50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-12-06
Kuupäev, millal dokument üles laeti
43 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
KristinKartsep1992
Õppematerjali autor
Lenin oli kritiseerinud liigse võimuahnuse pärast 2. 1927 õnnestus Stalinil Trotski ja tema toetajad juhtkonnast eemaldada (karjääri tegi Molotov, 1930-1941 NL valitsusjuht) 3. 1929 Trotski liidust välja, samal aastal suure pidulikkusega Stalini 50. juubel, sai ainuvõimu 4. isikukultus: kuulutati maailma töörahva ,,juhiks ja õpetajaks", kõikjal plakatid, skulptuurid, kirjutati kompartei ajalugu, võltsiti ajaloolisi fotosid. 5. Riiklik propagandaaparaat, kommunistlikes noorteorganisatsioonides õpetati lapsi muu kõrval oma vanemate järele nuhkima ja nende peale kaebama Uue majanduspoliitika lõpp. Industrialiseerimise algus. 1. Stalini võimuletulek tähendas NEP lõppu: Stalin likvideeris igasuguse eraettevõtluse, ka põllumajanduses, võttis kursi maailmarevolutsioonile, käivitas ulatusliku
1. Pariisi rahukonverents ja Versailles' rahuleping 18. jaanuaril 1919 avati Pariisi rahukonverents, sealseteks otsustajateks olid USA, Prantsusmaa ja Inglismaa. Kaotajad riigid kutsuti Pariisi alles rahulepingutele alla kirjutama. Saksamaaga sõlmiti Verssailles`i rahuleping 28. juunil 1919, mille kohaselt pidi Saksamaa loovutama Prantsusmaale Elsassi ja Lotringi, samuti mõned alad Belgiale ja Taanile ning sõja tagajärjel tekkinud uutele riikidele nagu Leedu, Poola ja Tsehhoslovakkia. Saksamaa jäi ilma kaheksandikust maaalast. Lisaks pidi ta vähendama sõjaväge, ta ei tohtinud kehtestada sõjaväeteenistuskohustust, keelati omada allveelaevu ja lennuväge, lisaks pidi maksma reparatsioone. Selleks et Saksamaa Verssailles´i lepingu tingimusi täidaks, hõivasid liitlased 15 aastaks Reini jõe piirkonna. Rahvasteliit: selle loomise eesmärgid ja põhjused, miks ta töövõimetuks osutus. Pariisi rahukonverentsil sõlmiti rahulepingutega koos ka Rahvasteliidu põhikiri. See kavan
1. Maailm 20. sajandi alguses nn lühike 20. saj e lähiaeg (1914-1991), äärmuste ajastu (kohutavate katastroofide sajand-uskumatute saavutuste sajand) >1914-1918 -I maailmasõda *1871-1914 polnud Euroopas sõdu, ca 100 aastat suuremast sõjast >1991 NSVL kokkuvarisemine, idablokki e sotsialismileeri kokkuvarisemine eurotsentrism- Euroopa-keskne maailm >mõjukaimad riigid: nt Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, Austria-Umgari, Itaalia >Euroopa on majanduslikult ja sõjaliselt kiiremini arenenud > 1/3 inimestest elas kolooniates; 1/3 poolkolooniates (Eur sõltuvad, nt Hiina) imperialism- suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas >sovinism, rahvuslus =>imperialism >koloniaalvallutused, majandusliku võimu laiendamine >Põhjendus: vajadus 'hoolitseda' vähe arenenud rahvaste eest, levitada Euroopa tsivilisatsiooni saavutusi (isikuvabadus, eraomand, demokraatia) USA esilekerkimine põhjused >majanduslikult võimas, polnud sõjal
Rapallo leping-1922.Venemaa ja Saksamaa vahel, Venemaa koostööleping Saksamaaga, vene loobus saksale sõjakahjude hüvitamisest ja sõjaline koostöö. Tänu sellele lepingule hakkab saksamaa end üles ehitama sõjaliselt Dawesi plaan-Saksamaa ja USA. USA püüab saksamaad abistada, vähendatakse sakslaste reparatsioonimakseid ja pikendatakse nende tähtaega. USA laenab raha reparatsioonimaksete tasumiseks Briand-Kelloggi pakt-1928 , 15 riiki kirjutasid alla, välistas sõja kui ühevahendi rahvusvahelistes suhetes Locarno konverents-1925- saksamaa saab enda õigused tagasi. Pannakse paika saksamaa läänepiir Kominterni-vastane pakt-1936 Jaapani ja Saksamaa vaheline pakt, milles lepiti kokku võitluses kominterni vastu Müncheni sobing-1938 suurbritannia, saksamaa, prantsusmaa nõudsid et Tsehhoslovakkia loovutaks sudeedimaa saksamaale, loodeti sõda ära hoida MRP-23.08.1939 mittekallaletungi leping saksamaa ja venemaa vahel, salajases lisaprotokollis jagati euroopa Venemaa ja sa
MAAILM ESIMESE MAAILMASÕJA JÄREL · Pinged säilivad · Ainsaks võitjaks USA · Kõige suurem pettumus aga Saksamaal · Ungari polnud ka tingimustega rahul · Kaotajaks pidas ennast ka Venemaa · 1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles süsteemi vastase koostöölepingu · Itaalia ja Jaapan olid Atandi poolel võidelnud riikidest kõige vähem rahul tulemustega SÕJAJÄRGNE MAJANDUSKRIIS · Majandus ei elavnenud · Kasvas tööpuudus · Saksamaal olid kõige keerulisemad majandusprobleemid (reparatsioonide maks) · Saksamaal algas hüperinflatsioon, mille käigus raha kaotas väärtust kiiremini, kui seda trükiti · Saksamaa majanduslik nõrkus mõjus ka kogu Euroopa majanduse arengule ÄÄRMUSLIIKUMISTE TUGEVNEMINE. KOMINTERN · 1919. aastal moodustati Moskvas maailma kommunistlikke parteisid ühendav Kommunistlik Inernatsionaal e Komintern · Komintern kuulutas välja suuna ülemaailmsele sotsialistlikule proletaarlaste revolutsioonile ja ülemaai
- taastati kauplemisvabadus ja eraettevõtlus. - suurtööstus jäi riigi kontrolli alla. - kehtestati uus raha tservoonets. Reform oli ajutine järeleandmine, mis tuli esimesel võimalusel lõpetada. Võimuvõitlus. 1924. a. suri Lenin. Soovitas enda järglaseks Levtrotskit, kes jäi alla Stalinile. Tema ustavaks abiliseks sai V. Molotov (valitsusjuht). Kujunes Stalini isikukultus. Kogu ühiskonnal oli kohustus teda ülistada. Kirjutati ümber ajalugu ja võltsiti dokumente. Majandus. Täieliku kontrolli saavutamiseks tuli likvideerida eraettevõtlus. Uuesti kerkis esile maailmavallutusplaan. Majandus allutati sõjalistele eesmärkidele. Kehtestati uuesti sundmüügi kohustus. Arendati suurtööstust ja tehti 5 aasta plaanid. Rasketööstuse mahtudes mööduti paljudest riikidest, kuid kvaliteet oli olematu. Tööpuudus kadus ja ülemaailmne majanduskriis ei mõjutanud. Riik vajas järjest rohkem vilja tööliste ja sõjaväe toitmiseks
Maailm I maailmasõja järel · USA USAst sai maailma juhtivaim riik · Rahvasteliit riikidevaheline organisatsioon mis hoiab sõdu ära o Keskuseks oli Genfi linn (Sveits) o Jõuetu kuna: USA ei astunud rahvasteliidu liikmeks Rahvaste liitu ei võetud algul sõja kaotanud riike (saksamaa ja venemaa) · 1922 sõlmiti Rapallo leping (saksamaa ja venemaa liidu leping) · Itaalia ja jaapan pole rahul I maailmasõja tulemustega · 1923 sõjaärevusaasta (euroopas olid sel aastal mitmed väga olulised konfliktid) o Nt. Ruhri kriis · Dawesi plaan - saksamaale laenuandmine, kergendati reparatsioone · Komintern kommunistlik intermatsionaal (maailma kommunistlike parteide liit) o Eesmärk: maailma revolutsioon (kogu maailm muuta kommunistlikuks) · 1925 Locarno konverents esimest korda oli saksamaa teistega võrdne (lepiti kokku saksa-Prantsuse piir) · Patsifism: o
eraettevõtluele anti taas õigus tegutseda. Eriti kiirelt arenes põllumajandus. Kommunistide jaoks oli NEP ajutine lahendus ja esimesel võimalusel tuli see likvideerida. Stalini tõus võimule 1924 suri Lenin. Enda järglaseks tahtis ta Trotskit, kuid ta ei suutnud end maksma panna. Esile tõusis Dzugasvili Stalin. Stalin tõusis võimule tänu pidevale pooltevahetamisele. Tekkis isikukultus, millega kuulutati Stalin töörahva juhiks ja õpetajaks. Kirjutati ümber kompartei ajalugu ning võltsiti ajaloolisi fotosid. Stalini ülistamisega tegeles riiklik propagandaaparaat. NEP'i lõpp, industrialiseerimise algus Stalini võimuletõus tähendas NEPi lõppu. Likvideeriti igasugune eraettevõtlus. Käivitati ulatuslik relvastusprogrmm. Alustati industrialiseerimist loobuti välismaistest investeeringutest ja eraettevõtlusest, majandus allutati rangele tsentraalsele juhtimisele. Hakati kehtestama viisaastaku plaane (I 1928-1932)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid