8kl tähtsamad faktid (0)

Põhikool - Bioloogia - Bioloogia

1 Hindamata

Lõik failist

Kõik organismid koosnevad rakkudest, need rakud tekivad olemasolevate jagunemise tulemusena.
Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus.
Ainurakne – kingloom , silmviburlane
Hulkrakne – seemnerakk , närvirakk
Eeltuumsed – bakterid (st organismis pole rakutuum eristunud)
Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust – kõiki rakus toimuvaid protsesse
Rakke eristatakse eel- ja päristuumseteks.
Rakutuuma katab tuumaümbris, selles olevate pooride kaudu toimub aine- ja infovahetus tsütoplasmaga.
Kromosoomid kannavad ja säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta.
Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organismid.
Taimerakku katab lisaks rakumembraanile ka rakukest .
Taimerakkudes on plastiidid . Sp erinevad ka loomarakkude ja taimerakkude aine- ja energiavahetus.
Viirused koosnevad valgulistest kattest ja selle sees paiknevas pärilikkusainest.
Viirus on rakusisene parasiit .
Siirutaja – tõvestaja edasiandja teisele organismile.
Antikehad moodustavad kehas olevad kaitsevalgud, haigustekitajatega seostudes nõrgendavad nende toimet.
Vaktsiin – viiakse organismi surnud/nõrgestatud viiruseosakesi.
Viirustel on tunnused, mis liigitavad nad elusorganismideks ja ka tunnuseid, mism välistavad seda.
Tähtsamad elusorganismile sarnanevad tunnused – pärilikkusaine olemasolu, võime muutuda ja areneda.
Elutud objektide tunnused – puudub rakuline ehitus, iseseisev ainevahetus, iseseisev paljunemisvõime.
Inimese looduslikud kaitsetõkked viirustele – nahk, limaskestad , antikehad, õgirakud.
Bakterid paljunevad pooldudes.
Bakterite paljunemise kiirus sõltub: niiskusest, toitainete olemasolust, soodsast temperatuurist, keskonna reaktsioonist, jääkainete hulgast ümbritsevas keskkonnas.
Bakterid moodustavad spoore , et need kaitseksid neid äärmuslike keskonnatingimuste eest.
Orgaanilised ained saavad bakterid kas keskkonnast või sünteesivad.
Aeroobne bakter saab elada vaid hapnikurikkas keskonnas, anaeroobne bakter saab elada vaid hapnikuvabas keskkonnas.
Algloomad on üherakulised st elutegevus toimub ühes rakus.
Algloomade keha katab õhukene kest st palliikul.
Algloomad sarnanevad toitumistüübilt loomadega.
Algloomad elavad märjas/rõskes keskkonnas, kuna palliikul ei kaitse neid kuivamise eest.
Tsüstina elavad algloomad üle ebasootsad keskonnatingimused.
Amööb on muutliku kujuga algloom .
Amööb liigub ja haarab toitu kulendite abil.
Amööbi seedimine toimub toitevakuoolis.
Liigse vee ja kahjulikud ained eritab amööb keskkonda pulseeriva vakuooli ja kehapiima kaudu.
Amööb paljuneb pooldumise teel.
Kinglooma keha katavad ripsmed , mis liiguvad laineliselt ja nii ujub kingloom edasi.
Bakterid, kes on kingloomale toiduks, juhivad suuni ripsmetega varustatud suuväli.
Liigse vee ja jääkained eemaldavad kinglooma kehast pulseerivad vakuoolid, millel on toomakanalid.
Kingloom paljuneb mittesuguliselt ristpooldumise teel.
Parasiitsed algloomad põhjustavad inimestele ja loomadele erinevaid haigusi.
Vetikate hulkrakset keha nimetatakse talluseks .
Vetikrakkudes on koloroplastid.
Vetikad paljunevad peamiselt eostega ja suguliselt, harvem vegetatiivselt.
Niitvetikad on kõige lihtsama ehitusega hulkraksed vetikad.
Pruunvetikad kasvavad peamiselt külmade merede rannikuvetes.
Veekogudes on vetikad esmase orgaanilise aine tootjad.
Punavetikatest toodetakse mitmesuguseid aineid, millest tuntuim on agar .
Agarit kasutatakse toiduaine-, paberi- ja tekstiilitüüstuses ning uurimislaborites.
Enamik seeni koosne seeneniitidest ehk hüüfidest.
Seeneniidid harunevad ja põimuvad omavahel, moodustades seeneniidistiku .
Seened on loomse toitumistüübiga.
Seened paljunevad eostega.
Looduses on seened olulised orgaanilise aine lagundajana.
Soodsates tingimustes, kus on piisavalt soojust ja niiskust, lõhestuvad hallitusseened orgaanilisi aineid.
Hallitavatel toiduainetel (jm.) moodustub hallitusseete hüüfidest kirme , mida võib olla mitut värvi.
Nutthalliku seeneniidistik kujutab endast üht harunevad paljutuumset rakku, sest seeneniitides pole ristvaheseinu.
Pintselhalliku seeneniidid on ristvahseintega jaotatud rakkudeks.
Nutthalliku eosed valmivad kerajates eoslates.
Pintselhalliku eosed eralduvad pintslitaoliselt harunevate seeneniitide tippudest.
Pätmseenad on üherakulised prganismid, kes paljunevad pungumise abil või eostega.
Pärmseened toituvad peamiselt vees lahustunud suhkruist.
Nii hallitus - kui ka pärmseened on looduses laialdlaselt levinud.
Kümarseente viljakehad koosnevad kübarast ja jalast , mõlemad moodustavad seeneniiditidest.
Seenekübara alaküljel paiknevate eoslehekeste pinnal või torukeste seintel valmivad eosed.
Kümbarseened paljunevad eostega.
Eosest kasvab esmane mütseel.
Kahe esmase mütseeli liitumisel arenev teine mütseel, millest võib kasvada viljakeha .
Kübarseened on tuntud süügiseened.
Kümbarseente hulgas esineb ka kõlbmatuid söögiseeni.
