50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-04-04
Kuupäev, millal dokument üles laeti
76 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
alice95
Õppematerjali autor
Varauusaeg Eestis Liivi sõda 1558-1583 Põhjused: * Vana- Liivimaa olukord- mahajäänud, kerge saak * riigikeste omavahelised suhted * naaberriikide taotlused: Venemaa, Taani, Rootsi ning Poola-Leedu Vana-Liivimaal viis väikeriiki: Saksa ordu Liivimaa haru, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. Vahendaja Ida- ja Lääne-Euroopa vahel. Huvi kasvas Moskva suurvürstiriigil, Poole-Leedul, Taanil ja Rootsil sõda ülemvõimu pärast. Sõja alustas Venemaa, kes lootis ära kasutada Liivimaa sõjalist nõrkust ja naaberriikide lahkhelisid; neid aitasid ka tatarlased. 1558- Moskva väed rüüstavad Lõuna-Eesti külasid. Narva linnuse piiramine, mais vallutati linn, tähtsaim sadamalinn. Suvel langes Tartu Vene vägedele. 1559- orduriik annab end Poola kaitse alla, ordumeister Gotthard Kettler. Saare-Lääne ja Kuramaa oma valdused Taanile. 2.8.1560 ordu viimane välilahing Hoomuli lahing, saavad lüüa
LIIVISÕDA aeg : 1558-1583 osapooled : liivi ordu, venemaa, rootsi, poola-leedu, taani põhjused : · võitlus ülevõimu pärast läänemere idarannikul · soodne geograafiline asend käik : · 1558 - Vene väed tungisid eesti aladele, Narva ordulinnuse ja Tartu piiskopkonna langemine vene võimule · 1559 - Liivi orduriik andis end Poola kaitse alla, vana-liivimaad enam ei eksisteerinud, Rootsi kuninga kaitse all Põhja-Eesti koos Tallinnaga · 1560 - talupoegade ülestõus harju- ja läänemaal, Viljandi ordulinnus langes vene võimudele · 1561 - liivi ordu andis Poola kuningale alla, ordu ja peapiiskopkonna alad jagati kaheks : Kuramaa hertsogiriik, Üleväina-liivimaa 1570 - Tallinna esimene ebaõnnestunud piiramine vene vägede poolt
Varauusaeg 1.Millal ja milliste tulemustega ning lepingutega lõppes Liivi sõda (milline leping, kelle vahel, millal, kes millised alad sai? 1582. Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vaherahu, vallutatud linnused Poolale. 1581. rootslased vallutavad Rakvere, Narva ja Põhja-Eesti linnused. 1583. Venemaa ja Rootsi vahel Pljussa vaherahu, Rootsile Põhja-eesti ja Ingerimaa linnused. Lõplik rahu 1595. Täyssinä rahu- Rootsile jäi Põhja-eesti, aga Ingerimaa Venele. Poolal (Liivimaa)- Läti ala ja Lõuna-Eesti, Rootsile (Eestimaa)- Põhja-Eesti ning Taanil Saaremaa. 2
1570.a hakati piirama Tallinnat hertsog Magnus koos Vene vägedega. Piirajatest laastavam oli leviv katk. Venelased vallutasid suurema osa Mandri- Eestist, piirati uuesti Tallinnat, ei õnnestunud. 1582.a sõlmiti Pihkvamaal Jam Zapolskis Venemaa ja Poola vahel vaherahu, mis andis venelaste vallutatud linnused Liivimaal Poolale. 1583.a sõlmitud Pljussa vaherahuga sai Rootsi endale Põhja- Eesti ja Ingerimaal vallutatud linnused. Puhkes uuesti sõda. Lõplik rahu sõlmiti 1595.a- Tähssinä rahu Rootsil tuli loobuda oma Ingerimaa valdustest. Vana-Liivimaa jäi jagatuks kolme riigi vahel:Läti ala Poolale, Rootsi Põhja-Eesti ja Taani Saaremaa. Sigismund III, kes oli nii Poola kui Rootsi kuningas, oli tüliallikaks riikidele.1600.a algas uus sõda. 1617.a sõlmiti Stolbovo rahu, millega võeti Venemaalt jälle Ingerimaa ära. 1629.a sõlmiti Altmargi rahu- kogu mandriala eestis rootsi võimu alla, ka läti koos riiaga. 1645
Liivi sõda 1558-1583 Pärast 1583. aastat jätkus sõda veel Soome aladel.1583 lõppes sõda Vana-Liivimaa pinnal. 1595 lõppes aga sõda Soome pinnal. 16 saj ordu võim kõvasti vähenenud.Seda osaliselt tänu Jungingeni armukirjale, aga ka tänu sellele, et ordude aeg oli mujal Euroopas juba ammu läbi. Siinne ordu ei saanud enam euroopast liitlaseid jne. Ka välispoliitiliselt ümbritsesid Vana-Liivimaad tugevnenud riigid, eriti Venemaa, aga ka Poola- Leedu, Rootsi ja Taani. Sõja ajendid: Tartu maks, mis oli Venemaa nõue saada 1 hõbemünt iga meeskodaniku kohta aastas kolme aasta jooksul
Kronoloogia 15581583 Liivi sõda 1560 Liivi Ordu lakkas eksisteerimast 1561 saabusid Eestisse Rootsi väed 1582 sõlmiti Jam Zapioski vaherahu VenePoola vahel 1583 Jesuiitide kolleegiumi ja Gümnaasiumi loomine 1629 Altmarki vaherahu, mille tulemusena läks kogu MandriEesti Rootsi valdusesse 1645 Brömsebro rahu, Taani valdused läksid Rootsile 16561661 RootsiVene sõda 1632 Tartu Ülikooli avamine 1686 Eesti rahvakooli algus 1680 Karl IX alustas Balti provintsides reduktsioonidega 16951697 Eesti naljahäda 17001721 Põhjasõda 1710 Tallinna ja Eestimaa rüütelkond kapituleerius Venemaale 1721 Uusikaupunkti rahuga loovutab Rootsi Eesti ja Liivimaa Vene riigile Ajaloolised isikud Hertsog Magnus SaareLääne ja Kuramaa piiskop, ja Liivimaa kuningas 15701577. Stefan Batory Poola kuningas, kes alustas pealetungi venelaste vastu.
sageli vaenujalal olevaks väikeriigiks: Saksa ordu, Liivimaa haru territoorium, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkond. · Liivimaa vahetus naabruses tugevnesid Moskva suurvürstiriik ning Poola-Leedu, kes huvitusid üha enam mõju tugevdamisest Baltikumis, et haarata kaubandustulud endale. · Huvi Läänemere idaranniku vastu kasvas ka Taanis ja Rootsis. Üha selgemaks sai, et sõda ülemvõimu pärast on vältimatu. · Jaanuaris 1558 ületasid Moskva väed Tartu piiskopkonna piiri ning rüüstasid Lõuna- Eesti külasid. · Sama aasta kevadel asusid uued Vene väed Narva ordulinnuse piiramisele. Mais 1558 vallutati linn tormijooksuga. · Juulis 1558 langes piiskopkonna pealinn venelaste kätte · Augustis 1559 andis Liivimaa tugevaim riik-orduriik- end Poola kaitse alla, sest see võis kujunenud olukorras ainsana abi pakkuda.
a septembris, tema juhtimisel toodi Vene väed Eestisse ja purustati ka Rootsi väliväed. Uusikaupunki rahu Rahu kehtestati 1721.a. Sellega liideti Ingeri-, Eesti- ja Liivimaa Vene riigiga. Sellega lõppes Rootsi aeg Eestis ning algas 200 aastat Vene võimu all. Frederik IV Taani kuningas, kes korraldas Rootsi ründamist Põhja-Saksamaal. August II Poola kuningas, kelle juhtimisel algab Riia piiramine 1700.a. Baltasar Russow kroonik, kes kirjutas kroonika Haapsalu vallutamisest, Liivi sõjas 1576.a. Rahvastik Asustus pärast Liivi sõda enne Liivi sõda elas Eesti ligikaudu 300 000 inimest, 1620.a oli rahvaarv kahanenud poole võrra (140 000 inimest). Põhjus Liivi sõda oli Eestist üle käinud ning seetõttu oli 75% taludest maha jäetud või tühjad. Asustus Rootsi ajal Pärast sõja lõppu taastus rahvaarv märgatavalt kiiresti (1695.a 400 000 inimest). Kui vaenu tegevus lõppes, hakkas talurahva arv jõudsalt kasvama pikk rahuaeg, mis soodustas sündimust
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid