Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Aiandus (2)

5 VÄGA HEA
Punktid

Lõik failist

I rühm:
1. ilutaimede paljundamise viisid;
Generatiivselt ehk seemnetega paljundatakse aianduses kõige enam suvelilli ja köögivilju, aga ka mitmeaastaste lillede ning puude ja põõsaste liike, viljapuude seemikaluseid jt.
Vegetatiivne paljundamine toimub vegetatiivorganite (lehed, juured, võrsed, võsundid, sibulad , mugulad) abil. Organismi paljundamist vegetatiivorganite abil nimetatakse ka kloonimiseks.
JAGAMISEGA PALJUNDAMINE.
Jagamise teel paljundamine on kõige vanem vegetatiivse paljundamise viis.
• Jagamise teel paljundatakse toalilli ja peaaegu kõiki püsililli.
Puuviljanduses kasutatakse jagamist harva.
• Köögiviljadest jagatakse näiteks rabarberit.
VÕSUNDITEGA PALJUNDAMINE
• Võsunditega võib paljundada kevadest kuni septembrini.
• Võsundid eraldatakse emataime küljest ja istutatakse paljunduspeenrale või kohe kasvukohale.
VÕRSIKUTEGA PALJUNDAMINE.
• Võrsikud on emataime küljes juurduma pandud võrsed või oksad . Nendega saab paljundada lisajuuri moodustavaid taimi.
• Võrsikutega paljundatakse eelkõige marjapõõsaid.
PISTIKUTEGA PALJUNDAMINE
Pistikud on taimelt eraldatud kõiki põhilisi kudesid omavad osad, millele soodsates tingimustes arenevad juurde puuduvad vegetatiivorganid. Sõltuvalt organist, millest pistik valmistatakse, tuntakse juure-, varre- ja lehepistikuid.
POOKIMINE
• Pookimine omab kõige suuremat tähtsust puuviljanduses ja roosikasvatuses, aga ka ilupuukoolis.
• Pookimise all mõistetakse pookimisajale ja –viisile vastavate lõigete tegemist poogendile ja pookealusele ning nende omavahelist kokkusobitamist ja ühendamist.
MERISTEEMPALJUNDUS
• Meristeempaljundus on üks taimede mikropaljunduse viis, mille puhul uue taime saamiseks kasutatakse põhiliselt varre kasvukuhiku algkoe mikroskoopilist tükikest.
• Liigist sõltuvalt võib koetükikese võtta ka lehest, pungast või juurest.
•Meristeempaljundust rakendatakse uute sortide või raskesti paljundatavate kultuuride
istutusmaterjali kiireks saamiseks.
• Samuti kasutatakse meristeemmeetodit tervendatud istutusmaterjali saamiseks.
2. puu-ja köögivilja kvaliteet, mõjutavad tegurid ja kuidas kvaliteeti määrata;
Aiasaaduste kvaliteeti mõjutavad tegurid võib suures plaanis jaotada kaheks tegurite grupiks :
  • kasvuaegsed tegurid: õige toitainete sisaldus mullas, piisavalt soojust ja niiskust, piisav taimekaitse jne.
  • koristusaegsed- ja – järgsed tingimused: õige koristusküpsus, koristusaeg, koristustehnoloogia, transporditingimused ja säilitustingimused (õhu gaasiline koostis, säilitustemperatuur, õhuniiskus jne).
    Kvaliteet
  • Vasakule Paremale
    Aiandus #1 Aiandus #2 Aiandus #3 Aiandus #4 Aiandus #5 Aiandus #6 Aiandus #7 Aiandus #8 Aiandus #9 Aiandus #10 Aiandus #11
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 11 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2012-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 118 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor tasgery Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    thumbnail
    5
    odt

    Aiandus

    intensiivsed ja okoloogilised tehnoloogiad aianduses, nende plussid ja miinused; Maailma olulisemad aiandustootmisega tegelevad riigid. Põllumajandusel on üldises majanduses maailma mastaabis üsna suur osatähtsus. Samuti on suur osakaal aiandusel kogu põllumajanduslikku tootmist arvestades. Taimsete toiduainete aastase kogutoodangu osas on köögiviljad maailmas 4 kohal nisu, riisi ja maisi (teraviljaks) järel. Kui aastate 1979... 1981 keskmisena oli köögivilja kogutoodang maailmas 358 milj. tonni, siis aastaks 1992 oli see tõusnud 26%, ehk 452 milj. tonnini. Üle poole maailma köögiviljatoodangust pärineb Aasiast, millele järgnevad Euroopa ja Ameerika. Saksamaal, Kreekas, Hispaanias, Itaalias on puuviljanduse toodang suurem kui köögiviljanduse. Puu- ja köögiviljanduse toodangu osatähtsus

    Aianduse tehnoloogiad
    thumbnail
    50
    pdf

    Väetamine ja keemilised elemendid taimes

    Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 TAIMEDE TOITUMISE TEOORIAD 1840. aastal pani Saksa keemik Justus von Liebig aluse mineraalse toitumise teooriale, millele järgnes mineraalväetiste kasutamine põllumajanduses. Peale taimede mineraalse toitumise teooria andis J. von Liebig agrokeemiateadusele veel kaks olulist teooriat, millised veel praegugi peetakse taimede toitumise teooria nurgakivideks. Need on: 1. miinimumseadus („tünnilauateooria“) — ütleb, et saagi taseme määrab miinimumis olev toiteelement või mõni ebasoodne kasvutegur (nt niiskus, temperatuur, umbrohtumus, taimekahjurite ja –haiguste olemasolu jne). 2. toitainete täieliku tagastamise teooria — mille põhjal tuleb toitaineid väetistega mulda tagasi anda nii palju, kui palju me neid saagiga eemaldame. Kirjelda, kuidas võib ebasoodne kasvutegur mõjutada taimede kasvu ja arengut?

    Aiandus
    thumbnail
    37
    pdf

    Agrokeemia konspekt

    Eesti Maaülikool Mullateaduse ja agrokeemia osakond AGROKEEMIA LÜHIKONSPEKT Koostanud AVO TOOMSOO Tartu, 2010, Täiendatud 2020 Sissejuhatus Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Akadeemik D. N. Prjanišnikov defineeris agrokeemiat kui teadust, mis uurib kolme põhiobjekti (taim, muld ja väetis) vahelisi vastastikuseid seoseid. Kaasaegses tähenduses on agrokeemia taimefüsioloogia, mullateaduse ja keemia piirteadus, mis käsitleb nende teaduste rakendamise võimalusi põllumajanduses taimede toitumistingimuste paranemise kaudu. Agrokeemia, kui rakendusteaduse ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllumajanduskultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljakust nii, et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia ajalugu • Kuni XIII saj. Eelajalooline periood – kogemuslik l�

    Biokeemia
    thumbnail
    22
    doc

    Agrokeemia konspekt - Väetised & väetamine

    II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis ­ kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik ­ osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ­ ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed ­ olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas. Orgaaniliste väetiste kasutamise eesmärgid: 1. huumusvaru

    Taimekasvatus
    thumbnail
    36
    doc

    Taimekasvatuse eksami kordamisküsimused

    Taimekasvatuse areng ja lähitulevik, taimekasvatuses kasutatavad uurimismeetodid Taimi hakati kasvatama juba kiviajal. Taimekasvatus sai alguse subtroopilises kliimavöötmes. Vanemad taimekasvatuse piirkonnad olid Hiina, India , Iraan , Süüria ja Mehhiko ning Peruu. Kesk-Aasias ja Taga-Kaukaasias. sai taimekasvatus alguse 7-6 tuhat aastat e.m.a., Volga- ja Kubanimaal 4-3 tuhat aastat e.m.a. Igas piirkonnas oli juhtivaks kultuuriks erinev kultuur: · Kaug-Idas - riis · Lähis-Idas ja Kesk-Aasias - nisu ja oder, · Aafrikas - sorgo · Ameerikas ­ mais 1. Põldkatsete meetod - uuritakse sordi, külvise kvaliteedi, külviaja, külviviisi jms. mõju saagile ja selle kvaliteedile Põldkatsete puuduseks on töömahukus ja kordumatus täpselt samasuguste tingimuste puudumise tõttu 2. Nõukatsete meetod - taimi kasvatatakse vegetatsiooninõudes, mis asuvad reguleeritavates tingimustes (kasvuhoonetes, kliimakambrites) Nõukatsete tulemused pole otseselt põllutingimuste rakendatavad

    Taimekasvatus
    thumbnail
    107
    pdf

    Taimede paljundamine 2016

    Taimede paljundamine Voltveti koolituskeskus Marje Kask 2016 Paljunemine · Paljunemine (sigimine, autoreproduktsioon) ­ organismide enesetootmine. Kõigi liikide isendid paljunevad kas sugulisel või mittesugulisel teel. Paljunemine oluline eelkõige liigi ja selle populatsioonide säilimise seisukohalt. · Sugulisel paljunemisel ­ järglased kannavad edasi mõlema vanema geneetilisi omadusi, seepärast järglased ei ole 100 % identsed. · Mittesugulisel paljunemisel (vegetatiivselt, eostega, jagunemisel) ­ lühikese aja jooksul saadakse vanematega geneetiliselt sarnane arvukas järglaskond. Järglased kannavad edasi ühe vanema (emataime) geneetilisi omadusi. · Paljundamine - taimede paljunemine inimtegevuse sekkumisel. · Puukool on maa-ala, kus kasvatatakse puude ja põõsaste istikuid. 27.04.2016 Marje Kask 2 Paljundamiseks kasutatavad taimeosad 27.04.2016

    Bioloogia
    thumbnail
    11
    doc

    Agrokeemia eksami küsimuste vastused

    1. Muld kui elusorganism ja taimede nõuded mullale, kui toitekeskkonnale ­ väga olulise tähtsusega on taimede toitumise siseukohalt mullalahus,sest lisaks veele saavad taimed siit ka toitaineid. Mulla veereziimist oleneb otseselt toiteelementide omastamise ulatus. Tähtsat osa etendab ka mullalahuse reaktsioon, enamus meil kasvatavatest kultuuridest eelistab nõrgalt happelist või neutraalset (pH KCl5,6...7.2). taime seab toitelahusele nõude, et too sisaldaks kõiki vajalike toitesooli parajas vahekorras 2. Liikuva lämmastiku allikad ja kao võimalused mullas ­ lämmasik on ainus toiteelement, mida mulla mineraalosa ei sisalda.. mullas oelva lämmastiku kandjaks on mulla orgaaniline aine: huumus, taimejäätmed ja organismid. Taimedele omastavate lämmastikühendite allikaks on: o Org aine lagunemisel vabanevad ammooniumühendid, mis aastas moodustavad 1...2%(30...90kg/ha)lämmastiku üldvarust mullas

    Agrokeemia
    thumbnail
    17
    doc

    Agrokeemia konspekt - Taimede mineraaltoitumine

    Agrokeemia on teadus, mis tegeleb taimede toitumise ja väetamise küsimustega. Agros ­ (kreeka.k) põld ­ põllukeemia ­ jaguneb taimekaitseks ja väetusõpetuseks. Agrokeemia on teadus, mis uurib taime, mulla ja väetise vahelisi vastastikuseid seoseid. (Akadeemik D.N. Prjansnikov). TAIM Prjanisnikovi kolmnurk. Vaatles agrokeemiat kui keemilist mikro- teadus, jättes välja mulla mikro- org organismid. . MULD VÄETIS Agrokeemia on rakendusteadus, mille ülesandeks on oskusliku väetamise kaudu suurendada põllukultuuride saaki, parandada saagi kvaliteeti ja tõsta mullaviljelust, nii et sellega ei kaasneks keskkonnareostuse olulist suurenemist. Agrokeemia on jätkuks keemiale, taimefüsioloogiale ja mullateadusele. Inimene Loom

    Taimekasvatus




    Kommentaarid (2)

    mukk1551 profiilipilt
    mukk1551: väga hea
    12:18 23-01-2013
    ebeline profiilipilt
    06:41 28-02-2018



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun