· Hoone omadused: soojareziim, põranda konstruktsioon · Ja soojaisolatsioon; · Maapinna omadused: lumikatte paksus, taimestik maapinnal. Vundamendi rajamisel tuleb looduslikult tihenenud pinnast tuleb välja kaevata vaid nii palju kui hädavajalikud, mitte liigse varuga. Liiva-ja kruusapinnastel rajada süvis vundamenditaldmiku alla. Vett mittejuhtivate pinnaste korral tuleb vundamendis alla rajada 20-25cm paksune killustikalus. Vundamendi alused Ühtlaseks nim. sellit alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nim. tegevkihiks, allpool asuvaid kihte - aluskihtideks. Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased - looduslikes lasumistingimustes olevad pinnased. Tehisalused - eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased
Kohtades, kus on ette näha ebaühtlast vajumist nähakse ette deformatsioonivuugid vajumisvuugid peavad läbima ka vundamenti Vajumisvuugid nähakse ette kohtadesse(joonis1.) kus surve pinnasele järsult muutub(joonis2.) kui hoone all on ebaühtlane pinnas. Vundamendi rajamissügavus sõltub: Pinnase külmumis sügavusest, Pinnase geoloogilistest ja hüdrogeoloogilistest omadustest, Hooni koormusest, Vundamendi liigist, Ehitise kapitaalsusest, Keldrikorruse olemasolust Vundamendi alused Ühtlaseks nimetatakse sellist alust, mis koosneb ühest pinnasekihist ja ebaühtlaseks kui alus koosneb mitmest erinevast kihist. Kihti, millele toetub vundament, nimetatakse tegevkihiks, allpool asuvaid kihte-aluskihtideks Ehitusalusena jagunevad pinnased kaheks: 1.Kaljupinnased 2.Purdpinnased Pinnased jagunevad: Looduslikud pinnased-looduslikes lasutingimustes olevad pinnased. Tehisalused- eelnevalt tihendatud või erimeetoditega tugevdatud pinnased.
ALUSED JA VUNDAMENDID 1. Looduslikud alused Looduslikeks alusteks nimetatakse pinnasekihte, mis võtavad vastu hoonete ja ehitiste koormust. Looduslikud ehitusalused peavad rahuldama järgmisi nõudeid: olema vähe ja ühtlaselt kokkusurutavad, mis tagab hoonete ühtlase ja vähese vajumise; olema vajaliku tugevusega; olema vastupidavad pinnasevee toimele (uhtumiskindlad); ei tohi külmumisel paisuda, paisuva pinnase korral peab vundamendi rajama
Bituumenkatted on tihedad mis tagavad suurepäraste kaitse vee ja niiskuse eest. [4] 3.5 Vundamendikatted ja drenaazimatid Kasutatakse eelkõige konstruktsioonide puhul, kus eeldatav ärajuhtimist vajav kondensvee kogus ei ole eriti suur ning vundamenti või keldriseina ümbritsev täitepinnas võimaldab normaalset pinnasevee filtreerimist. Tüüpilisteks kasutuskohtadeks on keldriseinad, hoonete vundamendid, tugimüürid, pinnasele rajatavad betoonpõrandad ja muud maa-alused ehitised. Katet on lihtne lõigata sobivasse mõõtu ja vajadusel jätakata. Kate paigaldatakse mügaratega vastu põhikonstruktsiooni. [5] Foto 1. Drenaazimatt Plasto-fol [8] 11 4. TÄHTSAIMAD ISOLEERIMISOSAD Läbiviigud, nurgad, kandid, vuugid ja liited tuleb hoolikalt kavandada
arhitktuuribüroost, on sageli projekti koosseisus juba ka eriosade kandmisest, nende ülesandeks on soojapidamine ning välisseinad täielikult postide ja taladega, siis tekivad vastavalt mittetäieliku joonised. projekteeritakse kas ennastkandvatena või rippuvatena. Hooned Konstruktsiooni järgi liigitakse vundamendid. karkassiga või täiskarkassiga hooned. ET-1 Eesti Vabariigi ehitusalased seadused, valitsuse ja kannab sammatest ja taladest karkass. Kõrgelamud ja ühe- ning -lintvunda-d- rajatakse kivi, -plokk, -ja suurpaneelhoonetele Hooone karkassi moodustavad: postid ehk sambad, talad, ametikohtade määrused ja eeskirjad, riiklikud standardid
.......................................................................................... 12 7. EHITUSALUSTE UURINGUD, ARUANNETE DOKUMENTATSIOONI SISU. ................................. 13 8. VUNDAMENTIDELE ESITATAVAD NÕUDED, VUNDAMENTIDE KLASSIFIKATSIOON. .............. 15 9. MONTEERITAVAD LINTVUNDAMENDID. ............................................................................. 16 10. VUNDAMENTIDE RAJAMISSÜGAVUS; VÕTTED VÄHENDAMAKS RAJAMISSÜGAVUST. ........ 17 11. MONOLIITSED VUNDAMENDID. ........................................................................................ 17 12. POSTVUNDAMENDID. ....................................................................................................... 20 13. VAIVUNDAMENDID. ......................................................................................................... 20 14. VUNDAMENDI HÜDROISOLATSIOON. ................................................................................ 21 15
Eksamiküsimused EI-21, KEI-21 1. Hoonetele esitatavad põhinõuded. Hoonete põhiosad. Põhinõueteks on: 1) otstarbekus 2) nägusus 3) tugevus ja püsivus 4) kestvus ja tööiga 5) tulekindlus 6) tervisekaitse 7) keskkonnakaitse 8) majanduslikkus Kõik hooned koosnevad osadest ja elementidest, mida võib liigitada kolme põhimõtte järgi: a) ruumilised hooneosad - korrused, sektsioonid, üksikud ruumid, trepikojad jne; b) konstruktsioonielemendid - vundamendid, seinad, katus, trepid jne: c) ehitustooted - elemendid, millest moodustatakse konstruktsioonielemendid - tellised, kivid, paneelid, trepiastmed jne. 2. Hoonete projekteerimisel kasutatavad konstruktiivsed skeemid (koos analüüsiga). Kandekonstruktsioonid peavad andma hoonele tugevuse ja püsivuse. Põhilisteks kandekonstruktsioonideks hoones on kandvad sise- ja välisseinad või karkass. Vastavalt kandekonstruktsioonide iseloomule ja paiknemisele hoones, liigitatakse nad järgmiselt: 1
põikseinad 3)kandvad piki ja põikseinad üheaegselt 4) mittetäielik karkass 5) täielik karkass ( väli ja siseseinad on vabastatud koormuse kandmisest, nende ül on soojapidamine ja välisseinad projekteeritakse kas ennastkandvatena või rippuvatena).6) ruumilistest suurelementidest hoone. ( täieliku sise ja välisviimistlusega valmis karbid monteeritakse ehitusplatsil kokku hooneks). ALUSED- Looduslikud alused - pinnakihid, mis võtavad vastu ehitiste ja hoonete koormust. Niiskus (pinnavesi) on üks põhilistest tegureid, mis mõjutab pinnase om ja vähendab aluse kõvenemist. Pinnase niiskust arvutatakse valemiga =pinnase kaal niiskes olekus kuivataud pinnase kaal/kuivatatud pinnae kaal* 100%. Olenevalt väärtusest liigitatakse pinnased <=50% - vähe niiske, =50-80% niiske, >80% veega küllastunud. Ehitusaluseks kasutatavad pinnased liigitatakse: kaljupinnased, jämedakoelised
Kõik kommentaarid