Ajaloo riigieksami kordamine 2010 (3)

2.2. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul:

• 19.sajandi lõpul ja 20.sajandi algul kujunesid Euroopas välja selgepiirilised vastandlikud jõugrupid.
  
• Kõigi suurriikide sooviks oli oma mõju tugevdamine ja teiste nõrgestamine.
  
• Suurriikide hulgas jõuavad haripunkti Inglismaa ja Saksamaa vastuolud:
  

• Inglismaa- suurim koloniaalriik ja suurima laevastiku omanik.
  
• Saksamaa- üritas haarata uusi kolooniaid ; üritas saavutada suuremat osatähtsust
  

maailmas.
2.3. Vastandlike sõjaliste liitude kujunemine: (Vt. kaarti õpikus lk.23)

• KESKRIIKIDE BLOKK (ka KOLMIKLIIT ):
  
• Kujuneb välja 19.sajandi lõpus Saksamaa; Austria-Ungari ja Itaalia vahel sõlmitud lepingute tulemusena.
  
• 1879 .a.- Saksamaa- Austria-Ungari liiduleping.
  
• Lepe oli suunatud Prantsusmaa ja Venemaa vastu.
  
• Saksamaa eesmärgiks oli leida liitlasi võitluses oma “loomuliku vastase” Prantsusmaa vastu.
  
• Austria-Ungari lähenemisele Saksamaale aitas kaasa tema konkurents Venemaaga Balkani poolsaarel mõju suurendamise pärast.
  
• 1882.a.- Itaalia ühineb Saksa /Austria-Ungari liiduga.
  
• Samas oli Itaalia kõikuvatel seisukohtadel ehk ebakindel partner - näiteks sõlmis Itaalia 1902 .a. leppe Prantsusmaaga, et võimaliku suure sõja korral jääb ta Prantsusmaa suhtes neutraalseks.
  

• ANTANT ( ENTENTE ):
  
• Kujunes välja kahepoolsete lepingute sõlmimise tulemusena Prantsusmaa, Venemaa ja Inglismaa vahel 19. ja 20.sajandi vahetusel. Polnud otsene sõjaline liit (selleks muutus Antant vahetult I maailmasõja eel ).
  
• 1893.a.- Venemaa- Prantsusmaa liidulepingu sõlmimine.
  
• Prantsusmaa vajas liitlast Saksamaa vastu, sundimaks võimalikus sõjas Saksamaale peale sõja kahel rindel.
  
• Venemaad hirmutas Saksamaa ühendamine ning naabri võimalikud taotlused Poola ja Baltikumi aladele . Samuti lähendas Venemaad Prantsusmaale asjaolu, et Venemaal oli soov laiendada oma mõju Balkani poolsaarel, millele ihus hammast ka Saksamaa liitlane Austria-Ungari.
  
• 1904 .a.- Prantsusmaa- Inglismaa leping (entente cordinale ehk “südamlik kokkulepe”).
  
• Tegemist ei olnud otseselt liidulepinguga. Sellega jagati ära mõjupiirkonnad ja koloniaalvaldused Aafrika põhjaosas ning Maroko allutamine Prantsusmaale ja Egiptuse allutamine Inglismaale .
  
• Leping vähendas pingeid vanade rivaalide vahel. Leppe sõlmimisele aitas kaasa mõlema kartus Saksamaa võimsuse kasvu pärast maailmas.
  
• 1907.a.- Inglismaa- Venemaa leping.
  
• Lepet valmistasid ette Vene-Prantsuse ja Prantsuse-Inglise lepped, mis omakorda lähendasid ka Inglismaad ja Venemaad.
  
• Leppega jagati ära mõjusfäärid Aasia vaidlusalustel territooriumitel (näiteks loobus Venemaa taotlustest Afganistanile; jagati Pärsia jne).
  

1. I MAAILMASÕDA:
1.1. Sõja põhjused:

• Suurriikide imperialistlik poliitika - kõik suurriigid soovisid oma majanduslikku, poliitilist ja sõjalist mõju maailmas suurendada.
  
• Suurbritannia ja Saksamaa võitlus liidrirolli pärast maailmas.
  
• Saksamaa soov omandada uusi kolooniaid, kuid kuna maailm oli juba suurriikide vahel ära jagatud, siis tähendas see kolooniate ümberjagamist.
  
• Prantsusmaa soov saada revanš kaotuse eest Prantsuse-Preisi sõjas ning saada tagasi Saksamaale kaotatud Elsass-Lotringi alad.
  
• Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel.
  
• Suurriikide liidusuhete mehhanism (Kolmikliidu ja Antanti kujunemine).
  
• Rutakad mobilisatsioonid ja ultimaatumid.
  
• Rahvustevahelised vastuolud Euroopas.
  
• Soov leevendada läbi kiire võiduka sõja riikide sisepoliitilisi vastuolusid jne.
  

1.3. Sõja algus:

• Sõda muutus kiiresti kahe riigi (Austria-Ungari ja Serbia ) konfliktist paljusid riike ja mitmeid mandreid hõlmavaks maailmasõjaks. Selle põhjus- riike siduvad sõjalis-poliitilised lepingud . (Vt. õpik lk.53).
  

Austria-Ungari sõjakuulutus Serbiale (28.juuli)
Sõjale eelnes Austria-Ungari ultimaatum , mida Serbia ei saanud vastu võtta.
Venemaa (kui Serbia liitlane) kuulutas välja mobilisatsiooni
Saksamaa nõudis selle tühistamist; Venemaa keeldus.
Saksamaa sõjakuulutus Venemaale (1august)
Saksamaa sõjakuulutus Prantsusmaale (3.august)
Saksamaa nõudis Prantsusmaalt piirikindlustuste üleandmist, millest Prantsusmaa loomulikult keeldus.
Saksamaa alustas sõjategevust Belgia vastu.
Saksamaa nõudis Belgialt vaba läbipääsu oma vägedele Prantsusmaale; Belgia keeldus; samas Belgial liiduleping Inglismaaga.
Inglismaa sõjakuulutus Saksamaale (3.aug).
1.6.