Advokaadiks, juristiks või mitte?

18

pdf

Eesti Advokatuur – kutseorganisatsioon ja avaliku halduse kandja

Tunnustatud põhimõtted uute arengusuundade valguses Ladinakeelne advocatus, millest tuleb eestikeelne sõna „advokaat“, tähendab tõlkes abiks kutsutut, koh- tusse kaasa kutsutud sõpra, nõuandjat, protsessiva poole esindajat kohtus.*1 Rahvusvaheline advokatuure ühendav organisatsioon International Bar Association (ametlik lühend IBA) on advokaadikutset kirjelda- nud järgmiselt: advokaadi rolliks, sõltumata sellest, kas tema kliendiks on üksikisik, organisatsioon või riik, on olla klientide usaldusväärne nõustaja ja esindaja, kolmandate osapoolte poolt respekteeritud professio- naal ning asendamatu osaline ausas ja õiglases õigusemõistmises. Kehastades kõiki neid elemente, täidab advokaat, kes teenib ustavalt kliendi huve ja kaitseb tema õigusi, ühtlasi advokaadi erilist rolli ühiskon- nas, milleks on ennetada ja tõkestada konflikte ning tagada, et ilmnenud konfliktid lahendatakse kooskõlas

Ev õiguskaitsesüsteem

117

docx

Haldusõiguseõpik

arusaadav. Mis on siis haldus? Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab oma asju, vara jne. Tuntud Austria õigusteadlane A. Merkl on haldust laiemas tähenduses määratlenud kui inimlikku plaanipärast tegevust kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldusekandjaks võib olla aga ka ettevõte, ühing, riik jne. Prominentne Sveitsi haldusõigusteadlane F. Fleiner on haldust defineerinud füüsilise või juriidilise isiku tegevusena oma kohustuste täitmisel. Nii võib rääkida tööstus- või kaubandusettevõtte haldusest, teatud ühingu asjade haldusest, riigihaldusest jne. Kõigile neile halduse liikidele on suuremal või vähemal määral iseloomulikud teatud struktuuri- ja korralduse ühtsed printsiibid. Halduse võib teatud tunnuste alusel jagada kahte suurde rühma, need on era- ja avalik haldus. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Meid huvitab eelkõige avalik haldus.

Haldusõigus

117

pdf

Haldusõiguse õpik

arusaadav. Mis on siis haldus? Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab oma asju, vara jne. Tuntud Austria õigusteadlane A. Merkl on haldust laiemas tähenduses määratlenud kui inimlikku plaanipärast tegevust kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldusekandjaks võib olla aga ka ettevõte, ühing, riik jne. Prominentne Šveitsi haldusõigusteadlane F. Fleiner on haldust defineerinud füüsilise või juriidilise isiku tegevusena oma kohustuste täitmisel. Nii võib rääkida tööstus- või kaubandusettevõtte haldusest, teatud ühingu asjade haldusest, riigihaldusest jne. Kõigile neile halduse liikidele on suuremal või vähemal määral iseloomulikud teatud struktuuri- ja korralduse ühtsed printsiibid. Halduse võib teatud tunnuste alusel jagada kahte suurde rühma, need on era- ja avalik haldus. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Meid huvitab eelkõige avalik haldus.

Haldusõigus

117

pdf

Haldusõiguse-õpik

arusaadav. Mis on siis haldus? Haldus laiemas tähenduses on iga korraldav, eesmärgistatud tegevus. Selle kandjaks võib olla indiviid, kes haldab oma asju, vara jne. Tuntud Austria õigusteadlane A. Merkl on haldust laiemas tähenduses määratlenud kui inimlikku plaanipärast tegevust kindla inimliku eesmärgi saavutamiseks. Haldusekandjaks võib olla aga ka ettevõte, ühing, riik jne. Prominentne Šveitsi haldusõigusteadlane F. Fleiner on haldust defineerinud füüsilise või juriidilise isiku tegevusena oma kohustuste täitmisel. Nii võib rääkida tööstus- või kaubandusettevõtte haldusest, teatud ühingu asjade haldusest, riigihaldusest jne. Kõigile neile halduse liikidele on suuremal või vähemal määral iseloomulikud teatud struktuuri- ja korralduse ühtsed printsiibid. Halduse võib teatud tunnuste alusel jagada kahte suurde rühma, need on era- ja avalik haldus. Avalik haldus on seotud avaliku võimu teostamisega. Meid huvitab eelkõige avalik haldus.

Avalik haldus

125

docx

Kriminaalmenetluse loengud ja seminarid

alles süüteokoosseisu täidetuse tuvastamisel analüüsida õigusvastasuse ning süüga seonduvat. Nt kui kriminaalmenetluse mingil etapil ilmneb, et puuduvad kuriteo tunnused (kriminaalmenetluse alus), st ilmneb lünk deliktistruktuuris, siis on tegemist kriminaalmenetlust välistava asjaoluga ( § 199 lg 1 p 1 mõttes) ja krm tuleb jätta alustamata, lõpetada või mõista süüdistatav õigeks. Mitte alati ei sõltu krm-e alustamine ja kulgemine kuriteotunnuste olemasolust. § 199 lg-s 1 on ka teisi krm-st välistavad alused lisaks krm- e aluse puudumisele. Lähtudes PS § 22 lg 1 sätestatud süütuse presumptsioonist ei ole lubatud kuriteos kahtlustatavat kohelda mingi huvipakkuva objektina, mille uurimisel võiks pühendada abinõu. VASTUPIDI: õigusriiklik keskkond nõuab, et seda isikut tuleb kohelda subjektina, mis tähendab

Kriminaalmenetlus