, ioonid, kütus, süsinik, gaas, element, väävel, väävli, reaktsioon, kontsentratsioon
Keemia -
14 allalaadimist, 0 arvamust
2
Alused ehk hüdroksiidid On ühendid, mis koosnevad metalli ioonist ja hüdroksiid ioonist. Annab vesilahuses hüdroksiide. Üldised omadused *sööbiv toime *indikaatorite iseloomulik värvus aluselistes lahustes *reageerimine hapetega *reageerimine happeliste oksiididega. Hüdroksiid-mittemolekulaarne kristalne aine, mis annab dissotsieerumisel lahesesse metalli katioone ja hüdroksiiniioone. Leelis- vees lahustuv tugev aine nt NaOH. Vähemaktiivsete metallide hüdroksiid-nõrgad alused ja nad lahustuvad vees halvasti nt Cu[OH](2). Hüdroksiidide nimetused on analoogsed vastavate metallioksiidide nimedega. Nimi antakse nagu metallioksiididele. Nime lõpp on hüdroksiid. NaOH - naatriumhüdroksiid Fe(OH)3 - raud(III)hüdroksiid Fr...
Märksõnad: oksiid, hüdro, hüdroksiid, oksiidid, sool, naoh, raud, lahustuvad, leelis, hüdroksiidid, reaktsioon, happeline, neutralisatsioonireaktsioon, hape
Keemia - Keskkool
69 allalaadimist, 4 arvamust
3
Oksiidid. Happelised oksiidid (mittemetalsed oksiidid) : CO2, SO3, I2O7 * Kõrge oksüdatsiooniastmega metallioksiidid. Nt. MnO2, Mn2O7, CrO3. Aluselised oksiidid ( metalsed oksiidid ) : Na2O, CaO, ( Al2O3 ), CuO. Amfoteersed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri, kuid võib reageerida happe või leelisega. Fe2O3, Cr2O, ZnO, Al2O3 . Neutraalsed oksiidid : see oksiid veega ei reageeri. CO, NO, N2O Oksüdatsiooniaste ( hapnik -II, vesi I ) IV –II VI –II II -II CO2 CrO3 FeO +4 -4 +6 -6 +2 -2 0 ...
Märksõnad: oksiid, oksiidid, happed, hüdroksiid, lahustuvad, hüdroksiidid, soolad, h2so4, karbonaat, raud, fosfaat, kroom, hno3, mangaan, vanaadium, sulfaat
Keemia - Keskkool
48 allalaadimist, 0 arvamust
18
... vesinikku näiteks NaHSO4 Sooli liigitatakse lahustuvuse järgi: lahustuvad NaNO3 salpeeter vähelahustuvad CaCO3 praktiliselt mittelahustuvad 8 ELEKTROLÜÜDID LIIGITUS DISSOTSIATSIOON Elektrolüüt aine mis vesilahustes ja sulatatud olekus jaguneb täielikult või osaliselt ioonideks Elektrolüütiline dissotsatsioon – lahustumisega kaasnev aine jagunemine ioonideks Alustel hapetel ja sooladel on kas kovalentne polaarne erinevad mittemetallid või iooniline side metall ja mittemetall Tugevad alused: KOH NaOH CaOH BaOH LiOH Nõrgad alused: on mittelahustuvad hüdroksiidid Tugevad happed: HCl HBr HI HNO3 H2SO4 Nõrgad happed: kõik ülejäänud eriti orgaanilised happed Kui sool on ml siis ta on nõrk ja kui on lahustuv siis tugev Tugevad elektrolüüdid on lahuses täielikult jagunenud ioonideks nõrgad elektrolüüdid on ainult osaliselt jagunenud io...
Märksõnad: elektronekul, metall, aatom, gaas, ioonidekulid, võrrand, elektronid, halogeen, kiirendus, sool, mittemetall, oksiid, halogeenid, happed, soojus
Keemia - Keskkool
253 allalaadimist, 8 arvamust
7
...ttemetallid liidavad elektrone 10. Lihtained – koosnevad ainult ühest keemilisest elemendist (metallid- tahked,juhivad hästi elektrit ja soojust.loovutavad elektrone ; mittemetallid-esinevad tahkes,gaasilises kui vedelas olekus. Juhivad hakvasti elektrit ja soojust. Liidavad elektrone. Nt. Osoon O³, Ca Liitained – koosnevad mitmest erinevast keemilisest elemendist (soolad,happed,oksiidid,hüdroksiidid) Nt. CO, CO², 11. Keemiline valem näitab koostis elementide(või ioonide) arvulist vahekorda. Indeks näitab, kui palju aatomeid on molekulis. Kordaja – aine valemis ette märgitav, mille abil tasakaalustatakse reaktsioonivõrrand. Nt. CaCl -> CaCl ; NaO-> NaO 12. Aatommass on aatomite suhteline mass. ( Ar) (0-16) Molekulmass on molekuli suhteline mass. (Mr) (NaCl -58) Aatommassi ja molekulmassi mõõdetakse aatommassi ühikutes (amü) Nt: 13. Elemendi % sisaldus= elemen...
Märksõnad: metall, elektron, ioon, aatom, oksiid, hape, lahus, reaktsioon, sool, vesinik, hüdroksiid, oksiidid, elektronid, mittemetall, molekul, liitaine, prooton
Keemia - Põhikool
33 allalaadimist, 0 arvamust
16
...oostisosa, rakendatakse pleegitus- ja desinfitseerimisvahendina. FLUOR (F), BROOM (Br), JOOD (I) Fluor (F:1s22s22p5) on helekollase värvusega, õhust veidi raskem, terava lõhnaga väga mürgine gaas. Ta on keemiliselt kõige aktiivsem mittemetall. Toatemperatuuril ühineb ta vesinikuga plahvatusega juba pimedas: H2+F2=2HF HF vesilahust nimetatakse vesinikfluoriidhappeks. Viimane on nõrk hape, kuid väga mürgine ja sööbiv. HF söövitab isegi klaasi. HF sooli nimetatakse fluoriidideks. Vesiniksideme olemasolu tõttu võib ühealuseline vesinik vesinikfluoriidhape moodustada ka vesiniksoolasid ja esineb isegi gaasi faasis dimeerina: (HF)2 ehk H2F2. Reageerimisel veega eraldub hapnik (ja trihapnik): F2+H2O=2HF+O 2O=O2; 3O=O3 Broom (Br: 1s22s22p63s23p63d104s24p5) on punakaspruuni värvusega väga mürgine vedelik. Tema vesilahust nimetatakse broomiveeks. Paremini kui vees lahustub broom orgaanilistes lahus...
Märksõnad: vesinik, oksiid, metall, hape, fosfor, lahus, väävel, lämmastik, ühend, süsinik, gaas, aatom, sool, kloriid, räni, väävli, molekul, mittemetall
Keemia - Keskkool
86 allalaadimist, 2 arvamust
3
...H+,hüdrooksiidioon- OH-,metallioonid-,happejääkioonid. 9.Millise oksüdatsiooniastmega on vesinik, hapnik? Vesinik on pluss üks ja hapnik miinus kaks. 10. Kuidas nimetatakse oksiide, aluseid, happeid, soolasid ja kuidas koostatakse nende valemeid! Oksiidid: 1) nimetuses märgitakse ära oksüdatatsiooniaste( seda võimalust kasutatakse eelkõige metallioksiidide nimetamisel)Cr2O3- kroom(III)oksiid,N2O5-lämmastik(V)oksiid. 2) Elemendi aatomite arv märgitakse eesliidete abil( peamiselt mittemetallioksiidide korral) N2O5-dilämmastikpeantaoksiid.Alused: on analoogilised vastavate metallioksiidide nimetustega.Kui element moodustab hüdroksiide mitmes oksüdatatsiooniastmes,märgitakse hüdroksiidi nimetus ka elemendi oksüdatsiooniastmes. Cr(OH)3- Kroom(III)hüdroksiid.Soolad: kui metallil on püsiv o.a siis seda nimetuses ei märgita ,kirjutatakse vaid metalli nimi ja happeaniooni nimetu...
Märksõnad: oksiid, sool, hape, oksiidid, vesinik, metall, hüdroksiid, aluseline oksiid, aluseline, oksiidide, soolad, happeline, h2so4, happed, happelised
Keemia - Keskkool
3 allalaadimist, 0 arvamust
3
...m ning keskkond on aluseline. pH<7 happeline pH=7 neutraalne pH>7 aluseline 5.Kuidas on võimalik happeid kindlaks teha? 1) Hapetel on hapu maitse 2) Nad muudavad indikaatorite värvust 3) Nad reageerivad aluste ja alusteliste oksiididega 4) Nad reageerivad metallidega eraldades vesinikku 6.Happelise/aluselise oksiidi mõiste. 2 näidet valemis. 1) Happeline oksiid- oksiid, mis on happeliste omadustega, ta reageerib alustega, saaduseks on sool ja vesi. Happeline oksiid + alus= sool + vesi Näited: 1) SO3 + 2NaOH = Na2SO4 + H2O 2)CO2 + Ca(OH)2 = CaCO3 + H2O SO3 ja CO2 on happelised oksiidid 2) Aluseline oksiid- oksiid, mis on alusteliste omadustega, ta reageerib hapetega, saaduseks on sool ja vesi. Aluseline oksiid + hape= sool + vesi Näited: 1)CaO + 2HCl ? CaCl2 + H2O 2)Na2O + H2SO4 ? Na2SO4 + H2O CaO ja ...
Märksõnad: hape, oksiid, vesinik, sool, oksiidid, aluseline, happeline, ühend, oksiidide, happeline oksiid, happed, aluseline oksiid, naoh, happevihmad, võrrand
Keemia - Põhikool
57 allalaadimist, 0 arvamust
6
...tallid on looduses sooladena. Ehedana leidub vaid väärimetalle. Vähemaktiivsed: Oksiidsed mineraalid : Al2O3 – boksiit – alumiiniumimaak Fe2O3 – punane raua maak Fe3O4 -- - FeO . Fe203 – magnetiit Sulfiidid : FeS2 – püriit Etapid: 1) metalli rikastamine, puhastamine kõrvalainetes rikastatakse vajaliku mineraali suhtes 2) särdamine, lisatakse O2 , tekib vastava metalli oksiid, 3) redutseerumine: a. koksiga, kõige odavam meetod. nt. rauda. – karbotermia – redutseerumine süsiniku või süsinikoksiidiga. b. vesinikuga – puhaste metallide saamiseks. c. aktiivsema metalliga, nt alumiiniumiga . aluminotermia – kasutatakse rasksulamite metallide korral. näiteks Cr. d. elektrivooluga, kasutatakse aktiivsete metallide saamiseks. – elektrolüüs. nt. 2NaCl -> ...
Märksõnad: metall, vesinik, lahus, oksiid, korrosioon, reaktsioon, katood, anood, elektrolüüs, oksüdeerija, aatom, leelis, reageerimine, sulam, element
Keemia - Keskkool
64 allalaadimist, 0 arvamust
1
Märksõnad: oksiid, sool, hape, reaktsioon, reaktsioonid, aluseline, naoh, happeline oksiid, h2so4, nacl, aluseline oksiid, happeline, caco3, h2co3, h2so3, sade
Keemia - Põhikool
60 allalaadimist, 2 arvamust
1
HAPPELISED OKSIIDID HAPPED METALLID 1. Happeline oksiid + vesi = hape 1. Hape + alus = sool + vesi 1. Metall + hapnik = oksiid(v.a. väärismetallid Ag, Au, Pt) ( NB; SiO ei reageeri veega ) HCl + NaOH = NaCl + H2O (* Na, K peamiselt peroksiidid ja hüperoksiidid) 2 2. Hape + aluseline oksiid = so...
Märksõnad: sool, oksiid, metall, naoh, hape, leelis, nacl, oksiidid, aluseline, aluseline oksiid, happeline oksiid, happeline, amfoteerne, vesinik, ammoniaak
Keemia - Keskkool
192 allalaadimist, 13 arvamust
1
Oksiidide keemilised omadused • Aluselised oksiidid reageerivad hapetega = sool ja vesi. • Aluselised oksiidid reageerivad veega = leelis. Veega reageerivad ainult aktiivsete metallide oksiidid (IA rühma ja IIA rühma metallid alates Ca) • Aluselised oksiidid reageerivad happeliste oksiididega = sool. • Happelised oksiidid reageerivad veega = oksiidile vastav hape. Veega ei reageeri SiO2. • Happelised oksiidid reageerivad alustega = sool ja vesi. • Happelised oksiidid reageerivad aluseliste oksiididega = sool. Hapete keemilised o...
Märksõnad: sool, oksiid, oksiidid, hape, metall, oksiidide, sade, sade, keemilised omadused, happelised oksiidid, hüdroksiid, lahustuvad oksiidid
Keemia - Keskkool
94 allalaadimist, 6 arvamust
2
...lle vastu saab: Kroomi sisaldavate roostevabade terastega. Korrosioonikindlate materjalidega katmisega ( NT. Värvilised metallid/Sn, Zn,Ni/ või värvid) 1. Vastus: Soolad-koosnevad metallist ja happejäägist. K+Cl- , Na+Br-, BaCO3, = sool, Na2C03=sooda Happed- koosnevad vesinikust ja happejäägist. HNO3, H2SO4, H2SO3, H3PO4 Alused- koosnevad metallist ja hüdroksiidrühmast. NaOH, KOH, Ba(OH)2 Oksiidid- On liitained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik. H20, N2O, Al2O3, C02 Määra aineklass, kirjuta nimetus: 1. Al2O3 2. MgSO3 3. Zn( OH)2 4. CuCl 5. Fe(OH)3 6. ZnO 7. H3PO4 8. NaCl 9. HNO3 10. KNO2 11. H20 12. HCl Kirjuta võrrand, tasakaalusta: 1. K2O+H2O= 2. BaO+H2O= 3. Al2O3+H2O= 4. Na2O+H2O= 5. Fe2O3+H2O= Määra aineklass, kirjuta nimetus ja arvuta molaarmass järgmistele ühenditele: 1. Na20 ...
Märksõnad: sool, soolad, korrosioon, oksiidid, h3po4, aineklass, reageerimine, leelismetallid, nacl, nende ühendid, aktiivsed metallid, hõbevalge, lubjakivi, naoh
Keemia - Kutsekool
19 allalaadimist, 0 arvamust
4
... P= ?100% m1 = m= ? 100% m2 = m ? m1 m m1 + m2 100% P Hape – aine, mis annab lahusesse vesinikioone. Hapu maitsega; muudavad lakmuse punaseks; reageerivad metallidega eraldades vesinikku; on söövitavad. Leidumine: sidrunhape(sidrun, apelsin), õunhape(õun, ploom, pirn), piimhape, oblikhape(rabarber, jänesekapsas jne), salitsüülhape(pohl, jõhvikas), süsihape(karastusjook), äädikhape. Kindlaks tegemiseks kasutatakse indikaatoreid – ained, mis muudavad lahuste toimel oma värvust, nt lakmusepaber, mustikamahl, universaalindikaator. Lakmuselahus muutub hapete toimel punaseks. Happemolekul koosneb ja jaguneb lahuses vesinikiooniks(H +) ja happe aniooniks. Hapete liigitamine: 1. hapnikhapped (nt H2SO4 , HNO3 , H2CO3) ja hapnikku mittesisaldavad happed (nt HCl , H2...
Märksõnad: lahus, ioon, aatom, oksiidpe, metall, elektron, molekul, sool, ioonid, vesinik, ühend, gaas, reaktsioon, tuum, hüdroksiid, molekulid, liht, elektronid
Keemia - Põhikool
57 allalaadimist, 2 arvamust
1
Anorgaaniliste ainete põhiklassid 1. Selgita mõisteid ja too näiteid: oksiid, hape, alus, sool, happeline oksiid, aluseline oksiid, neutraalne oksiid, amfoteerne oksiid, hüdroksiid, leelis,  amfoteerne hüdroksiid, hapnikhape, vesiniksool, neutralisatsioonireaktsioon 2. Hapete ja happeanioonide valemid ja nimetused 3. Oksiidide, hüdroksiidide ja soolade (sh vesiniksoolade) valemite ja nimetuste  koostamine 4. Anorgaaniliste ainete liigitamine põhiklassidesse 5. Oksiidide liigitamine keemiliste omaduste põ...
Märksõnad: oksiid, sool, hape, happeline, aluseline oksiid, metall, aluseline, happeline oksiid, hüdroksiid, oksiidide, liigitamine, lagunemine, vesiniksool
Keemia - Keskkool
12 allalaadimist, 0 arvamust
5
...ngu suurust keemilises ühendis eeldusel, et see aine koosneb ioonidest. Lihtaines on oksüdatsiooni aste 0. Liitainetes on kõigi aatomite oksüdatsiooniastmete summa 0. molekul – koosneb aatomitest. Aine molekulivalem- näitab, milliste elementide aatomid ja millisel arvul kuuluvad aine ühe molekuli koostisse. MOLEKULAARSED AINED- koosnevad molekulidest ( paljud mittemetallid, mittemetallioksiidid, happed, orgaanilised ained). MITTEMOLEKULAARSED AINED- koosnevad ioonidest või aatomitest (metallid, metallioksiidid, hüdroksiidid, soolad). Esinevad kristallidena, kus seotud väga palju ioone või aatomeid. Keemiline side- on mõju, mis ühendab aatomid või ioonid molekuliks või kristalliks. Keemilise sideme tekkel eraldub energiat, sest molekulide või kristallide energia on madalam kui üksikaatomitel. Keemilise sideme lõhkumiseks tuleb energiat kulutada. Alaliigid on kovalentne, iooniline ...
Märksõnad: ioon, aatom, elektron, metall, lahus, ioonid, molekul, reaktsioon, element, elektronid, sool, oksiidid, happed, molekulid, elektrofiil, soolad, orbitaal
Keemia - Keskkool
16 allalaadimist, 0 arvamust
2
...kulmassiga; tähis M; ühik g/mol. Avogadro arv- suurus, mis näitab osakeste arvu ühes moolis. 6,02*1023 Gaasi molaarruumala- ühe mooli gaasilise aine ruumala; tähis Vm; normaaltingimustel on gaasilise aine ruumala 22,4 dm3/mol. Lihtaine- aine, mis koosneb ainult ühe keemilise elemendi aatomitest. Nt: metallid, H2, O2. Liitaine- aine, mis koosneb mitme erineva keemilise elemendi aatomitest. Nt: oksiidid, happed, alused, sulamid. Neutralisatsioonireaktsioon- aluse ja happe vaheline reaktsioon, milles tekivad sool ja vesi. Nt: 2LiOH + H2SO4 ? Li2SO4 + 2H2O Ca(OH)2 + H2CO3 ? CaCO3? + 2H2O Redoksreaktsioon- keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühteldelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsioonastme muutus. Nt: 3Cu + 8HNO3 ? 3Cu(NO3)2 + 2NO? + 4H2O Redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). Nt: metallid 2Na + 2H...
Märksõnad: ioon, lahus, ioonid, reaktsioon, aatom, elektrolüüt, vesinik, oksiid, molekul, sool, elektrolüüdid, mool, keemiline reaktsioon, redoksreaktsioon, happed
Keemia - Keskkool
7 allalaadimist, 0 arvamust
1
...takse kaaliumhüperoksiidi õhu regenereerimisseadmetes allveelaevades, lennukikabiinides ja muudes kosmoseaparaatides, kus väljahingatavast õhust seotakse CO2 ja asendatakse see hapnikuga . 2KO2 + Na2O2 + 2CO2 = Na2CO3 + K2CO3 + 2O2 2KO2 + 2H2O = 2KOH + H2O2 + O2 Kaaliumioonid mõjutavad südamelihase kokkutõmbeid, jõulisust ja rütmi, osalevad valkude ja süsivesikute ainevahetuses, aminohapete imendumises, normaliseerivad vererõhku, osalevad koos naatriumioonidega närviimpulsi edastamises ja reguleerivad organismi vedeliku ja hapete-aluste tasakaalu, stabiliseeri TSEESIUM: kasutatakse väikese ionisatsioonienergia tõttu fotoelementides valgusenergia muundamisel elektrienergiaks, muundurites, fotokordistites, fotoaparaadi valgusmõõdukites, päikesepatareides ja muudes fotoelektroonilistes seadmetes Leelismetallide hüdroksiidid on kõik tugevad alused, kusjuures nende alu...
Märksõnad: kaalium, naatrium, leelis, leelismetallid, hüdroksiid, leelismetallide, sooda, tahke aine, ühend, liitium, vesinik, seep, naoh, oksüdeerija
Keemia - Keskkool
17 allalaadimist, 1 arvamus
7
...tuvad halvemini ja neil puudub ka lõhn. Kõige tuntum alkohol tavaelus on etanool ~40% (viin), ~96% (piiritus), ~100% = absoluutne alkohol. Kt?=78?C Keemilised omadused 1) Etanool oksüdeerub: a) põleb ? süsihappegaas CO 2 + vesi H 2 O CH 3 CH 2 OH +3O 2 ? 2CO 2 +3H 2 O b) oksüdatsioon toimub järgmise skeemi kohaselt: ?O ? ?O ? etanool ??? etanaal ??? etaanhape 2) Etanool on hästi nõrk hape ja indikaatorite värvust seetõttu ei muuda. Sellest tulenevalt reageerib etanool aktiivsete metallidega: Hape + metall ? sool + H 2 ? 2HCl + 2Na=2NaCl+H 2 ? Alkohol + metall ? sool + H 2? 2 CH 3 CH 2 OH + 2Na ? ? ? ? 2CH 3 CH 2 ONa + H 2 ? Na-etanolaat ? alkoholaat NB! Metall asendab ainult OH-rühma H-aatomi! 3) Väävelhappe (H 2 SO 4 ) juuresolekul saadak...
Märksõnad: alkohol, hape, alkoholid, etanool, etaan, propaan, naoh, etüül, metall, etaanhape, eeter, sool, nacl, etanaal, alkaan, diool, piiritus, pentaan, lahustuv
Keemia - Keskkool
3 allalaadimist, 0 arvamust
3
...ine keemiliselt) • CaCO3 on mitmeid esinemisvorme looduses - marmor, lubjakivi, kriit, dolomiit (CaCO3 x MgCO3) p-metallid • madal sulamistemp. -> sulamid • läikivad,pehmed,enamus lahustuvad vees raskesti Al • hõbevalge,kerge,pehme,hea elektri-ja soojusjuht, väga vastupidav õhu ja vee toime suhtes. • o-a. 3 • boksiit- Al2O3 x nH2O • vähene vastupidavus leeliste ja hapete suhtes. • k.väävelhappe ja lämmastikhappe toimel Al tavatemperatuuril passiveerub-> nende mõjul tekib Al pinnale eriti püsiv,ka hapete toimele vastupidav kaitsekiht • kasutamine: maagina,ehitusel,sulamites, tarbeesemetena • tootmine: oksiidiga elektrolüüsiga (sulatatud boksiidist elektrolüüsi teel) Pb,Sn • Pb - kasutatakse värvides • Pb - takistab radioaktiivse kiirguse levikut • Pb - läikiv, õhus oksüdeerub sinakashalliks, selle ühendid mürgised...
Märksõnad: oksiid, sulam, ühend, hco3, sulamistemperatuur, leelismetallid, oksiidid, plii, hõbevalge, hapetega, reageerimine, teras, lubi, rauamaak, fe2o3, tina
Keemia - Keskkool
6 allalaadimist, 0 arvamust
12
...ega Li2O + H2O -> 2LiOH • nõrgalt aluselised oksiidid veega ei reageeri NiO + H2O -> ei toimu Ha p p e lis e d  o ks iid id • … nimetatakse oksiide, mis reageerivad alustega . • reageerimine alustega : SO2 + 2NaOH -> Na2SO3 + H2O SiO2 + 2KOH -> K2SiO3 + H2O • reageerimine veega : P4O10 + 6H2O -> 4H3PO4 Am fo te e rs e d  o ks iid id • … on sellised oksiidid, millel võivad avalduda nii aluselised kui happelised oksiidid omadused. • reageerimine veega : Al2O3 + H2O -> ei toimu Ne utra a ls e d  o ks iid id • … neil ei ole ei happelisi ega aluselisi omadusi . • Hapete, veega ja leelistega EI reageeri. CO , NO , N2O Lakmuspaber Happeline – Punane . Neutraalne – Lilla Aluselises – Sinine Metüülorants Happelin...
Märksõnad: oksiid, reageerimine, aluselised, oksiidid, neutraalne, happeline, lämmastik, aluseline, n2o5, raud, happelised oksiidid, kätlin, värvused, roosa
Keemia - Keskkool
16 allalaadimist, 0 arvamust
2
Märksõnad: sool, oksiid, lahus, leelis, soolad, ühend, oksiidid, kaaliumbjakivi, hüdrolüüs, keedusool, tooraine, naatriumhüdroksiid, magneesium, hüdroksiidid
Keemia - Keskkool
51 allalaadimist, 1 arvamus
14
...siid………. kroom(III)oksiid ………. CaO ………………….. Cr2O3 …………………. CuO …………………. Li2O …………………… Millised neist on tugevalt aluselised? 2. Happelised oksiidid (mittemetallioksiidid) süsinikdioksiid………. tetrafosfordekaoksiid……… SO3 ……………………. N2O …………………… SiO2…………………… 3. *Neutraalsed oksiidid hapete, aluste ja veega ei reageeri. Tähtsamad on N2O, NO, CO. 4. *Amfoteersed oksiidid võivad reageerida nii hapete kui ka alustega. Tähtsamad on Al2O3 ja ZnO. 2. HAPPED Happed on ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. pH <7 Koosnevad vesinikioonidest ja happeanioonidest . • HAPETE LIIGITAMINE TUGEVUSE JÄRGI 1. Tugevad happed. Nt ….. 2. Nõrgad happed. Nt • LIIGITAMINE VESINIKU AATOMITE JÄRGI 1. Üheprootonilised happed. Nt… 2. Mitmeprootonilised ha...
Märksõnad: oksiid, oksiidid, happed, hüdroksiid, liigitamine, soolad, raud, hüdroksiidid, liitained, aluselised, metallioksiidid, mittemetallid, nõrgad
Keemia - Keskkool
43 allalaadimist, 1 arvamus
1
...uste elektrolüüsil (eraldi anoodil ja katoodil)?a) sulatatud soolade, oksiidide korral redutseeruvad katoodil metalliioonid ja anoodil oksüdeeruvad anioonid. B) soolade vesilahust elektrolüüsil- Katoodil : väheaktiivsed metallid redutseeruvad,tekib vastav metall.Aktiivsed metallid ei redutseeru, redutseerub vesi. Anoodil : lihtanioonid oksüdeeruvad,tekib vastav mittemetall.püsivate hapnikhapete anioonid ei oksüdeeru,oksüdeerub vesi. 8. Millised on elektrolüüsi kasutusalad? Põhiline on metallide tootmine. 9. Milline on keemilise vooluallika tööpõhimõte? Tööpõhimõtteks on keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektri energiaks. 10. Metallide keemilisi omadusi (reageerimine lihtainetega, veega, hapetega, sooladega? Reageerimine lihtainega: Metallid reageerivad enamiku mittemetallidega kuumutamisel, sealjuures moodustuvad nn binaarsed ühendid, mille nime lõpus on a...
Märksõnad: metall, ioon, sool, elektrolüüsood, katood, mittemetall, korrosioonioon, aatom, vooluallika, oksüdeerumine, aktiivsed metallid, elektrood, oksiid
Keemia - Keskkool
11 allalaadimist, 0 arvamust
2
...erimisel veega. h. Lahustumatuid aluseid saadakse soolalahuse reageerimisel leelisega. i. Hapnikhappeid võib saada hapniku reageerimisel veega. j. Soolad reageerivad kõikide hapetega. k. Amfoteersed hüdroksiidid reageerivad nii oksiidide kui ka sooladega. 8. Kirjutage ja tasakaalustage kaks reaktsioonivõrrandit järgmiste ainete saamise kohta: a. tetrafosfordekaoksiid, b. kaaliumnitraat, c. magneesiumsulfaat. 9. Kuidas saab kahel erineval viisil katseliselt tõestada, et a. Na2O on aluseline oksiid, b. SO3 on happeline oksiid? 10. Kirjutage ja tasakaalustage järgmised reaktsioonivõrrandid. a. vask + hapnik b. väävel + hapnik c. naatrium + väävel d. tseesiumoksiid + vesi e. dilämmastikpentaoksiid + vesi f. ränidioksiid + kaltsiumoksiid g. vesinikbromiidhape + alumiini...
Märksõnad: oksiid, magneesium, nitraat, lagunemine, alumiinium, happeline, happeline oksiid, soolad, oksiididäävelask, naatrium, ainete põhiklassidõrrandid
Keemia - Keskkool
38 allalaadimist, 0 arvamust
2
... tuumast, seda aktiivsem ta on ning metallilisus kasvab. Aatomi raadius on tuuma kaugus viimasest elektronkihist. Rühma number näitas väliskihi elektronide arvu. Perioodi number näitas Arühma metallide elektronkihtide arvu. Metallilisus on suurem seal, kus on väliskihil vähem elektrone. Etanool Ch3Ch2OH Metallide keemilised omadused: 1) metall+hapnik Tekivad oksiidid!!! 2) metall+hape — sool+ H2 Nt: Zn+HCl --- ZnCl2 + H2 NB! On redoks! Metallid reageerivad hapetele vastavalt pingereale. K, Ba, Ca, Na, Mg, Al, Mn, Zn, Cr, Fe, Ni, Sn, Pb reageerivad tavaliste hapetega. Cu, Hg, Ag, Pt, Au ei reageeri hapetega. 3) metall+vesi --- hüdroksiid/oskiid+ H2 Veega reageerivad toatemperatuuril Li, Ba, Ca, Na, Mg Veega reageerivad kuumutamisel Al, Mn, Zn, Cr, Fe Nt: Na+H-OH --- NaOH+H2 Nt: Zn+H2O ---kuumutamine--- Zn(OH)2 + H2 Zn(OH)2 --- ZnO+H2O Mittelahustuvad hüdroksiidid lagu...
Märksõnad: metall, elektron, hape, sool, oksüdatsiooniaste, naoh, oksiidid, hüdroksiid, hõbe, kuumutamine, keemilised omadused, etanool, redoks
Keemia - Põhikool
56 allalaadimist, 1 arvamus
3
...atom vähem. Aldehüüdide omadused on mitmekesised. Väiksemad aldehüüdid lahustuvad vees paremini. Lenduvad aldehüüdid on kirbe lõhnaga. Õhu käes aldehüüdid pikapeale lagunevad autoksüdeerumiseks nimetatava protsessi abil. Looduslikult leidub paljusid aldehüüde eeterlikes õlides. Sageli on neil oma osa eeterlike õlide meeldivas lõhnas. Kuid looduslikes "ehituskivides" (aminohapetes, nukleiinhapetes ja lipiidides) ei ole aldehüüdid levinud, arvatavasti aldehüüdrühma suure keemilise aktiivsuse tõttu. Enamik suhkruid on siiski aldehüüdide derivaadid. Kuid glükoosi vesilahuses eksisteerib üksnes väike osa glükoosist aldehüüdi kujul. Lineaar Alkeeni sed alka Alküünid d anid nimetus valem nimetus valem nimetus Valem Metaan CH4 – – – – Etaan C2H6 Et...
Märksõnad: aldehüüd, vesinik, ketoon, happed, aldehüüdid, etaan, aatom, ketoonid, alkohol, karboksüülhapped, karboksüülhapped, karboksüülhape, reageerimine
Keemia - Keskkool
24 allalaadimist, 1 arvamus
2
...). Nt. NaOH -happelised oksiidid(mittemetall + hapnik) reageerivad alustega. Happeliste oksiidide reageerimisel veega tekib enamasti hape. Nt. H2SO4. -amfoteersed oksiidid (Al2O3;Cr2O3;Fe2O3;ZnO) reageerivad nii aluste kui hapetega – alustega reageerimisel tekivad kompleksühendid. Nt Na[Al(OH)4]. Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri. -Neutraalsed oksiidid(CO;NO;N2O) on mittemetallioksiidid, mis veega reageerides hapet ei anna. Oksiidide peamised saamisvõimalused a) Vastavate lihtainete reageerimine hapnikuga = C + O2 = CO2 b) Suhteliselt ebapüsivate hapnikku sisaldavate ühendite lagundamine(kuumutamine). Alus=Oksiid+Vesi Al(OH)3=Al2O3+H2O Karbonaat=oksiid+süsihappegaas CaCO3=CaO+CO2 Happed • Hape= aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone (H+) ehk prootoneid. Happe molekul jaguneb lahuses vesinikioon...
Märksõnad: oksiid, hape, oksiidid, sool, metall, happed, oksiidide, leelis, lahustuvad, hapnikhape, tugevad alused, reageerimine, sade, h2so4ersed oksiidid
Keemia - Põhikool
16 allalaadimist, 0 arvamust
6
...huhapniku mõjul muutub tahke fenool kiiresti roosaks. Fenooli keemilised omadused: fenoolile on iseloomulikud nii ühealuseliste alkoholide kui ka areenide üldised omadused: 1. tänu ?-elektronsüsteemi mõjule on fenooli hüdroksürühma vesinik liikuvam kui tavalisel alkoholil ja ta dissoteerub vesilahuses, muutes keskkonnareaktsiooni C6 H 5OH ? C6 H 5O ? + H + 2. nii nagu hape, reageerib ta aktiivsete metallidega 2C6 H 5OH + 2 Na ? 2C6 H 5ONa + H 2 ? 3. reageerib ka hüdroksiididega (peamiselt leelistega) C6 H 5OH + NaOH ?C6 H 5ONa + H 2O 4. fenooli vesilahus reageerib broomiveega ehk broomi lahusega vees C6 H 5OH + 3Br2 ?C6 H 2 Br3OH + 3HBr 5. reageerib raud(III)kloriidi lahusega C6 H 5OH + FeCl3 ?C6 H 5OFeCl2 + HCl ANILIIN EHK AMINOBENSEEN EHK FENÜÜLAMIIN Aniliin ehk fenüülamiin ehk aminobenseen (C6H5NH2) on tähtis keemiatö...
Märksõnad: benseen, fenool, benseeni, aniliin, lahus, aniliini, reaktsioon, vesinik, areenid, nitrobenseen, vesilahus, areenide, meta, hape, ühend, tuum, isomeerid
Keemia - Keskkool
23 allalaadimist, 0 arvamust
6
Konspekt
Märksõnad: oksiid, oksiidid, oksüdatsiooniaste, oksiidide, element, sool, oksüdatsiooniastmed, hape, aatom, naoh, h2so4, reaktsioon, metallioksiidid
Keemia - Kutsekool
17 allalaadimist, 0 arvamust
7
...e), I-I - e = I0 (oksüdeerumine), HI + e = H0 (redutseerumine), Cl0 + e = Cl-I (redutseerumine). Aineid (aatomeid või ioone), mis seovad endaga elektrone, nimetatakse oksüdeerijateks. Elektronide sidumise tulemusena oksüdeerija ise redutseerub. Tüüpilisteks oksüdeerijateks on hapnik, halogeenid, hapnikku sisaldavad kloori ja broomi happed ning nende soolad, kaaliumdikromaat, lämmastikhape, kuningvesi, raud(III) ühendid jt.Aineid (aatomeid või ioone), mis loovutavad elektrone, nimetatakse redutseerijateks.Elektronide loovutamise tulemusena redutseerija ise oksüdeerub. Redutseerijateks on metallid,vesinik, divesiniksulfiid, vesinikkloriidhape, raud(II) ühendid jt. Ained, mille koostises olevate aatomite oksüdatsiooniaste võib nii väheneda kui ka suureneda (näiteks väävlil väävlishappes), võivad olla kas oksüdeerijad või redutseerijad.Redoksreaktsiooni võrrandi koostam...
Märksõnad: ioon, lahus, ioonid, reaktsioon, ühend, kontsentratsioon, ühendi, oksüdatsioon, metall, aatom, reaktsioonid, molekul, mool, vesinik, oksüdatsiooniaste
Keemia -
11 allalaadimist, 0 arvamust
7
... lämmastiku ja veeauru. NO: värvuseta, mürgine, vees ei lahustu, ei reageeri veega, saadakse NH3 oksüdeerimisel. Oksüdeerub õhuhapniku mõjul lämmastikdioksiidiks. NO2: punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, mürgine, o.-a. IV. Reageerimisel veega mood. HNO3 ja HNO2. Tugev oksüdeerija. Laboris saadakse vase reageerimisel kontsentreeritud väävelhappega. N2O: netraalne oksiid, nõrga meeldiva lõhnaga, värvuseta, naerugaas, suuremas hulgas tekitab narkoosi. Nitraadid lahustuvad hästi vees. Kuumutamisel lagunevad, leelismetallide nitraadi korral tekib vastav nitrit ja O2 Vähem aktiivsemate metallide korral vastav oksiid, O2 ja NO2. Lämmastikhappe tootmine: N2 + + 3H2 ? NH3 4NH3 + 5O2 ?(katalüsaator) 4NO + 6H2O 2NO + O2 ? 2NO2 4NO2 + 2H2O + O2 ? 4HNO3 Fosforil on tuntud valge fosfor ja punane fosfor. Valge fosfor on küllalt aktiivne, mürgi...
Märksõnad: vesinik, oksiid, väävel, aatom, oksüdeerija, hape, räni, kuumutamise, fosfor, lämmastik, mittemetallid, kloor, gaas, element, süsinik, halogeen
Keemia - Keskkool
26 allalaadimist, 0 arvamust
5
...geerivad metallidega -> sool ja vesinik Lahjendatud hapetega reageerivad pingereas vesinikust eespool olevad metallid. Vesinikust paremal pool olevad metallid ei reageeri., 2. reageerivad aluseliste oksiididega -> sool ja vesi 3. reageerivad alustega -> sool ja vesi 4. reageerivad sooladega -> uus sool ja uus hape Reaktsioon toimub vaid juhul kui tekin oluliselt nõrgem või lenduvam hape, või kui tekib sade. 5. lagunevad kuumutamisel -> vastav oksiid ja vesi kuumuyamisel lagunevad hapnikhapped HAPETE SAAMINE: Hapnikhapped saadakse vastavate happeliste oksiidide reageerimisel veega va ränihape. Ränidioksiid on liiva peamine koostisosa, veega ei reageeri Reaktsiooni tüübid: Ühinemisrektsioon Lagunemisreaktsioon Asendusreaktsioon Soolad: vees lahustavad soolad esinevad lahuses vaid ioonidena. 1. Sool ja metall -> uus sool ja uus metal...
Märksõnad: sool, metall, oksiid, aatom, hape, leelis, elektron, oksiidid, leelismuldmetallid, soolad, oksiidide, elektrolüüt, vesinik, hüdroksiid, naatrium
Keemia - Kutsekool
23 allalaadimist, 0 arvamust
6
... Na+OH- + Fe2+SO42- = Na+SO42- + Fe2+(OH)- NaOH + FeSO4= Na2SO4 + Fe(OH)2 2 NaOH + FeSO4= Na2SO4 + Fe(OH)2 Vastavad metallid ja nende oksiidid veega ei reageeri. Kuumutamisel lagunevad vees mittelahustuvad hüdroksiidid veeks ja vastavaks oksiidks, oksüdatsioonistmed seejuures ei muutu. Raud(III)hüdroksiidist tekib ka raud(III)oksiid, mitte raud(II)oksiid. 2Fe(OH)3 = Fe2O3 + 3H2O Leelised on kuumutamisele vastupidavad. II a rühma hüdroksiidid siiski lagunevad, aga väga kõrgel temperatuuril. Leelisteks nimetatakse keemias tugevaid aluseid, nimelt metallide hüdroksiide, mis vees lahustudes dissotsieeruvad metalli- ja hüdroksüülioonideks. Leeliste hulka kuuluvad näiteks • Naatriumhüdroksiid - NaOH • Kaaliumhüdroksiid - KOH • Kaltsiumhüdroksiid - Ca(OH) • Baariumhüdroksiid - Ba(OH)...
Märksõnad: oksiid, hüdroksiid, oksiidid, metall, kaltsiumhüdroksiid, hüdroksiidid, kaaliumhüdroksiid, raud, naoh, vesilahus, naatriumhüdroksiid, ühend
Keemia - Kutsekool
5 allalaadimist, 0 arvamust
35
...ldehüüdid on eeskätt redutseerijad ja neid saab hõlpsalt oksüdeerida hapeteks. Reaktsioon kulgeb juba nõrkade oksüdeerijate toimel. Aldehüüdrühma tõestamiseks kasutatakse "hõbepeegli" reaktsiooni R-CHO + Ag2O à R-COOH + 2Ag ( tegelikult kasutatava ühendi valem [Ag(NH3)2]OH , aga lihtsustatult kirjutatakse Ag2O) Tõestamiseks sobib ka värskelt valmistatud sinine vask(II)hüdroksiid, mis redutseerub punaseks vask(I)oksiidiks, Ka siin kirjutatakse võrrandisse tavaliselt CuO mitte Cu(OH) 2 R-CHO + 2CuO à R-COOH + Cu2O • Oksüdeerivad omadused on palju nõrgemad ja aldehüüdide redutseerimine (hüdreerimine ; hüdrogeenimine) alkoholideks kulgeb raskelt R-CHO + H2 à R-CH2OH • Kuna molekulis on kaksikside annavad aldehüüdid liitumisreaktsioone • Polümeeruvad n HCHO à [-CH2O-]n • Hüdraatuvad (1,1-dioolide kontsentratsioon lahuses saab muidugi ainult v...
Märksõnad: molekul, alkohol, vesinik, etüül, aldehüüd, aatom, etaan, kaksikside, alkaan, reaktsioon, süsinik, metüül, isomeer, alkoholid, metaan, alkaanid
Keemia - Keskkool
815 allalaadimist, 20 arvamust
1
... suhteliselt väikese tihedusega, suhteliselt sulav, plastne, mehhaaniliselt hästi töödeldav, kerge ja küllaltki pehme hea elektri- ja soojusjuhtivusega metall. Tavatingimustes tänu kaitsvale oksiidikihile vastupidav õhu ja vee suhtes. Looduses ei leidu vabalt, savide, päevakivide ja mineraalide koostises. Tuntuimateks mineraalideks on boksiit (Al2O3; valge, tahke, kristalne, reageerib hapete ja leelistega) ning kaoliin. Küllaltki aktiivne metall, loovutab kõik väliskihi elektronid. Saab loovutada paadunud väliskihi elektrone s-alakihilt. Oksiididel ja hüdrooksiididel avalduvad aluseliste omaduste kõrval ka happelised omadused. Näiteks alumiiniumhüdroksiid on tüüpiline amfoteerne ühend, mis reageerib kergesti nii hapete kui leelistega. Kontsentreeritud väävel- või lämmastikhappega alumiinium passiveerub (tema pinnale tekib eriti püsiv ja hapetele vastupidav kai...
Märksõnad: oksiid, raud, alumiinium, raua, metall, hüdroksiid, ühend, oksiidid, korund, soolad, element, alumiiniumhüdroksiid, väävel, alumiiniumoksiid, püsiv
64 allalaadimist, 3 arvamust
2
Oksiidid - ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks osa on hapnik (oa –II) Aluselised, amforteersed oksiidid on mittemolekulaarsed. Happelised, neutraalsed oksiidid aga molekulaarsed. Amfoteersed oksiidid – oksiidid, millel võivad avalduda nii happelised kui ka aluselised omadused. Vähemaktiivsed metallid on need. Tavaliselt on o-a III, ehk alumiinium, raud, kroom, tsink (ZnO). Amfoteersed hüdroksiidid on vees lahustumatud, ehk veega nad ei reageeri. Neutraalsed oksiidid ei reageeri hapete, leeliste ega veega. Neutraalsed oksiidid on CO, NO, N2O. Hape – aine, mis vesilahuses jaguneb vesinikioonides ja happe anioonideks. Happeid saab liigitada: 1) hapnikusisaldus (O või ei ole O) 2) proot...
Märksõnad: oksiid, hape, sool, oksiidid, metallsiid, vesinik, leelis, reaktsioon, aluselised, neutraalsed oksiidid, neutralisatsioonireaktsioon, leelised
Keemia - Põhikool
61 allalaadimist, 1 arvamus
2
Ioonvõrrand: Ioonidena kirjutatakse tugevad Molekulaarselt kirjutatakse hästilahustuvad elektrolüüdid 1)Tugevad happed H2SO4, HNO3, HCl 1) nõrgad happed 2)Tugevad aluse –IA ja IIA rühma 2) nõrgad alused metallide hüdroksiidid 3)Lahustuvad soolad 3) praktiliselt lahustumatud soolad 4)H2O, oksiidid, lihtained, gaasid Molekulaarne võrrand: ? NaCl+AgNO3 -> AgCl(sade)+NaNO3 Täielik ioonvõrrand: ? Na+ + Cl- + Ag+ + NO3- -> AgCl(sade) + Na+ + NO3- Taandatud ioonvõrrand ? Cl-+ Ag+ -> AgCl(sade) NB! Ioonidevahelised reaktsioonid kulgevad lõpuni, kui tekib sade, gaas, vesi või mõni muu nõrk elektrolüüt. Soolade hüdrolüüs on soola reaktsioon veega, mille tulemusena võib tekkida kas happeline või aluseline keskkond. Aluseline keskkond ? ...
Märksõnad: võrrand, sade, hape, soolad, hape, oksiidid, lahustuvad, gaas, happeline, aluseline, reaktsioon, happed, nõrgad, hüdrolüüs, tugevad happed
Keemia - Keskkool
72 allalaadimist, 2 arvamust
1
...um on tähtis biometall nii taim- kui ka loomorganismis. Roheliste taimede klorofüllid sisaldavad magneesiumit. Magneesium koos kaltsiumi ja fosforiga võtab osa luude moodustamisest ja annab neile tugevuse osaleb magneesium lihaste sealhulgas südame töös, närviimpulsi ülekandes, valkude biosünteesis, vere hüübimises, ensüümide talitlustes, süsivesikute, valkude, lipiitide, nukleiinhapete ainevahetuses ja võtab osa paljudest teistest bioprotsessidest. Spordis on magneesiumil eriti tähtis roll lihaste seisundi reguleerimises ja lihaskrampide ärahoidmises. Magneesiumil on rahustav ja stressi maandav ning veresooni laiendav toime STRONTSIUM: Strontsiumiühendeid sisaldavad eriklaasid neelavad röntgenikiirgust. Selliseid eriklaase kasutatakse teleri kinoskoopide ja mitmete röntgeniseadmete kaitseekraanide valmistamiseks. Strontsiumi biofunktsioonidest teatakse vähe. Näiteks on teada,...
Märksõnad: kaltsium, metal, magneesium, lahus, kare, ühend, berüllium, hüdroksiid, baarium, sool, seep, kaltsiumoksiid, strontsium, kaltsiumhüdroksiid, vesinik
Keemia - Keskkool
30 allalaadimist, 4 arvamust
9
...ed- energiamajndus ja tööstus; transport; püllumajandus; jäätmekäitlus. 50. Millest sõltub saasteainete levik õhus? Allikad; difusioon, hajumine; õhumaaside liikumine; aine tihedus ja osakeste mõõtmed; aine stabiilsus-püsivus; aine reaktsioonivõime. 51. Nimetage tuntumaid redutseerijad ja oksüdeerijad keskkonnas. Tuntumad redutseerijad on vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid, jodiidioonid (I-), sulfiidioonid jt. Tuntumad oksüdeerijad on kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt. 52. Redoksreaktsioonid keskkonnas. Reovee puhastamine (orgaanilised saasteained): CH2O + O2 ? CO2 + H2O (aeroobne keskkond) Fotosüntees: CO2 + H2O + hv ? {CH2O} + O2 Metallide korrosioon: M ? M2+ +2? Metaani tekkimine: 2CH2O ? CH4 +CO2 (anaeroobne) 53. Toitainete ärastamine veest: nitr...
Märksõnad: ioon, lahus, ühend, proov, molekul, ioonid, kompleks, vesinik, hüdro, kontsentratsioon, keemia, molekulid, orgaanilised, ligand, lahustuvus, potentsiaal
Keskkonnakeemia - Eesti Maaülikool
38 allalaadimist, 1 arvamus
1
...tudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindlaks teha kuumutamisel, leegil on iseloomulik värvus. Kerged, pehmed, suhteliselt madala sulamistemperatuuriga. Keemiliselt väga aktiivsed, oksüdeeruvad kiiresti kokkupuutel hapniku (tekib peroksiid, hüperoksiid; need on tugevad oksüdeerijad, süsinikdioksiidiga reageerides eraldavad hapnikku) või veega (moodustavad leelise, tõrjuvad välja vesiniku). Seetõttu hoitakse suletud anumas petrooleumi- või õlikihi all. Nahale tekitavad sügavaid põletushaavu. Naatriumit kasutatakse redutseerijana ning välisvalgustites, liitiumit sulamite koostises ning keemilistes vooluallikates. Leelismetallide oksiidid on valged tahked ained, millel on väga tugevad aluselised omadused. Reageeriva...
Märksõnad: kaltsium, leelis, sool, magneesium, soolad, leelismetallid, oksiidid, naatrium, leelismetallide, tahked, kaalium, lahustuvad, tahked ained, lubi
Keemia - Keskkool
80 allalaadimist, 0 arvamust
23
... Lehekülje algusesse III rühma katioonide tõestamine,eraldamine ja segu analüüs. III rühma kuuluvatest katioonidest käsitleme Al+3,Fe+2,Fe+3,Zn+2 ja Cr+3 määramist.Püsiv o.-a. on Al ja Zn-ioonidel, muutuv o.-a. on Fe ja Cr-ioonidel.Vees hästilahustuvad on kloriidid,nitraadid ja sulfaadid, vähelahustuvad on hüdroksiidid, sulfiidid ja nõrkade hapnikhapete soolad.Al+3,Zn+2 ja Cr+3 hüdroksiidid on amfoteersed ja lahustuvad NaOH ülehulgas , näiteks Al(OH)3 + NaOH ? Na[Al(OH)4]. III rühma katioonid moodustavad arvukalt kompleksühendeid.Enamikul ühenditel (v.a. Al ja Zn) on iseloomulik värvus.Lahustuvatel sooladel ja hüdroksiididel on tavaliselt järgmine värvus: Cr+3 - rohekas või violetne, Fe+3 - kollane või punakaspruun, Fe+2 - kahvaturoheline. III rühma katioonide eraldamine. Rühmareaktiiv ...
Märksõnad: lahus, ioon, ioonid, sade, katioonid, tõestamineon, gaas, ühend, lahusest, soolad, hno3, kristall, leek, anioonid, h2so4, naoh, eraldamine
Keemia - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
1
oksiid- hapniku ja mingi teise keemilise elemendi ühend CaO-kaltsiumoksiid, CO- süsinikoksiid alus. oksiid- alusele vastav oksiid, reageerides happega annab soola ja vee Li2O- liitiumoksiid; CrO- kroomoksiid happ. oksiid- hapnikhappele vastav oksiid, reageerides alustega annab soola ja vee SO2- vääveldioksiid, CO2, süsinikdioksiid amfoteerne oksiid- oksiid, millel on nii aluselise kui happelise oks. omadused Al2O3- alumiiniumoksiid, ZnO, tsinkoksiid neutraalne oksiid- oksiid, mis ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. N2O- dilämmastikoksiid; CO- süsinikok...
Märksõnad: oksiid, sool, aluseline, h2so4, happeline, aluseline oksiid, hape, h2so3, happeline oksiid, sinine, oksiidid, leelis, naoh, nool, süsinikoksiid, aurud
Keemia - Keskkool
14 allalaadimist, 0 arvamust
15
...amisel. MnO veega ei reageeri, hapetega moodustab ta sooli [MnCl2, MnSO4, Mn(NO3) 2]. Soolad on roosaka värvusega. Mn2O3 saadakse MnO2 kuumutamisel. MnO3 on musta või pruunika värvusega kristalliline aine. Mn2O3 reageerimisel hapetega moodustuvad mangaan(II)soolad. Mn3O3 tekib Mn2O3 kuumutamisel. Mn3O4 kujutab endast tegelikult ühendit Mn2MnO4 [dimangaan(II)mangaat(IV)]. MnO2 on tähtsaim oksiid, see on peaaegu musta värvusega kristalliline aine, mida saadakse Mn(NO3) 2 ettevaatlikul kuumutamisel. Toatemperatuuril ei reageeri MnO2 hapetega. Soojendamisel hapetega tekivad mangaan(II)soolad, esialgu moodustuvad reaktsioonil Mn4+ ioonid, need aga redutseeruvad kergesti, andes Mn2+ MnO2 + 4HCl ? MnCl2 + Cl2 + 2H2O (vaheühend MnCl4) MnO2 reageerib sulatamisel metallioksiidiga, moodustades manganitte e mangaate(IV). (MO*MnO2, MO*2MnO2, MO*3MNO2, MO*5MnO2, milles M on leelis...
Märksõnad: mangaan, mangaan, oksiid, ühend, sool, lahus, ioon, hape, soolad, manganaat, teras, sulam, oksüdeerija, ioonid, oksiidid, organism, h2so4, hmno4, õli
Keemia - Keskkool
16 allalaadimist, 1 arvamus
11
...transport, energiamajandus ja tööstus, põllumajandud, jäätmekäitlus) 51. Millest sõltub saasteainete levik õhus? Sõltub põhiliselt saasteainete allikatest, õhumasside liikumisest, difusioonist, aine tihedusest ja osakeste mõõtmetest, aine stabiilsusest ning aine reaktsioonivõimest. 52. Nimetage tuntumaid redutseerijad ja oksüdeerijad keskkonnas. Redutseerijad – vesinik, süsinikoksiid, süsinik, metallid, jodiidioonid, sulfiidioonid Oksüdeerijad – kloor, broom, hapnik, lämmastikhape, kaaliumpermanganaat, kaaliumdikromaat jt. Mõni aine võib olla nii oksüdeerija kui ka redutseerija. 53. Redoksreaktsioonid keskkonnas. Reovee puhastumine, fotosüntees, metallide korrosioon, metaani tekkimine 54. Toitainete ärastamine veest: nitrifikatsioon / denitrifikatsioon. Nitrifikatsioon – on ammoniaagi bioloogiline oksüdeerumine nitraadideks tänu hapniku osalusele. See on oluli...
Märksõnad: ioon, lahus, ühend, molekul, metall, proov, kompleks, elektro, ioonid, molekulid, lämmastik, vesinik, sool, kont, keemia, lahustuvus, element, orgaanilised
Keskkonnakeemia - Eesti Maaülikool
44 allalaadimist, 2 arvamust
2
...oolad 2. Oksiidid – ained, mis koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik V -II N2 O5 a) Saamine: 1) Lihtaine põlemisel (2H2 + O2 ? 2H2O) 2) Liitaine põlemisel (CH4 + O2 ? CO2 + H2O) 3) Liitainete lagunemine (CaCO3 ? CaO + CO2) b) Aluselised oksiidid (AlOks) – oksiidid, mis reageerivad hapetega, moodustades soola ja vee. Siia kuuluvad enamus metallioksiide (CaO, Na2O, FeO). Keemilised omadused: 1) AlOks + HapOks ? Sool 2) AlOks + hape ? Sool + H2O 3) AlOks + Vesi ? Leelis (IA ja IIA rühma metallide oksiidid) c) Happelised oksiidid (HapOks) – oksiidid, mis reageerivad alustega, moodustades soola ja vee. Siia kuuluvad enamus mittemetallioksiide (CO2, SO3, SO2). Kee...
Märksõnad: sool, metall, hape, oksiidid, hüdroksiid, lahustuvad, keemilised omadused, leelis, hüdroksiidid, mittemetall, happed, h2so4, liitaine, lihtaine, sade
Keemia - Keskkool
54 allalaadimist, 0 arvamust
9
...evnevad metallilised omadused  ja nõrgenevad mittemetallilised omadused. 3. Elementide sümbolid Elementidele   antakse   ka   kindel  keemiline   sümbol,   mis   põhineb   elemendi  ladinakeelsel  nimetusel.   Keemilised   sümbolid   võimaldavad  keemikute  suhtlemist  hoolimata keelte erinevustest.  4. Lihtained, liitained, metallid, mittemetallid, oksiidid, happed, alused,  soolad ? Lihtaine on keemiline aine, milles esinevad ainult ühe elemendi aatomid.  Lihtaine on näiteks kolmeaatomiline osoon (O3). ? Liitaine on keemiline ühend, milles esinevad kahe või enama keemilise  elemendi aatomid. Liitained on näiteks vesi (H2O), keedusool (NaCl) ja  süsihappegaas (CO2). ? Metallideks nimetatakse keemilisi elemente, millel on vabu elektrone ja  ...
Märksõnad: metall, oksiid, sool, hape, oksiidid, ühend, ioonid, aatom, lahus, soolad, element, korrosioon, reaktsioon, vooluallika, hüdroksiid, vesinik, teras
Keemia - Keskkool
62 allalaadimist, 3 arvamust