Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

20.saj algus ja esimene maailmasõda (1)

1 Hindamata
Punktid

Lõik failist

20 saj algus ja esimene maailmasõda #1 20 saj algus ja esimene maailmasõda #2 20 saj algus ja esimene maailmasõda #3 20 saj algus ja esimene maailmasõda #4 20 saj algus ja esimene maailmasõda #5 20 saj algus ja esimene maailmasõda #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2011-10-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 63 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 1 arvamus Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor merku15 Õppematerjali autor
Kordamine arvestuseks, kokkuvõte õpiku ja konspetki põhjal, sõja aastad eraldi tabelina väja toodud, suurriikide võrdlustabel enne sõja algust,

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
2
doc

I Maailma sõda

Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Partei (refermistlik - linnatööliste ja haritlaste hulgas suurim mõju, marksistlik ­ eesmärk kehtestada diktatuur ja vägivaldsete meetoditega ehitada üles sotsialistlik Venemaa). 11 Enamlaste tõus: a enamlased kogusid populaarsust, lubades rahvale kõige mida sooviti; b Lenin käivitas kampaania Ajutise Valitsuse vastu, nõudes Vene viivitamatut sõjast väljumist ning võimu üleandmist nõukogudele; c esimene katse 1917 kukkus läbi, kuid sündis arusaam et ainsaks võimaluseks Venet päästa oleks kehtestada sõjaline diktatuur; d üritati sõjalist riigipööret, kuid Kerenski suutis selle koos enamlaste abiga maha suruda. Oktoobripööre: 25.10 1917 võtsid enamlastele alluvad väeüksused Petrogradi oma kontrolli alla. Suuremat vastupanu neile ei osutatud. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26.10 II nõukogude kongress, mis mood Rahvakomissaride Nõukogu. Liidriks sai V.U. Lenin

Ajalugu
thumbnail
5
docx

Maailm 20. sajandi algul. Esimene maailmasõda

Maailma 20. sajandi algul. Esimene maailmasõda Sovinism ­ marurahvuslus ehk oma rahvuse teistest paremaks pidamine Imperialism ­ suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas; majandusliku mõjuvõimu laiendamine maailmas Euroopa tsivilisatioon ­ isikuvabadus, demokraatia, eraomand Norra eraldus Rootsist 1905. a USA, Jaapan, Belgia, Portugal Saksamaa ja Venemaa kasutas rahvastamispoliitikat, et võidelda rahvuste enesemääramise vastu Inglismaa kasutas selleks relvajõudusid (Iirimaa vastu)

Ajalugu
thumbnail
16
docx

Ajalugu - I MS

 Vanasoomlased üritasid venemaal rahustada  Noorsoomlased hakkasid organiseerima vastupanu  1904 tulistas üks soomlane Bobrikovi(suri) Helsingis; laskja tappis enda ka koha peal  soomlaste õnneks puhkes Venes 1905 revolutsioon  1906 Eduskund o I korda said valida naised o Eduskunna valimised o Võitsid sotsid (sots.dem juba üle 100a tugev)  Nikolai II’l soomes tsaaristaatust polnud I ms põhjused ja algus I ms (1914-18) Põhjused:  Imperialism (antant ja kolmikliit)  “Püssirohu tünn” oli Balkani poolsaar (Aus-Ung ja Serbia) o mõlemad tahtsid Balkanit endale. Balkanil põrkusid Viini ja Belgradi taotlused o Serbia selja taga Vene 1) Ohu alahindamine  Paljud arvasid, et Euroopas võivad puhkeda vaid kiirkondlikud sõjad, mitte üle Euroopa v maailma. 2) Sõja romantiseerimine

Ajalugu
thumbnail
4
doc

1. maailmasõda

Wilson kuulutas välja oma 14 punkti ehk tulevase maailmakorralduse kava. 21. märts ­ Sks pealetung Saint-Quentini lähedal kuni 5. aprillini Pr ja Ing loovad ühtse sõjaväejuhatuse ( kindraliks Foch) Saksamaa edu Armentiéresi all ning Reimsi lähedal 29. sept vaherahu Bulgaariaga 3. nov vaherahu A-Uga 30. okt kapulteerus Türgi 7. ­ 9. nov Saksamaal revolutsioon, keiser astub tagasi, 11. nov Compiégne'i vaherahu Sksga Erilisus Esimene sõda kus rakendati üldist sõjaväekohustust, esimene sõda mille puhul tööstuse ja transpordi areng võimaldas mobiliseerida majandust sõjandusele. Sõda ei olnud enam armeede sõda, sinna kaasati kogu ühiskond. Sõda peeti niikaua kuni oli vähegi ressursse vastupanuks. Kasutusele võeti kuulipildurid, mürkgaasid, tankid, allveelaevad, lennuvägi Venemaa I MS järel 1917.a veebruari revolutsiooni põhjusteks oli a) vene ebaedukus sõjas ­ sõjategevus Venemaa pinnal, in

Ajalugu
thumbnail
11
docx

Ajalugu - I MS sündmused

1. Esimese maailmasõja algus Põhjused Teravnenud vastuolud suurriikide vahel: Saksamaa soov saavutada juhtpositsiooni, Balkani "püssirohutünn" Alahinnati ohtu: ei usutud maailmasõja võimalikkusesse, arvati, et võimalikud vaid piirkondlikud lühiajalised konfliktid Sõda romantiseeriti: sõda on romantiline, ülev, põnev, surm sõjas on heroiline ja steriilne Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid: polnud organisatsioone, mis oleks suutnud korraldada suurriikide liidrite kohtumisi

Ajalugu
thumbnail
1
doc

Rahvusvah suhted 20 saj,baltimaad vene impeeriumi ajal jne

Imperialismiajastu ja ühiskondlikud liikumised IMPERIALISMIAJASTU (19.saj lõpp) Maa arengut mõjutas oluliselt rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt: Saks. ja It.) Euroopa tsivilisatsiooni, mille juhtmõtteks olid kujunenud: isikuvabadus, eraomand ja demokraatia, käsitleti ainuvõimalikuna. KOLONIAALIMPEERIUMIDE TEKE 20.saj algul teravnesid vastuolud suurriikide vahel, mis viis katseteni valdused ümber jaotada (Saksamaa). Iseseisvuse suutsid riikidest säilitada vaid Etioopia (Abessiina) ja Libeeria. Pöördelised sündmused toimusid Hiinas, mis oli 20.saj alguseks muutunud poolkoloniaalseks maaks. See kutsus esile nn Bokserite ülestõusu (1900), mis aga veriselt maha suruti. Hiinas jõudu kogunud demokraatlikul liikumisel õnnestus saada Hiinast vabariik. TEHNIKA ARENG 20

Ajalugu
thumbnail
4
docx

IMPERALISMIAJASTU JA ÜHISKOND

· Turundussuhted muutusid tähtsamaks ja riiklik reg taandus · Raudteede võrk, sadamate ja kaubandusfirmade areng · Maailm globaliseerus · Inglismaale jõudsid majanduslikult järele usa ja saksa · Uued tööstusharud saksas, eksport kasvas kiiresti, kaubalaevastiku areng Ühiskondlikud liikumised 20. Saj algul: · Ka kõige demok ühisk olid seesmistes vastuoludes · Tööandjate ja tööliste võitlus terve 19 saj, kasvas vahel kodusõjaks, 20 saj taas pingeline · Rahvusvahelises töölisliikumises 4 suunda: - Revisionistid, Marxi õpetus vananenud, seda tuleb parandada järk-järguliste ref - Vene enamlased, ainus tee sots-le vägivaldne rev ja proletariaadi diktatuuri kehtestamine - Tsentristlik suund, püüdis kahe eelmise suuna vahel keskteed otsida, enamlased ründasid - Anarhistid, ei pooldanud mingit diktuuri, eesmärgid taheti saavutada atentaatidega · Ühendas vankumatu usk progressi

Ajalugu
thumbnail
3
doc

I maailmasõda

- Ülevenemaaline erakorraline komisjon võitluseks kontrevolutsiooni, spekulatsiooni ja sabotaaziga Rahvakomissaride nõukogu ­ I nõukogude valitsus. 10) Muutused igapäevaelus ja majanduses I maailmasõja ajal. *Puudus toidust ja tarbeesemetest. *Normisüsteem. *Ersatskaubad *tööjõupuudus ­ naised tööle * majandus muutus tsentraliseeritumaks(suurettevõtted) *religiooni tähtsus vähenes 11) Kuidas aitas I maailmasõda kaasa naiste positsiooni paranemisele ühiskonnas? Naised pidid hakkama tegema samasuguseid töid nagu mehed ­ kaevandustes, tehastes, mis aitas naise positsiooni paranemisele ja võrdsete õiguste saamisele kaasa. Traditsiooniline peremudel sattus kriisi. 12) Tehnika areng I maailmasõjas. *keemiatööstus (erasatskaubad, rünnakugaasid) *Tankide kasutusele võtt *hävituslennukid 13) Kriisi süvenemise põhjused Venemaal enne Veebruarirevolutsiooni.

Ajalugu




Kommentaarid (1)

dannumummu profiilipilt
Daisy Mällo: väga suurt abi oli sellest aitäh
15:06 12-05-2013



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun