Aerodünaamika teise KT materjal (2)

Sarnased õppematerjalid

5

docx

Aerodünaamika esimese KT materjal

Tegijapoiss Aerodünaamika 1. KT konspekt ( Oma konspekti ja "Õpime lendame" põhjal) Dünaamiline rõhk on rõhk , mis tekib voolu liikumiskiiruse pidurdamise tulemusena . Õhuliikumine on gaaside ja kehade vastastikmõju uurimine. Staatiline rõhk on rõhk mis mõjub voolus ilma liikumis kiirust pidurdamata ühtlaselt igas suunas. Õhuhulga jäävuse seadus ­ ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstante sõltumata joa läbimõõdust. Lennuki õhus püsimiseks on vajalik õhu liikumine . Bernoulli seadus - Kui õhk liigub mõne pinna kõrval siis mõjub sellele pinnale väiksem rõhk kui seisva õhu korral. Õhuhulga jäävuse seadus ­ ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstantne sõltumatta joa läbimõõdust. Kui voolutoru väheneb kaks korda siis voolukiirus suureneb neli korda. Kui voolutoru läbimõõt väheneb kaks korda siis dünaamilne rõhk suureneb kaks korda . Profiili suhteline paksus näitab mitu protsenti (%) moodustab profiili paksus pr

Aerodünaamika

92

ppt

Kopteri rootorid

Rootorid Eesti Lennuakadeemia  Kopteri lennudünaamika · Kopter on õhust raskem õhusõiduk millel tõstejõu ja tõmbejõu tekitamiseks kasutatakse tõstepropellerit (rootorit) mille abil ta saab tekitada tõstejõudu, seista paigal maapinnakohal ja liikuda piloodile vajalikus suunas. Bell 260  Kopteri aerodünaamilised ja lennudünaamilised alused · Kopteri rootori ülesandeks on tekitada aerodünaamilist tõstejõudu ja tõmbejõudu. · Kui tõstepropeller asetseb oma teljega pikki õhusõiduki Y1 telge ja puudub tema liikumine X1 ; Z1 ; telgede suunas siis aerodünaamiline jõud T on suunatud pikki Y1 telge.  Kopteri aerodünaamilised ja lennudünaamilised alused · Kui õhuvoog on suunatud rootorile mingi nurga all siis aerodünaamiline jõud T moodustab Y1 teljega mingi nurga. · Aerodünaamilise jõu T moodustaja Y oleks siis tõstejõud ja on suunatud perpendikulaarselt liikumise kiiruse vektoriga. · Teine T moodusta

Tehnikalugu

15

doc

Füüsika 1 kordamisküsimused

tähe) poolt tekitatava raskusjõu mõjul. Keha kaal - kaal on jõud, millega keha raskusjõu toimel mõjutab alust või riputusvahendit , kus P on kaal, m on keha mass ja g on raskuskiirendus. Kiirendusega liikuva keha kaal: , kus a on keha kiirendus. Keha on kaaluta olekus siis, kui tema kiirendus on võrdne gravitatsioonikiirendusega. Keha kaal kaaluta olekus on 0. Hõõrdejõud – esineb ühe keha liikumisel mööda teise keha pinda. F= μN Hõõrdejõu suund N Hõõrdejõu suund on alati vastupidine liikumise suunaga. Max seisuhõõrdejõud on liugehõõrdejõust suurem. Hõõrdetegur –  näitab, kui suure osa moodustab pindade vahel toimiv hõõrdejõud Fh pindu omavahel kokku suruvast jõust  = Fh / Fn. Seisuhõõrdejõud - ehk staatiline hõõrdejõud on suunatud vastu sellele liikumisele, mis peaks tekkima ning on maksimaalne hetkel, kui kaks pinda hakkavad teineteise suhtes libisema.

Füüsika

42

docx

Üldmeteoroloogia konspekt

1) atmosfaaris on alati ka teisi gaase, 2) veeauru suhtelise osa s kasv on igal temperatuuril ja rohul piiratud veeauru kullastumisega, mille jarel veeaur hakkab valja kondenseeruma Kelvini temperatuuri puhul tuleb temperatuurist lahutada 273.15 K et saada Celsius. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand P=1/3 m*n *v2 millest v on molekulide ruudu keskväärtus. N- molekulide arv ruumiühikus =m*n ---- selle saab eelmisesse valmisse asndada T2=m2/m1*T1 Sellest näeme et kuna teise gaasi molekulid on raskemad , siis on ka tema temperatuur kõrgem. Kui niiskes ohus olevad veeauru molekulid asendada kuiva ohu koostisse kuuluvate raskemate molekulidega (lammastik, hapnik) ja vähendada molekulide arvu tiheduse ja rohu sailitamiseks, siis raskemate molekulide korral kujuneb korgem temperatuur vastavalt eelnevale valemile . Küllastava veeauru rõhk ­ igal temperatuuril on oma teatud maksiaalne veemolekulide piir ja seda iseloomustatakse sellega

Üldmeteoroloogia

66

docx

Füüsika I konspekt

selles, et raskusjõud mõjub antud kehale, keha kaal aga mõjutab teisi kehi. Kaaluta olek – keha selline olek, kus teda ei mõjuta mehaaniline stress või mehaaniline pinge ja keha kaal on võrdne nulliga. Kui keha kiirendus on võrdne raskuskiirendusega, siis selle kaal on 0. 12. HÕÕRDEJÕUD JA HÕÕRDETEGUR. SEISU- JA LIUGEHÕÕRE. TAKISTUSJÕUD. TAKISTUSJÕU SÕLTUVUS KEHA OMADUSTEST JA OLEKUST NING KESKKONNAST. Hõõrdejõud – keha liikumist takistav jõud teise tahke keha või aine suhtes kokkupuutepinnal mõjuvate osakestevahelise jõu tõttu. Hõõrdetegur - µ näitab, kui suure osa moodustab hõõrdejõud toereaktsioonist. µ= Fh / N. Kui keha libiseb mööda aluspinda, siis mõjub talle liugehõõrdejõud F= µN, kus µ on liugehõõrdetegur. Seisuhõõrdejõud tekib katsel panna keha paigalseisust liikuma. Takistusjõud – takistab keha liikumist. 13. ELASTSUSJÕUD. HOOKE’I SEADUS. MEHAANILINE PINGE. YOUNGI MOODUL

Füüsika

46

pdf

Biofüüsika eksami küsimused vastuse valikvariantidega

sirgjooneliselt või seisab paigal. Kaks kehale mõjuvat jõudu peavad kehale mõjuma vastassuundades, et see seadus oleks täidetud. 6. Mis on energia ja mis ühikutes seda mõõdetakse? Formuleeri energia jäävuse seadus. Energia on mateeria liikumist ja interaktsiooni kirjeldav kvantitatiivne mõõde, mida mõõdetakse dzaulides. Energia ei teki ega kao vaid muundub ühest liigist teise. 7. Nim klassikalise aatomi orbitaalmudeli põhiraskusi. Kuidas kaasaegne kvantmudel neist üle saab? 1) Klassikalise aatomimudeli kohaselt peaks elektron oma energia ära kiirgama tuumale kukkuma, tegelikult seda ei juhtu, kuna elektron ei liigu mööda kindlat orbiiti. Tegelikkuses seda ei toimu, sest aatomid on stabiilsed ja tavaliselt ei kiirga energiat. 2) Sama elemendi aatomid on üksteisega eristamatult sarnased. Klassikaline mudel seda ei eelda

Bioloogiline füüsika

32

pdf

John Deere 8R

8R seeria traktorid 217 kuni 291 kW (295 kuni 395 hj) 97/68EC intelligentse võimsusjuhtimisega val uses saada Lis avarust n D eere iv se Joh ka ek sk lusi mand ActiveComega roolimis 2 | 8R seeria traktorid ­ sissejuhatus Sõit tulevikku Maaharimiseks ühest horisondist teiseni, vajate

Põllumajandus

10

doc

Elektrotehnika kordamisküsimused ja vastused

väljundpinge on suurem kui kondensaatori pinge, ja tühjeneb (pinge väheneb), kui alaldi pinge on väiksem kui kondensaatori pinge. Kusjuures kondensaatori pinge muutumist iseloomustab ajakonstant = RC 56. Pingeregulaatori tööpõhimõte. Võimaldab reguleerida pinge keskväärtust. Türistorpingeregulaator muudab pinge kuju. 57. Sagedusmuunduri tööpõhimõte. Sagedusmuundur muudab ühe sagedusega vahelduvsignaali teise sagedusega vahelduvsignaaliks. Tavaliselt muudetakse ka pinge suurust. Sagedusmuunduri skeem: Skeem: U1, f1 ALALDI FILTER VAHELDI FILTER U2, f2 58. Kolm tähtsat aastaarvu elektrotehnika ja elektroonika ajaloost (teie arvamus) 1) 1800 leiutas itaalia füüsik Alessandro Volta (1745 ­ 1827) galvaanielemendi. 2) 1826 avastas Georg Simon Ohm katseliselt voolutugevuse sõltuvuse pingest ja takistusest.

Elektrotehnika

Kommentaarid (2)