Aja vaim ja kasvatus (0)

Kristi Metshein
Aja vaim ja kasvatus
Me vajame sotsiaalseid oskusiendisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimaselajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on kasuhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uuedprobleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega,endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemadon kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on kaõpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis olivaremalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagituleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi.Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditegaei ole enam võimalik lapsi kasvatada.
Olen 32-aastane, kolme lapse ema,kelle koolitee algas 26 aastat tagasi. Kool on praktiliselt jäänudsamaks.
Foto1 Koolivorm 1988
Klassidesse on tekkinudpuutetahvlid ja arvutid , aga muu on jäänud samaks. Lasteaias onuued suundumused näiteks uurimuslik avastusõpe, lapsest lähtuvkasvatus, aga kool on jäänud traditsiooniliseks nagu oli. Vägasuur on koolist väljalangenud õpilaste arv, kiire elutempo juureson lapsed vanemate hoolimisest ilma jäänud. Lapsed vajaks rohkemhoolimist ja tähelepanu koolis, eriti aga kodus.
Lugesin 12. oktoobri 2012Õpetjate Lehest Lõuna prefektuuri noorsoopolitsei juht MarinaPaddari mõtteid: „Kui ma mõtlen, millised on nende laste kodud ,kes korduvalt noorsoopolitseisse satuvad, siis valdavalt on needtühjad kodud, mis ei paku lapsele tuge ja kus temast ei hoolita... Lapsevanemate hoolimatus ja ükskõiksus ongi see, mis viib lapsetänavale sõprade juurde, ükski laps ei jookse kodust niisamaminema. Lapsed ei ole süüdi. Ühtegi halba last ei ole. On valedkasvatusvõtted.“( Vapper , T, 2012).
Nii füüsiline kui vaimnekeskkond, mis meid ümbritseb: pidev kiirustamine, laps ei saa rahulikult ringi vaadata ega lapsevanemaga arutlevasse vestlusessejõuda, sest kiiresti viiakse ta autoga ühest punktist teise,tantsuringist tennisetrenni, sealt keeltekooli , kus temagategeletakse. Püütakse arendada nii vaimselt, kui füüsiliselt.Koju jõudes on emal rutiinsed kohustused teiste pereliikmete ees.Isa on päevatööst rampväsinud ja laps jääb oma mõtetega üksi.Pealiskaudselt leitakse aega lapse poolt püstitatud teemadearuteluks. Suhtumine lastesse ja laste eneste suhtumine on, et kipubära kaduma piir lapse ja täiskasvanute vahel. Lapsest üritataksevormida juba suurt last. Ka keskkond soosib seda. Juba 3-aastasedtahavad ennast värvida nii nagu ema.
Lapse ebakindlust meie praegusesühiskonnas võib tekitada ka pidev järelvalve ja kontroll. Laps eisaa ise otsustada ja läbi oma vigade õppida, nii võib laps muutudaebastabiilseks ja otsustusvõimetuks. Paljudes peredes on tänapäeval