Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Ajalugu I kursus (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millistes keeltes anti välja ajakiri Lühhike õppetus" ja kes sellega tegelesid?
  • Millised eesmärgid olid ajakirja väljaandmisel?
  • Kus asus vene riigi esimesed trükikoda kellele see kuulus?
  • Mida lugesid talupojad ajakirjade asemel ja millised õpetusi seal jagati?
  • Kuidas suhtus venemaa kõrghariduse omandamisse?
  • Kelle poolt rajati Tallinna esimene teater?
  • Mida pidasid tähtsaks piletistid?
  • Millised ülesanded olid vennastekogudustele?
  • Milline koolisüsteem toimis 19saj Algul?
  • Milline õppeasutus pidi kruseerima meie hariduselu?
  • Mis keeles toimus ülikoolis õpe?
  • Kellele allus Tartu ülikool?
  • Kui vanalt pidid lapsed kooli minema?
  • Kuidas suhtusid mõisnikud hariduse andmisse eestlastele?
  • Millal hakkas vene keele muutuma koolides kohutuslikest?
  • Milline kord sätestati koolikohustusele uue vallakooliseadusega?
  • Millises piirkondadest toimusid meredessandid?
  • Millistes vetes tegutses Eesti sõjalaevastik?
Vasakule Paremale
Ajalugu I kursus #1 Ajalugu I kursus #2 Ajalugu I kursus #3 Ajalugu I kursus #4 Ajalugu I kursus #5 Ajalugu I kursus #6 Ajalugu I kursus #7 Ajalugu I kursus #8 Ajalugu I kursus #9 Ajalugu I kursus #10 Ajalugu I kursus #11 Ajalugu I kursus #12 Ajalugu I kursus #13 Ajalugu I kursus #14 Ajalugu I kursus #15 Ajalugu I kursus #16 Ajalugu I kursus #17 Ajalugu I kursus #18 Ajalugu I kursus #19 Ajalugu I kursus #20 Ajalugu I kursus #21 Ajalugu I kursus #22 Ajalugu I kursus #23 Ajalugu I kursus #24 Ajalugu I kursus #25
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 25 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-10-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 73 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Karina Mändul Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
83
doc

Eesti ajalugu

D 11 EESTI AJALUGU Munga tänav Tartus ­ vana klooster Tartus Uurimustöö: 3.november ajalooringis eesti üks tuntuimaid suguvõsa uurijaid, annab näpunäiteid. Kavastu Meierei?! Viira hõbedast kaelavõru Piirkonna aindas avaasulaid, üks oli Kärsa. EESTI MUINASAEG PT. 1 Periodiseering Paleoliitikum e. Vanem kiviaeg (jääaeg) Mesoliitikum e. Keskmine kiviaeg u 9000 ­ 5000 eKr Neoliitikum e. Noorem kiviaeg u 5000 ­ 1800 eKr Pronksiaeg Vanem u 1800 ­ 1100 eKr Noorem u 1100 ­ 500 eKr Rauaaeg Vanem Eelrooma u 500 eKr ­ 50 pKr Rooma rauaaeg u 50 ­ 450 Keskmine u 450 ­ 800 Noorem Viikingiaeg u 800 ­ 1050 Hilisrauaaeg u 1050 ­ 1200 Allikad: kivistised, esemed, rahvaluule Eesti alade loodusolud U 130 000 a tagasi lõppes viimane jääaeg

Ajalugu
thumbnail
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

MUINASAJA PERIODISEERIMINE Muinasaeg on Eesti (ja teiste rahvaste) ajaloos kõige pikem aeg. Siin maal algas ta umbes 8000 a e.Kr ja lõppes 13.saj p.Kr ehk muinasaeg kestis umbes 9300 aastat. Seetõttu on tark teda omakorda alaperioodideks jagada. Tavaliselt võetakse periodiseerimise aluseks materjal, millest on valmistatud peamised tööriistad. Selle põhjal jagatakse muinasaeg kivi-, pronksi- ja rauaajaks. · Paleoliitikum e vanem kiviaeg algas esimeste inimeste kujunemisega ja lõppes jääaja lõpuga. Andmed inimasustuse kohta Eestis puuduvad. · Mesoliitikum e keskmine kiviaeg algas Eestis umbes 8000 a e.Kr ja kestis kuni 3000 e.Kr. · Neoliitikum e noorem kiviaeg - 3000 e.Kr - 1500 e.Kr. Jätkuvalt valmistati tööriistu kivist, kuid need olid paremini viimistletud. Õpiti valmistama savinõusid. 2

Ajalugu
thumbnail
56
doc

Eesti ajalugu

MUINAS AEG Eesti ajaloos nimetatakse muinas ajaks aega esimeste inimeste ilmumisest eesti alale, kuni 13. sajandi alguseni. Muinas aeg jaguneb: Mesoliitikum e. keskmine kiviaeg - 8 - 4 aastatuhat eKr. Neoliitikum e. noorem kiviaeg - 4 aastatuhandest kuni teise aastatuhande keskpaigani eKr. Pronksiaeg - teise aastatuhande keskpaigast 16 sajandini eKr. Rauaaeg - 16 sajand eKr. kuni 13 sajand pKr. Arheoloogiline kultuur - ühesuguste leidudega muististe rühmitamine, mis näitab selle ala elanike tegevusalade ja eluviiside sarnasust.Vanim arheoloogiline kultuur eesti aladel on Kunda kultuur (Pulli ja Lammasmäe asulatega).

Ajalugu
thumbnail
72
docx

Eesti-ajaloo suur üldkonspekt

o Kõige informatsiooni rikkam on muidugi Henriku Liivimaa kroonika. o Muinasaja periodiseerimine- kivi-, pronksi- ja rauaaeg. o Paleoliidikum- vanem kiviaeg- algas I inimeste kujunemisega ja lõppes jääajaga. Sellest ajast me veel inimisasustust ei tunne. o Mesoliitikum e keskmine kiviaeg- eestis IX at eKr kuni V at eKr- kus valmistati töö ja tarberiistu kivist, sarvest ja luust. o Neoliitikum- e noorem kiviaeg Vat eKr kuni Iiat keskel eKr- kus töödeldi paremini eelmise ajastu asju ja kasutusele tulid savinõud. o Pronksiaeg- II at keskpaik kuni Vsaj eKr- eestis levisid pronksesemed- kuna meil vaske ja inglistina ei leidu kasutati imporditud pronksiriistade kõrval edasi kivist ja luust esemeid. o Varane rauaaeg Vsaj eKr kuni I saj pKr. o Vanem rauaaeg ehk rooma rauaaeg I saj kuni V saj keskpaik

Ajalugu
thumbnail
37
docx

Eesti ajaloo kokkuvõte 10.-12. klassini.

I Muinasaeg Mõisted: esiaeg e muinasaeg ­ ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni muistse vabaduse kaotuseni 13. sajandi alguses arheoloogiline kultuur ­ ühelaadsete leidudega muististe rühm 1.1 Kiviaeg inimasustuse tulek Eestisse sai võimalikuks u 8000 a eKr, kui Balti jääpaisjärv murdis läbi Mesoliitikum e keskmine kiviaeg u 7500 ­ 3300 a eKr: esimesed inimesed saabusid Eestisse u 7500 a eKr ­ kunda kultuuri rahvas (umbes tuhat inimest); esimesed leiukohad olid Kunda Lammasmägi ja Pulli Pärnu lähedal; iseloomulik Lammasmäele: eluviisilt kütid ja kalastajad, elamuks püstkoda, tööriistad olid kivist, sarvest ja luust, arvatavasti päritolult europiidid Neoliitikum e noorem kiviaeg u 3300 ­ 1500 a eKr: u 3300 a eKr saabusid soomeugrilased ja nendega koos kammkeraamika kultuur; leiukohad: Akali,

Eesti ajalugu
thumbnail
47
doc

Ajaloo kiirkursus

AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika........................................................................................................................

Ajalugu
thumbnail
24
doc

Eesti ajalugu

tulnud müntidega. *etnoloogia- rahvateadus, rahvaste kultuuri ja olustikku uuriv teadus. *rahvaluule- rahvalaulud, -jutud, mõistatused, vanasõnad jne. *kroonikad- ajaraamatud. Käsitleb päevasündmusi. Üks informatiivsemaid on Henriku Liivimaa kroonika, kus leidub ka üksikuid Eestit puudutavaid sissekandeid. 2. Muinasaja periodiseering. Lk. 9-10 (kiviaeg: mesoliitikum, paleoliitikum, neoliitikum, pronksi- ja rauaaeg) Kiviaeg: *vanem kiviaeg ehk paleoliitikum (esimeste inimeste kujunemine-jääaja lõpp) *Keskmine mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr) *noorem ehk neoliitikum (5000-1800 a eKr) Pronksiaeg: *vanem pronksiaeg (u 1800-1100 a eKr) *noorem pronksiaeg (1100-500 a eKr) Rauaaeg: *vanem rauaaeg -> eel-Rooma rauaaeg (u 500 a eKr ­ 50 a pKr) -> Rooma rauaaeg (1.saj-5.saj pKr) *keskmine rauaaeg (u 450-800 a pKr)

Ajalugu
thumbnail
33
doc

Ajaloo konspekt

MUINASAEG EESTIS Muinasajaks nimetatakse ajajärku esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaadel 12. sajandi lõpul. Muinasaeg jaguneb järgmiselt: 1. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg (9000-5000 a. e. Kr. ) Esimesed asupaigad Eestis: Pulli asula (pärineb 9000 a. algusest e. Kr. ) Pärnu jõe ääres Sindi lähedal (1967) Kunda Lammasmägi (7000 keskpaigast e. Kr. ), kuna Kunda asupaik asutati enne Pulli asupaiga leidmist, kuuluvad kõik Eesti asulapaigad Kunda kultuuri. See kultuur hõlmas kõiki Läänemere idaranniku maid Lõuna-Soomest kuni Visla mere suudmeni. Keskmisel kiviajal tegelesid inimesed küttimise, kalastamise ja korilusega

10.klassi ajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun