Aravete
Keskkool
Õpimapp
Koostaja :-----------
11.kl
Juhendaja :------
Aravete
2009
Kiviaeg
Kiviaeg
on muinasaja
periood
enne metallitöötlemise
leiutamist, mil inimesed
valmistasid tööriistu
enamasti kivist.Kivi,
mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi , obsidiaan ,
mõni kiltkivi
või mõni kristalliline
kivi.
Tööriistade vorm oli põhijoontes samasugune nagu praegustel
tööriistadel. Tüüpilised on väikesed tulekivist riistad
(mikroliidid,
mida kasutati keerukamate tööriistade (näiteks saagide)
osadena. Eristatakse väga väikestest teradest (mikroteradest)
mikroliite ja geomeetrilisi mikroliite, mida valmistati suuremate
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 16 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2010-02-23
Kuupäev, millal dokument üles laeti
31 laadimist
Kokku alla laetud
2 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Toomas Karu
Õppematerjali autor
Ajaloo eksam 1. EESTI AJALOO PERIODISEERING Kirjalikud ja arheoloogilised allikad- •eelajaloolise aja kohta kirjalik teave puudub, teave muististe kaudu •irdmuistis-liigutatav •kinnismuistis-ei liigutata Ajalooline aeg- kirjalikud allikad- Läti Henriku Kroonika ~1220 Muinasaeg ehk esiaeg ehk eelajalooline aeg - ajajärk esimeste inimeste saabumisest (u 9000 aastat eKr) kuni muistse vabaduse kaotuseni 12. Saj alguses pKr (sakslaste ja taanlaste vallutused).
...........................................................................18 11. EESTI KOLME KUNINGRIIGI VALDUSES, lk 186-203........................................................20 1 1. MUINASAJA ALLIKAD JA NENDE UURIMINE, lk 13-17 *Ajaloo allikad jagunesid mitmeteks “osakondadeks” olid: a) Ainelised ajaloo allikad ehk muistised Kinnismuistised – asulakohad, linnused, lossid, kalmistud jms. Esemed mis on seotud mingi kindla asukoha ja leidude kogumiga. Irdmuistised e. juhuleiud on esemed, mis pole seotud mingi leidude kogumi ega kinnis- muistisega. b) Kirjalikud ajaloo allikad- kroonikad, ürikud, seadused c) Suulised ajaloo allikad- müüdid, legendid, pärimused, muinasjutud, rahvaluule
Harjumaa, Järvamaa, Läänemaa, Saaremaa ja Sakala ning Ugandi. Naabrite poolt määratleti eestlasi maakondade järgi. Ühiskond oli majanduslikult ebavõrdne, mille tipus olid vanemad. Eestlaste muinasusundi üldiseloomustus – vägi, targad, hing, jumalused (Peko, Taara, Uku), ohvripaigad ja ohverdamine. Muinasaja inimese vaimses elus oli tähtsal kohal usund. Selle alla mahtusid tavad ja uskumused, millel oli seos mõistega püha. Ajaloo jooksul muutusid eestlaste usulised vaated tugevalt, iseärasusi oli ka piirkondlikult. Pühaks peeti sageli kõike seletamatut, müstilist ja aukartust äratavat. Üheks muinasusundi põhimõisteks oli vägi, mis arvati olevat kõikidel elusolenditel, peale oma füüsilise keha. Väge oli ka teatud objektides, paikades ja taevas, sõnades. Tarkadeks või nõidadeks nimetati inimesi, kes oskasid sõnade abil loitsida, haigusi ravida. Targad kontrollisid väge
Eesti ajalugu 1. Eesti ajaloo allikad ja periodiseering Allikad: muistised (kinnismuistised, irdmuistised), Läti Henriku kroonika, Liivimaa vanem riimkroonika, Vene kroonikad. Perioodid: muinasaeg (Algus-1227), keskaeg (1227-1561)(Vana-Liivimaa ajastu), Rootsi aeg (1561- 1710), Vene aeg (1710-1918), iseseisvumine (1918-tänapäevani). Muistne vabadusvõitlus (1208–1227) Vabadussõda (1918-1920) – Eesti iseseisvuse kaitseks ja kindlustamiseks Nõukogude Venemaaga ning 1919. Landeswehri vastu peetud sõda. Põhjasõda (1700–1721) – sõda, mis peeti ülemvõimu pärast Läänemerel. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem (1713) nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Liivi sõda (1558–1583) – oluline pöördepunkt Eesti ajaloos, sest Liivi sõda tähistab keskaja lõppu ja uusaja algust. Tulemusena Eesti territoorium jagunes kolme riigi vahel. See oli sõda Moskva tsaaririik ning teiseks algul tema vastu sõd
EESTI AJALUGU Annika Vesselov 2 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................3 1. KIVIAEG EESTIS..................................................................................................................4 2. METALLIAEG EESTIS.........................................................................................................5 3. EESTLATE MUISTNE VABADUSVÕITLUS.....................................................................7 4. EESTI ALA HALDUSLIK JAOTUS....................................................................................8 5. JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS (1343 1345)..................................................................................... 9 6. MAARAHVAS 14. 16. SAJANDIL.................................................................................11 7. KESKAEGSED LINNAD EESTIS........................................................
Ajalugu on minevikus toimunud sündmused, mis on kirja pandud. Ajalugu algas umbes 5500a. tagasi. Sellest ajast on esimene dateeritud kiri savitahvlitel. Varaseimad leiud kahel jalal kõndivast ahvlasest on nimetatud EGÜPTOPITEEKUS elas kindlasti u. 35 milj. a tagasi Metsinimesed on kindlasti maal elanud u. 4milj a tagasi. Homo HABILIS (osav inimene ) oskus kasutada esimest tööriistu pihukirves Homo HERECTUS (sirge inimene) kujunes u. 1,5milj a tagasi oskus kasutada tuld Neandertaallane u 0,5milj a tagasi Homo Sapiens (mõtlev inimene)- U 200 000 aastat tagasi Muinasaja Periodiseering *Kiviaeg(vanem-, keskmine ja noorem kiviaeg) *Pronksiaeg(vase- ja pronksiaeg) *Rauaaeg ( varajane-, Vanem e. Rooma-, Keskmine ja Noorem rauaaeg) Eesti ajalugu sai võimalikuks alles pärast viimast JÄÄAEGA u. 13000a. tagasi. Eesti MUINASAEG (13000a.tagasi 1227p/Kr) Esimene teadaolev asula eestis Reiu-Pulli küla Esimeste inimeste tegevusaladeks küttimine ja korilus. Tööri
3. Kiviaeg Kiviaeg on muinasaja periood enne metallitöötlemist leiutamist, mil inimesed valmistasid tööristu enamasti kivist. Kivi, mida tööriistade valmistamiseks kasutati, võis olla tulekivi,obsiidian,mõni kiltkivi või mõni kristalliline kivi. Kiviaeg on palju pikem kui kõik teised inimkonna ajaloo perioodid ning selles osalesid mitmed inimese bioloogilised liigid. Kiviaja alguseks loetakse tavaliselt hetke, mil inimese tehnika ületas šimpansii oma. Kiviaja kronoloogilised piirid ei ole üheselt kindlaks määratud.Nad on vaieldavad ja sõltuvad piirkonnast, millega on tegemist.Üldiselt siiski arvatakse,et kiviaeg algas 2 kuni 5 miljonit aastat tagasi. Termin "kiviaeg" pärineb kolme perioodi süüsteemist Tänapäeval jaotatakse kiviaeg
PILET 1 1.1. Kirjeldage muinasaegset Eestit kasutades järgmisi märksõnu: ● Jääaeg ● Kiviaeg ja kiviaegsed kultuurid ● Metalliajad ja nende aegade peamised saavutused ● Eluolu ● Usund Nüüdisinimese Euroopasse saabudes valitses siin jääaeg, mis lõppes 10 000 kuni 15 000 aastat tagasi. Eesti järjepidev asustus sai alguse alles tol perioodil. Arheoloogid jaotavad ajaloo kolmeks peamiseks etapiks: kiviajaks, pronksiajaks ja rauaajaks. Sellest katab kiviaeg lõviosa, mitu miljonit aastat ja jaguneb omakorda kolmeks - vanemaks, keskmiseks ja nooremaks kiviajaks ehk paleoliitikumiks, mesoliitikumiks ja neoliitikumiks. Pronksiaeg - ligi 2000 aastat ja rauaaja kestus jääb samasse suurusjärku. Ajaloolaste jaotus on teistsugune : kõigepealt pikk esiaeg, seejärel kirjalike allikatega kaetud nn ajalooline aeg, mis jaguneb kolmeks : vanaaeg, keskaeg ja uusaeg. Eesti esiajalugu ehk Eesti muinasaeg on esiajalooline
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid