Ajaloo kiirkursus (8)

AJALUGU
Õppematerjal:
Eesti ajalugu:
1. A. Mäesalu, T. Lukas “Eesti ajalugu” I ja II
Üldajalugu:
1. K. Jaanson “Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani”
2. K. Jaanson “Üldajalugu 1939-1991”
3. Lähiajaloo õpik XII klassile
SISUKORD
MAAILM XX SAJANDI ALGUL 5
USA 6
Ameerika poliitiline süsteem 1900a. 6
SAKSAMAA 7
Koloniaalpoliitika 7
Lähis-Ida 7
PRANTSUSMAA 8
Poliitiline elu 8
Kirik , kool ja ühiskond 8
SUURBRITANNIA 9
Poliitiline süsteem 9
VENEMAA JA EESTI 10
Majandus 10
Venemaa välispoliitiline olustik 10
Tsarismi rahvuspoliitika 10
Eesti majandus XIX sajandi lõpul ja XX sajandi algul. 11
Majanduse areng 1870-1914 11
Transport 11
Merelaevandus 11
Raudtee 11
Põllumajandus 12
Eesti küla sotsiaalne struktuur 12
Tööstus 12
Masina- ja metallitööstus 12
Kaubandus 13
Linnastumine 13
Ühistegevus 13
Tsarismi rahvuspoliitika 14
Vene-Jaapani sõda 1904 -05 14
Venemaa sisepoliitilised olud pärast sõda 15
Revolutsiooni algus 09.01.1905 ehk n.n. “ Verine pühapäev” 15
Tsaarivalitsuse manöövrid 16
1905 a. revolutsiooni sündmused Eestis 17
Ülemaaline rahvasaadikute kongress Tartus 27-29 november 1905 18
Ülestõusu mahasurumine 18
Venemaa pärast 1905 aasta revolutsiooni 18
Kuidas inimesed elasid 19 ja 20.sajandi vahetusel? 19
I MAAILMASÕDA (1914-1918) 21
Sõjaliste liitude tekkimine 21
Kriisikolded: 21
Balkani poolsaar- “püssirohutünn” 21
Esimene Maailmasõda 23
28.06.1914 – 11.11.1918 23
Põhjused 23
Sõja algus 23
A. Schliefen´i sõjaplaan- 24
Sõjasündmused 1914 24
Sõjasündmused 1915 25
Sõjasündmused 1916 26
I maailmasõja lõppjärk (1917-1918) 26
Brest -Litovski rahuläbirääkimised november-detsember 1917 28
Läänerinne 1918- 28
Saksamaa kapituleerumine- 29
Tagajärjed 29
1917 a. veebruarirevolutsioon ja kubermanguautonoomia saavutamine 30
Eestlaste osavõtt riigiduuma valimistest, esimeste parteide teke 31
Maapäev ehk Ajutine Maanõukogu 31
Oktoobripööre ja Eesti 31
Eesti iseseisvumine 32
Oktoobripööre Eestis 32
Iseseisvuse väljakuulutamine 33
Saksa okupatsioon 03.03.-11.11.1918 33
Majanduspoliitika 33
Balti Hertsogiriik 34
Vestlusteema: Võõrvõimude vahetumine Eestis 34
Veebruarirevolutsioon 36
Kuidas hinnata Eesti iseseisvumise seisukohalt Venemaa ja Saksamaa vahelisi läbirääkimisi Brestlitovskis? 36
Märksõnad meelde jätmiseks 38
Taasiseseisvumine 38
EESTI II MAAILMASÕJA AASTATEL 40
Baasid ja ajajärk 40
Salajased lisaprotokollid 40
II maailmasõja sündmused Eestis 40
Revolutsioon ja reform 41
Rahvusvahelised suhted kahe maailmasõja vahel 44
Euroopa poliitiline kaart enne ja pärast I maailmasõda 44
Ülemaailmne majanduskriis 1929-1932/33 46
Nõukogude Liidu ja Saksamaa sõda (22.06.1941 – 09.08.1945) 48

MAAILM XX SAJANDI ALGUL

IX saj. lõpu ja XX saj. alguse kõige iseloomulikum nähtus oli imperialism (ld.võim) ehk suurriiklik vallutuspoliitika ja püüdlus valitseda maailma.
Imperialismile iseloomulikud jooned:

tootmise ja kapitali kontsentratsioon(koondumine) ja monopolide tekkimine

panga ja tööstuskapitali kokkukasvamine ja finantskapitali ning finantsoligarhia tekkimine.

kapitali eksport (nt. Prantsuse raha Vene majanduses)

rahvusvahelised kapitalistlikud ühendused, mis jagavad omavahel maailma

algab maailma ümberjagamine juhtivate tööstusriikide poolt. Põhjus: tootmise edasiseks laienemiseks vajasid tööstusriigid järjest uusi tooraine leiukohti, turgusid ja odavat tööjõudu.
Juhtivad tööstusriigid:

vanad koloniaalriigid (Inglismaa, Prantsusmaa)

kiiresti arenevad tööstusriigid, kes samuti vajasid toorainebaase jms.
Venemaa, kus keskmine tööstustoodangu juurdekasv oli 5,9%
USA 4,2% (aitas kaasa Kodusõda)
Saksamaa 4,1% (põhjuseks võit Prantsuse –Preisi sõjas)
Itaalia 4,1% (ühendati ühtseks kuningriigiks)
Prantsusmaa 2,1%
Inglismaa 2,1%

USA

1894 oli tööstustoodangu maht maailma suurim. XX sajandi alguses tekkisid suured monopolide ühendused ehk trustid.
Suurimad monopolid olid:
Morgan - ühendatud terasekorporatsioon (kummitrust, viljamasinate kompanii jm.)
Rockefeller- naftamagnaadid (Standard Oil)
USA poliitiline süsteem tugineb kahele parteile- vabariiklased ja demokraadid .

Ameerika poliitiline süsteem 1900a.

Presidendiks valiti vabariiklane William Mc Kinley, kes oli positiivse mainega mees. Ta oli toetanud USA- Hispaania sõda 1898, mille tulemusena USA väed võitsid Hispaania alt Filipiinid ja Kuuba. Demokraadid taotlesid Kuubale ja Filipiinidele iseseisvuse andmist, kuid see ei olnud ameeriklaste hulhas populaarne ning kindlustas vabariiklaste võimu.
1901 aga Mc Kinley mõrvati Buffalo näitusel ja tema asemele tuli Theodor Roosevelt , kes alustas võitlust monopolide vastu (monopolide vastu algatati 46 protsessi).
1912 sai presidendiks W.Wilson. Tema valitsus võttis vastu trustidevastase seaduse, mis ei olnud mõeldud monopolide likvideerimiseks, kuna suurtootmine oli USA´le jätkuvalt kasulik.

SAKSAMAA

Saksamaa oli kujunenud Euroopa number 1 tööstusriigiks. Ta andis 16% kogu maa tööstustoodangust. eriti kiirelt areneti pärast Prantsuse-Preisi sõda (1870-71), mille tulemusena sai Saksamaa Prantsusmaalt Elsassi ja Lotringi rauamaagi leiukohad. Saksa