Seemned võivad olla inimesele kasulikud või kahjulikud.
Hallituseentest tehakse aintibiootikume.
Pärm – kasvatatud ja kokkupressitud pärmseente mass.
Paljud seened on kahulikud, kuna tekitavad taimehaigusi, loomade haigusi või lagundava puitu.
Mükroriisa – juur koos seeneniitide põimikuga.
Parasiitseened elavad teiste organimide arvel, toituvad nende kudedest.
Teravildael parasiteerivad rooste - ja nõgiseened.
Jahukasteseened kahjustavad paljusid looduslikke taimi ja kultuurtaimi.
Torikulised kasvavad elusatel ja surnud puudel ning lagundavad puitu.
Samblikud on maismaaorganimisd, kelle talluses elavad seened koos vetikate või sinikutega.
Samblike tallus on seeneniitide põimikust ja nende vahel olevatest rohevetikatest või sinikutest.
Rohevetikad ja sinikud toodavad fotosünteesi käigus orgaanilis aineid.
Samblike jaotatakse : kooriksamblikud , lehtsamblikud, põõsassamblikud
Seeneniidid ja vetikad elavad sümbioosis.
Rohevetikad ja sinikud saavad fotosünteesiks vajaliku ained seeneniitidest.
Samblikud paljunevad vegetatiivselt.
Samblikud kasvavad kohtades, mis taimedele on ebasoodsad.
Käsnad on liikumatud veeloomad , elavad kolooniana.
Kaelusviburrakud, amööbjad rakud , tugirakud on eri ülesannetega ning moodustavad käsna keha.
Käsna toes moodustub kas sarv -, lubi-, või räniainest.
Käsna keha pinnal on poorid , mille kaudu pääseb vesi keha sisemusse .
Veevoolu tekitavad kaleusviburrakud viburite abil.
Kaelusviburrakud püüavad veest hõljuvaid toiduosakesi, annavad osa nendest edasi teistele rakkudele.
Käsna kehast läbi voolav vesi kannab sinna hingamiseks vajaliku hapniku ja eemaldab jääkained.
Käsnad biofiltrid – puhastavad vett orgaanilisest hõljumist.
Käsnad sigivad pungumise teel ja sugurakkude abil.
Järvekäsna kehas arenevad seuve lõpul sisepungad
Käsnaliike on enam soojaveelistes meredes.
Eestis elavad jõe- ja järvekäsn on näited kolooniana elavatest käsnadest.
Ainuõõssed on kotikujulise kehaga veeloomad.
Kehaõõnt ümbritsev kehasein moodustub välimisest ja sisemisest lihaskiude sisaldavast rakkude kihist ning nende vahele jäävast sültjast rakutust massist.
Ainuõõssete suuõõnt ümbritsevad kombitsad
Kehaseinas ja kombitsatel asetsevad arvukad kõrverakud, mis on vajalikud saagi püüdmisel ja enesekaitseks.
Närvirakud moodustavad võrkja närvisüsteemi, mis võimaldab ainuõõssatele loomadel reageerida ärritusele liikumise või keha kuju muutmisega.
Toit seeditakse kehaõõnes. Jäägid erituvad suuava kaudu.
Sigimine toimub pungumise teel või sugurakkude abil.
Ainuõõssetel esineb kaks eluvõrmi: kinnitunud polüüp ja ujuv meduus.
Korallidel moodustub õrna keha toeks ja kaitseks lubianest skelett .
Merirooside kehasein on paks ja lihaseline, selles puudub lubiaine.
Korallid elavad enamasti kolooniatena, meriroosid aga üksikult.
Korallide elutegevuse tulemusena moodustuvad soojaveelistes meredes korallrahud ja korallsaared.
Eesti magevetes elab varshüdra ning läänemeres meririst .
Maksa-kakssuulasel nagu enamikul imiussidel on puulehte meenutav lai, lame ja lülistumata keha.
Kinnitumiseks on neil kaks iminappa.
Eesiminapa põhjas asub suu, kust toit liigub edasi harulisse soolde. Pärak puudub.
Erituselunditeks on torukujulised, ühest otsas suletud neerud .
Maksa kakssuulased on liitsugulised loomad.
Imiussi vastne areneb veetigude kehas.
Luhaveekogust vett juues või luhalt võetud rohukõrt närides või ka inimene nakatuda maksa-kakssuulsega.
Paelussid on paljulülise ja paelakujulise kehaga sooleparasiidid .
Sooleseina külge kinnitumiseks on neil iminappadega päis.
Kela piirkonnas kasvab palussil pidevalt lülisid juurde.
Paelusside siseehitus on lihtsustunud, neil on ainult kolm elundkonda: närvisüsteem, eritus- ja sigimiselundkond .
Palussid on liitsugulised. Isas - ja emassigimiselundid asuvad igas lülis.
Paelussi vastne areneb teise looma ehk vaheperemehe sees.
Paelussiga nakatumine toimub vastsega saastunud liha süües.
Paelussidest nakatavad Eestis inimesi kõige sagedamini laiussid.
Ümarussid on enamasti väikesed, mõlemast otsast ahenenud kehaga lülistumata loomad.
Loomades parasiteerivaid ümarusse katab kutiikula , mis kaitseb ussi peremehe seedenõrede eest.
Ümarusside seedeelundkond on torukujuline ja mõlemast otsast avatud.
Ka ümarussidel puudub vereringe ja hingamiselundkond.
Erituselunditeks on umbtoruneerud.
Ümarussid on lahksugulised.
Solge läbib kõik arenguetapid ühes organismis, nt inimeses.
Solkme muna peab aga viibima paar nädalat väljaspool inimese organismi. Alles siis muutub ta natatumisvõimeliseks.
Solkme vasten kahjustab inimese kopse.
Naaskelsaba elab parasiidina inimese tagasooles.
Keeritsuss elab kiskjate ja näriliste organismis, kuid võib nakatada ka inimest.
Ümarussid elavad nii mullas, vees kui ka taimedes ja loomades.
Ümarussidega nakatumise vältimiseks tuleb enne sööki hoolikalt käsi pesta.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-01-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti

36 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Isssver Õppematerjali autor

Tähtsamad faktid 8 klassi bioloogiast kuni ussideni.

bioloogia 8klass faktid ussid seened ainurakksed

Sarnased õppematerjalid

rtf

8. klassi ülemineku eksami küsimused ja vastused

1.Raku ehitus, ning tema tähtsamad osad ning ülesanded. Rakutuuma (ümar ja suhteliselt suur ning nähtav valgusmikroskoobis) katab tuumaümbris (koosneb kahest rakumembraanist). Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust. Rakutuumas on kromosoomid, mis sisaldavad pärilikkusainet. Rakutuuma ümber on poolvedel tsüntoplasma. Tsüntoplasmas paiknevad raku osad, organellid. Tähtsamad organellid- tsüntoplasmavõrgustik (seda mõõda liiguvad rakus ained), mitokondrid (varustavad rakku energiaga), ribosoomid (neis sünteesitakse valgud), lüsosoomid (sisalduvad selliseid valke,mille toimel ained lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid) ja Golgi kompleks (selles sorteeritakse valke ja suunatakse neid edasi). 2.Kes on viirused, kuidas seotud inimestega ? Viirused on üliväikesed bioobjektid. Nad sarnanevad elutute objektidega, sest neil puudub

Bioloogia

docx

BIOLOOGIA EKSAM (8. klass)

karbi jäägid ja sissevooluava, mille kaudu liigub vesi koos selles hõljuvate organismidega mantlihõlmade vahelisse õõnde. Karbil on ka jalg, mille ta koja poolmete vahelt välja surub ja millega ta ennast veekogupõhjas edasi lükkab ja kombib. Karp liigub 20-30 cm tunnis. Karbi seedeelundkond algab suuavaga, kuhu lõpused suunavad läbi sissevooluava tulnud organismid ning orgaanilise aine osakesed. Karpide tähtsamad meeled on kompimis- ja maitsmismeel. Karpidel pole silmi. Järvekarbid on lahksugulised ning hakkavad sigima sügisel. Emaskarp muneb mantliõõnde kuni 200 000 muna ja isaskarp eritab seemnerakud mantliõõne, kust need veevooluga emaskarbi juurde liiguvad ning munad viljastavad. Munadest koorunud vastsed kinnituvad karbi võrkjate lõpuste külge ning jäävad sinna kevadet ootama. Kevadel paiskab karp tillukesed vastsed välja. Need peavad kinnitume kalade

Bioloogia

doc

Bioloogia arvestus 8. kl.

Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maal toimuvas aineringis. Nad

Bioloogia

doc

8. klassi bioloogia

bakterid laibad, väljaheited inimesed, loomad Bakterite halvad küljed: paljud toitained riknevad bakterite elutegevuse tõttu, osad bakterid põhjustavad haigusi. Bakterite head küljed: aitavad kaasa toidu seedimisele, piimhappebakterid aitavad valmistada juustu, jogurdit ja muud sarnast, nad eritavad keskkkonda piimhapet, mis pärib teiste bakterite paljunemist. Kingloom Kinglooma tähtsamad kehaosad on ripsmed, suuväli, rakusuu, rakuneel, toitekublik, rakupärak, tuikekublikud, loomekanalid. Seened Üldtunused: neil on seeneniidid e. hüüfid, seeneniidistik e. mütseel, paljunevad eostega, on heterotroofsed organismid, neil puudub võime aktiivselt liikuda, moodustavad omaette seeneriigi, ei vaja valgust, lagundajad. Pärmseened toituvad orgaanilisest ainest (suhkrust). Nad paljunevad: soodsates

Bioloogia

doc

Bioloogia arvestus 8.klass

Bioloogia

rtf

Bioloogia üleminekueksami materjal (8.kl)

1.Taime- ja loomarakk (TÖÖLEHED) 2.Bakterid (+JOONIS õ.lk.23)on ainuraksed st. et bakterid koosnevad ainult ühest rakust Ehitus: 1)Bakterid on eeltuumsed organismid - bakterirakkudes puudub selgelt väljakujunenud tuum, pärilikkusaine on neil rõngakujulises kromosoomis otse tsütoplasmas. 2)Bakterid on värvusetud, sinised või punakad, erineva kujuga, üksikud või ahelatena. 3)Bakterite keskmine pikkus on mõni mikromeeter. 4)Kõiki bakterirakke ümbritseb tihe rakukest, mistõttu toit saab rakku sisenda ainult lahustunud kujul. 5)Mõnedel bakteritel ümbritseb rakukesta kaitsev limakest (aitab säilitada niiskust, või siduda rakud kolooniaks), sageli on nad ka varustatud ühe või mitme viburiga, mida kasutatakse kulgemiseks. 6)Bakterid liiguvad lima, viburi ja kruvi taoliselt loogeldes. Talitlus: 1)Rakukest - kaitseb, annab rakule kindla kuju 2)Limakapsel - aitab säilitada niiskust või siduda üksikud rakud kolooniaks 3)Rakumembraan - reguleerib ainete liikumist rakku ja

Bioloogia

odt

8. klassi bioloogia valikeksami vastused.

Bioloogia eksami vastused 1. Elu tunnused: 1)toimub ainevahetus 2)koosnevad rakkudest 3)paljunevad 4)kasvavad ja arenevad 5)reageerivad keskkonna muutustele 2. Raku osa Ülesanne Taim Loom Rakukest Annab taimerakule tugevuse ja kuju Jah ei Tsütoplasma Seal paiknevad organellid jah jah Rakumembraan Katab ja kaitseb rakku. Selle kaudu toimub aine- ja jah jah energiavahetus Tuum Suunab ja kontrollib raku elutegevust jah jah Mitokonder Varusteb rakku energiaga jah jah Ribosoom Neis sünteesitakse valgud jah jah Tsütoplasmavõrgustik Mööda selle kanaleid liiguvad ained, kana

Bioloogia

docx

Bakterid, algloomad, seened, vetikad

BAKTERID on kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised organismid, mis suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Bakterid on looduses tähtsad aineringes lagundajatena. Nad on taimedele kasulikud, varustades neid hapnikuga (näiteks mügarbakterid ). Baktereid elab mullas, vees ja õhus, kõikides elusates loomades ja taimedes ning surnud organismide jäänustes. Bakteri mikrokeskkond on organismi lähiümbrus. Bakteritele meeldib kasvada kinnitatuna tahkele pinnale, sest sinna absorbeeruvad toitained ja see soodustab bakterite kasvamist. Seal moodustub biokile: õhuke kiht, mis koosneb bakteritest. Bakterite kleepumisel tahkele pinnale osalevad piilid ning kapsel, näiteks hambakatt. Bakterid on erakordselt vastupidavad. Nad võivad elutseda praktiliselt igasuguses keskkonnas, alates kuumaveeallikatest kuni arktilise pakaseni. Paljud bakterid võivad moodustada spoore.

Hügieen

Rohkem sarnaseid