"1814" Map ap 10 - "1814". 15 . - , , . . . , . . 18, 14. - "-". - , , . 6 . . . - , , , , , , . . !
Näiteks 1918.aastal nimetati linn ümber Detskoje Seloks ning 1937. Aastast nimetati see Aleksandr Puškini järgi Puškiniks. Kuulub Peterburi haldusalasse ning asub Peterburist 20 kilomeetrit lõunas. Filmi iseloomustades on kõlanud tihti lause, et see on ilus ajalooline film noortele. Andres Puustusmaa sõnul ongi film rohkem inimestest kui ajaloost. Tema ise teeb samuti filmis kõrvalrolli – lütseumipoiste saksa keele õpetajana. On aasta 1814. Kamp noori logardeid õpib Tsarskoje Selo lütseumis (lütseumid olid aadlikele mõeldud koolid). Kõige vanem neist on 18 ja noorim 14-aastane. Gortšakov, Puštšin, Küchelbecker, Puškin jt. Tulevikus lähevad need nimed igaveseks Venemaa ajalukku, kuid seni on tegu tavaliste koolipoistega, kes tembutavad, joovad end täis, armuvad, kirjutavad luuletusi, jooksevad kohtamisele, kutsuvad üksteist duellile ja teevad õpetajate kulul nalja. Käimas on sõda Napoleoniga. Samal ajal tegutseb
docstxt/134944500385.txt
Vene poeet, prosaist ja dramaturg Mihhail Jurjevitš Lermontov sündis 15. oktoobril 1814 Moskvas. Lermontovi loominguaastatel kirjutas ta rea romantilisi poeeme ja mitu näidendit. Paljude poeemide tegevus hargneb Kaukaasias või muistsel Venemaal. Kangelased on julged ja üksikud ning neis leegitsevad kired ja vabaduseiha
Ajaloo kordamis küsimused. 1. Millised olid Prantsuse revolutsiooni põhjused? Prantsuse revolutsiooni põhjusteks olid kui Prantsuse kuningriik oli kriisis.Prantsuse majandus olukord üha halvemaks läks.Prantsusmaa oli suurtes võlgades ja Louis XVI pidi kokku kutsuma generaalstaadid keda polnud kokku kutusutud juba üle 175 aasta.Kui generaalstaatide vahel ilmnesid vastuolud.Kolmanda seiuse esindajad nõudsid uut hääletamiskorda.Kuna selles küsimuses üksmeelele ei jõutud siis lahkusid komanda seisuse esindajad ja kuulutasid end Rahvuskoguks.Rahvuskogu oli kogu rahva esindusorgan.Rahvuskoguga liitusid aadliku ja osa vaimulike saadikuid.Rahvuskogust sai Asutav Kogu.Asutava Kogu eesmärgiks oli uue põhiseaduse koostamine ja panema aluse uuele riigikorrale.Eriti rahutuks muutus rahavas Pariisis, kus rahavas relvastus ja hakkas looma rahvuskaarti.See toimus 14.juulil 1789,rahvas vallutas B...
Kodanlaste toetaja. Napoleoni ümberkorraldused: 1804 tsiviilkoodeks (eraomandi puutumatus), uute ettevõtete soodustamine riigi poolt, kontinentaal blokaad Inglismaa vastu. 1807 Tilsiti rahu Rus (alexander I ), 1812 juuni tungib venemaale, venelased taganevad, septembriks jõuab moskvasse. Vene talv aga on karm, hakatakse põgenema ja tagasi jõuab 600000 asemel 100000. 1813 Leipzigi lahing (rahvaste lahing), Saksmannid annavad Napoleonile tappa. 1814 märts Punaarmee Pariisis, Napoleon väikse armeega Elba saarele. 30.mail 1814 kirjutati Pariisis alla rahulepingule, millega Prantsusmaa pidi loobuma vallutustest. 1815 saab uuesti 100ax päevaks troonile. 1815 juunis Waterloo lahing (BEL), Napoleon lootis võita aga sai suhu täna sellele et Preisimaa väed jõudsid appi. Saadeti asumisele Püha Helena saarele. 1821 sureb. Suur Prantsuse Revolutsioon: Selle põhjustas see, et 30 miljoniline 3. seisus ei suutnud ülal pidada 1. ja 2
2.Iseloomusta Prantsusmaa ja Venemaa suhteid Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et Venemaa rikkus kontinentaalblokaadi, vastuolude süvenemine kahe impeeriumi suhtes pidi paratamatult viima sõjani, Tilsitis sõlmitud ``igavene sõprus´´ oli ajutise iseloomuga, kuigi maailma ümberjagamine oli meelt mööda mõlemale valitsejale. 3.Iseloomusta kahte lahingut, mis lõppesid Prantsusmaa lüüasaamisega. Sõda Euroopas(1813-1814) Rahvastelahingus sai Napoleon lüüa. 1814. aastal vallutasid liitlasväed Pariisi. Napoleon loobus troonist ning ta saadeti asumisele Elba saarele, mis anti talle eluaegseks valduseks. Napoleon säilitas aadli tiitli ja talle määrati iga-aastane pension. Waterloo lahing Waterloo lahingus purustasid liitlased Napoleoni väed. Ta oli võimul olnud täpselt sada päeva. Napoleon saadeti Püha Helena saarele, kus ta 1821. aastal suri. 2) Monarhistlik reaktsioon Euroopas 1.Millal ja mis eesmärgil toimus Viini kongress?
aastal ja Napoleon pidi perele raha teenima. Prantsuse Revolutsiooni puhkemise järel naasis ta Korsikale, kus ta veetis järgmised aastad, võideldes Korsika revolutsiooni nimel. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma vapruse ja määratu tahtejõuga. 1793 oli ta aga sunnitud pagema Prantsusmaale. 1796-1797 saavutas Itaalias võidu ja sai vabariikliku kindrali kuulsuse. 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. oli ta Prantsusmaa valitseja, sõlmis rahu Austria ja Inglismaaga. 1804.aastal pani ta kehtima uue seadusekogu. Pärast võidukaid sõdu Inglismaa, Venemaa, Austria ja Rootsiga, kes olid Prantsusmaa vastu liitunud (Austerlitzi lahing), saavutas Prantsusmaa Euroopas ennenägematu ülemvõimu. Napoleoni siht oli muuta vallutustega suurendatud Prantsusmaa feodaaliganditest vabaks ja rangelt tsentraliseeritud võimuga riigiks. 18. maist 1804 kuni 11
Napoléon I Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte, sündinud 15. augustil 1769 oli Prantsusmaa valitseja 11. novembrist 1799 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 22. juunini 1815. On levinud väärarvamus, et Napoleon oli lühikest kasvu. Tegelikult oli ta täiesti tavalise prantslase pikkune umbes 168 sentimeetrit. Väärarvamus on ilmselt tulnud sellest, et tema pikkust mõõdeti prantsuse, mitte inglise jalgades. Sündinud väikeaadliku pojana Korsikal oli ta lapsepõlves tuline Korsika patrioot, kuna saar oli alles mõni aasta enne tema sündi langenud Prantsusmaa kätte. Tänu oma suguvõsale olid tal märgatavalt paremad
SUUR PRANTSUSE REVOLUTSIOON Põhjused: · Tõsised ühiskondlikud probleemid 1. õigused 2. varaline kihistumine · Keskaegsed tsunftid · Ei oldud rahul kuninga olemasoluga 1. aadlikud tahtsid rohkem võimu 2. talupojad polnud rahul tõusvate maksudega 3. rikkad kodanikud olid vaimustunud valgustusest 17.06.1789 Rahvuskogu 09.07.1789 Asutav kogu 14.07.1789 Bastille kindluse vallutamine 04.08.1789 "kaotati" feodaalkord ja privileegid 26.08.1789 IKD Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 10.10.1789 võeti vastu seadus ... 20.06.1791 kuningas üritas Pariisist põgeneda 02.09.1791 Asutav kogu võttis vastu Pr. Esimese põhiseaduse 1791-1792 Seadusandlik kogu sätestasid konstitutsioonilise monarhia 20.04.1792 algasid revolutsioonilised sõjad 21.09.1792 Rahvuskonvent 22.09.1792 Pr vabariigi kehtestamine 04.1793 Rahvuspäästekomitee 14.07.1793 Marat mõrvamine, ...
4. Napoleoni tee võimule- põhipunktid. * 1799a. Napoleoni riigipööre- revolutsiooni lõpp. * Konsulaat- Napoleon saab esime konsuliks. * Napoleon saab Prantsusmaa keisriks 1804a. (nimetas ennast imperaatoriks) * Prantsusmaa edukad vallutussõjad Euroopas (enamik riike Prantsuse võimu alla) 5. Napoleoni häving. (lahingud, põhietapid) * 1812 juuni detsember ebaõnnestunud sõjakäik Venemaale Suure Armee häving * 1813 sügis Leipzigi lahing e. Rahvaste lahin- Napoleoni kaotus. * 1814 Napoleon loobub troonist 1. korda (Elba saarele Vahemeres , 1000 mehega .) * 1815 märts-1815 juuni Waterloo lahing . (Napoleoni 100 päeva. )Läheb Püha- Helena saarele , Atlandi ookeanis , sureb seal 1821 a . 6. Mõisted. Parteid Inglismaal- konservatiivide partei, leiboristide partei (liberaalid) USA erakonnad- vabariiklased, demokraadid. 1804- Napoleon sai keisriks. 1813- Rahvaste lahing- esimest korda sai Napoleon lüüa liitlasvägedelt. 1814- Napoleon loobus esimest korda võimust
Holland, osa Itaaliast, Loode-Saksamaa, 2) Prantsusmaa vasallriigid: Hispaania, Šveits, Reini Liit, Varssavi hertsogkond, 3) Prantsusmaa liitlased: Austria, Preisimaa, Venemaa, Taani. • Ainus riik, mida ei õnnestunud võita oli Inglismaa. 1806 - kontinentaalblokaadi kehtestamine, mis ei toonud edu. LÜÜASAAMINE • 1812 – suur sõjakäik Venemaa vastu, mis lõppes suure armee hävinguga. • 1813 –Leipzigi all Rahvastelahing, milles Napoleon sai lüüa. • 1814 – liitlased vallutasid Pariisi. Loobus troonist ja läks pagendusse Elba saarele. Troonile sai Louis XVIII (hukatud Louis XVI vend). • 1815 - Napoleoni Sada päeva. Proovis võimule tagasi tulla. • 1815 - sai Waterloo lahingus lüüa. Waterlo o lahing 1815 VIIMASED ELUAASTAD • 1815 viidi Napoleon inglaste vangina Püha Helena saarele kus ta suri 1821 arvatavalt maovähki. • Teda on peetud üheks suurimaks väejuhiks ja sõjageeniuseks, kes
Euroopa Napoleoni sõdade ajal Napoleon I e. Napoleon Bonaparte valitses Prantsusmaad 11.novembrist 1799 kuni 11.aprillini 1814 ja 13.märtsist 1815 kuni 22.juunini 1815. 18 maist 1804 kuni 11.aprillini 1814 oli ta isegi Prantsusmaa keiser. 1803.aastal likvideeriti Prantsusmaa kontrolli all olevatelt Lääne-Saksamaa aladelt üle 100 väikeriigi mis liideti suuremate Saksa riikidega. 1806. a suvel moodustati 16 suuremast Saksa riigist Reini Liit, mille juhiks sai Napoleon isiklikult. Reini Liit kohustas liidus olnud riike osalema Prantsusmaa impeeriumi vallutussõdades; liidus olnud riigid lahkusid kõik Püha
Kontrolltöö pt.26-28 Mõisted Sotsialism- poliitiline õpetus, mis püüab saavutada ühiskonnas sotsiaalset võrdsust. imprealism- Suurriikide soov oma territooriumi naabrite arvel laiendada ja endale kolooniaid hõivata. urbaniseerumine- linnastumine industriaal ühiskond- Suurtööstuse arendamist nim. industrialiseerimiseks ning järjest enam tööstuse saavutustele tuginevat ühiskonda industriaalühiskonnaks. tööstuslik pööre- manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Saksa tolliliit- Saksamaal puudus ühine tollisüsteem. Oli vaja kooskõlastada tollipoliitika. Preisimaa eestvõttel moodustati 1834.aastal Saksa Tolliliit. Isikud Robert Fulton- Ta leiutas auriku mis tegi 1807. aastal Hudsoni jõel oma esimese reisi. George Stephenson-1814, aastal katsetati tema leiutatud vedurit, mis arendas kiirust 6,5 km tunnis. James Watt- 1765. aastal konstrueeris universaalse aurumasina Alessandra Nolta- Leiutas 1800.a...
Selle põhjustas prantslaste tõrjuv hoial tema maalide suhtes. 1811 aastal valmis tema viimane akadeemiale saadetud töö "Jupiter ja Thetis"(lisa 2). Tal valmis ka rida töid mis olid pühendatud renessansi meistritele, eriti köitis teda Raffael. Need tööd olid küll vormilt klassitsistlikud, kuid temaatika oli maalidel romantiline. Näiteks "Raffael ja Fornarina" (lisa 3). Samal ajal tegeles ta ka portreedega ja aktimaalidega, üks paremaid oli "Madame de Senonnes" (lisa 4). 1814 aastal valmis üks viimastest ehk tuntuim "Suur odalisk" (lisa5). Ingres saatis selle Pariisi, kuid maal sai halva hinnangu osaliseks. 1820 aastal läks kunstnik Firenzesse, kus valmis "Louis XIII tõotus". See oli nii kompositsioonilt kui ka detailides sarnane Raffaeli piltidega. 4 aastat hiljem saatis ta ka selle Pariisi, kus teos sai sooja vastuvõtu. Järgnevad aastad olid Ingrese elus ehk parimad 1825 valiti ta Akadeemia liikmeks, 1827 aastal maalis ehk oma olulisema teose-
prantslased laastatud piirkondadesse. Prantslasi kimbutab nälg, külm ja Vene sõjaväe ning kohalike talupoegade rünnakud. • Detsembris ületasid vähesed Venemaa piiri. 1813-1814. • 1813.aasta kevadeks suutis Napoleon lühikese ajaga koguda kokku suure armee ja saavutas mitu otsustavat võitu. • 1813.aasta Rahvastelahingus Leipzigi all olid koalitsiooniväed tugevamad (Venemaa, Inglismaa, Preisimaa, Austria) • 1814 vallutasid liitlased Pariisi. • Napoleon loobus troonist ja saadeti asumisele Elba saarele. Ta säilitas keisri tiitli ja talle määrati ka iga- aastane pension. • Prantsusmaal taastati kuninga võim- Bourbonide Sada päeva. Napoleoni lõpp • 1815.a.märtsi algul lahkus Napoleon Elbalt 1100 mehega ja alustas marssi Pariisile • Talle vastu saadetud väeosad läksid Napoleoni poole üle • 20. märtsil saabus Napoleon Pariisi ja tegi kohe ettepaneku Euroopa
mõjunud talle. 9 -aastasena saadeti Napoleon Prantsusmaale Brienne'i sõjakooli ning ta asus teenima suurtükiväeleitnandina. Revolutsioon avas Napoleonile kiire tõusutee juba 24-aastasena ülendati ta kindraliks. Ta paistis silma ka vapruse ja määratu tahtejõuga. Kui ta 1796-1797 Itaalias võitis, sai ta vabariikliku kindrali kuulsuse. Ta oli Prantsusmaa valitseja alates 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 25. detsembrini 1799 oli ta konsul koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga. 25. detsembrist 1799 18. maini 1804 oli ta esimene konsul ning kehtestas uue riigikorra. Konsulina piiras ta süvenevat anarhiat, tegi lõpu kodusõjale. Sõjaväe abil haaras auahne ja julm Napoleon 1799.aastal riigipöördega Prantsusmaal võimu. Sõlminud
1. Miks? Kehtestati makse, Inglismaa tahtis Ameerika maid, kolonistid ei olnud esindatud parlamendis. Kuidas? Britid alahindasid vastukäiku ameeriklaste poolt ning kaotasid lahingu. 04.07.1776 2. Põhjused: Maksusüsteem oli ebavõrdne, kritiseeriti absolutismi, 3. seisus sai hääli vähem kui 1. ja 2. seisus Tagajärjed: Seisused kaovad, terror, võrdsuse suurenemine ühiskonnas 3. Algus - 14.07.1789, Bastille kindluse vallutamine Lõpp - 9.11.1799, Napoleon I korraldas riigipöörde 4. Generalstaadid - vaimulike, aadlike ja linnakodanike esinuduskogu kesk- ja varauusajal Prantsusmaal Asutav Kogu - kogu, millele liideti aadlid Rahvuskogule ja koostasid põhiseaduseid Seadusandlik Kogu - seadusandlik riigivõimu organ; 1791 Direktoorium - valgekaartlikud valitsused, kes toimisid imperialistlike interventide käsilastena Jakobiinid - Suure Prantsuse revolutsiooni aegse poliitilise klubi liikmed, pooldasid revolutsiooni jätku Diktatuur - üksikisiku või...
Aleksandr Sergejevits Puskin Sündis 6. juuni 1799 Moskvas ning suri 10. veebruar 1837 Peterburis. Ta oli vene romantiline luuletaja ja moodsa vene kirjanduse rajaja. Ta sündis Moskvas haritud aadliperes, õppis Tsarskoje Selo lütseumis, kus avaldas esimesed luuletused, mis olid tsitaadilised ning stiililiselt ja zanriliselt kirevad. Tema varaseim teadaolev trükitud luuletus oli ,,Sõbrale luuletajale" (1814). Puskin jõudis kiiresti olemasolevaid traditsioone ja intonatsioone omandades individuaalse ja küpse väljendusrikkuseni. Lütseumiperioodi väljapaistvam luuletus ,,Mälestused Tsarskoje Selost" (1814) sulandab patriootilisse kodanikuluulesse lüürilise kõla ja intiimse intonatsiooni. Pärast lütseumit asus Puskin elama Peterburi, kus tutvus dekabristidega, osales erinevates kirjanduslikes ringides ja ühingutes. Sel ajal kirjutas ta vabadusvõitluslikku luulet , mis kõneleb valitsevast poliitilisest...
pani ise endale pähe, märkimaks asjaolu, et ta ei ole krooni kellegi käest saanud. 3 Seejärel pani ta ise krooni pähe ka enda kõrval põlvitavale abikaasale Josephinele. Valitsemis käik Napoleon I ehk Napoleon I Bonaparte (nime prantsusekeelne originaalkuju Napoléon I Bonaparte) oli Prantsusmaa valitseja 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 22. juunini 1815. 11. novembrist 1799 25. detsembrini 1799 oli ta konsul koos Pierre Roger Ducos' ja Emmanuel Joseph Sieyès'iga. 25. detsembrist 1799 18. maini 1804 oli ta esimene konsul. 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 oli ta keiser: Jumala armust ja Vabariigi konstitutsiooni kohaselt prantslaste keiser (Par la grâce de Dieu et les constitutions de la République, empereur des français). Vallutused
Rahvusvahelised suhted 19. saj I poolel Suure Prantsuse revolutsiooni lõpp • 1799 – 18. bümääri riigipööre • 1802 – Napoleon eluaegseks konsuliks • 1804 Napoleoni tsiviilkoodeks – võrdsus seaduste ees • 1804 – Napoleon kuulutab end keisriks • 1806 – kontinentaalblokaad • 1812 – sõjakäik Venemaale • 6. apr 1814 – Napoleon loobub troonist • 1815 – 100 päeva Viini kongress I • sept 1814 – juuni 1815 • Venemaa – Aleksander I • Austria – K. L. W. von Metternich • Preisimaa – K. A. von Hardenberg • Suurbritaania – R. S. Castlereagh • Prantsusmaa – Ch. M. de Talleyrand Viini kongress II • legitiimsus – Bourbonid võimule Prantsusmaal ja Hispaanias, Habsburgidele osa Itaaliast, Paavstiriigi ja Šveitsi taastamine, Saksa- Rooma keisririiki ja Poolat ei taastatud, Rootsis uus dünastia • julgeolek
WALTER SCOTT Sirli Volt K2 ELUKÄIK Elas aastatel (15.08.1771- 21.09.1832) Sündis Šotimaal Edinburghis advokaadi perekonnas, Ta oli juristi poeg. On inglise kirjanduse suurimaid esindajaid XIX sajandi algul, ajaloolise romaani žanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsatajaloolist romaani. Juba lapsena huvitus tema Šotimaa ajaloost, poeetilistestlegendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlitekangelastegudest, luges innukalt Shakespeare ’i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid HARIDUSTEE Käis ülikoolis õppimas juristiks ja asus tööle isale kuuluvas advokaadikontoris. LOOMING W. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) l...
Põhimõtted, mis levisid Napoleoni vallutuste kaudu: 1. Feodaalkorra kaotamine, aadlike feodaalsetele privileegidele tehti lõpp. 2. Vabaturumajanduse kehtestamine. 3. Kehtestati üldine sõjaväekohustus. 4. Kehtestati kodanike juriidiline üheõiguslikkus. Kõik seaduste ees võrdsed. 5. Rahvusliku eneseteaduse, rahvustunde tõus. Vallutused Egiptus Malta Itaalia Austria Sveits Holland Viini kongress Toimumis aeg: 1814 1815 Toimumise eesmärgik: Mitmete Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme lahendamine. Viimane lahing. Napoleoni viimaseks lahinguks sai Waterloo lahing, mis toimus 18. juunil 1815. Osapoolteks olid Prantsusmaa VS Suurbritannia Preisimaa kuningriik
NAPOLEON Markus Ohtla Mina Napoleon I ehk Napoleon Bonaparte sündisin 15. augustil 1769 aastal ja surin 5. mail 1821 Saint Helena saarel. Ma olin Prantsusmaa valitseja ja väejuht. Ma valitsesin Prantsusmaad 11. novembrist 1799 kuni 11. aprillini 1814 ja 13. märtsist 1815 kuni 22. juunini 1815. Ma olin ka konsul ning hiljem esimene konsul. Ma olin ka 18. maist 1804 kuni 11. aprillini 1814 Prantsuse esimese keisririigi Prantsusmaa keiser. Minu aadlipäritolu ja perekonna suhteline jõukus ja sidemed võimaldasid mulle hariduse mis oli tol ajal tavalistele korsiklastele kättesaamatu. Ma läksin Autini usklikku kooli, et õppida prantsuse keelt ning sama aasta mais võeti mind vastu sõjakooli. Ma rääkisin rõhutatud Korsika aktsendiga ning ei õppinud kunagi korrektselt kirjutama. Minu kaasõpilased narrisid mind minu aktsendi
klaverikontserdid ning mõned kammerteosed. Peale vokaalmuusika muutust hakkas ta otsima libretosid, ning kirjutas oma ainsa avatooriumi ,,Kristus õlimäel". Beethovenilt telliti seoses uue ooperimaja avamisega moodsas stiilis ooper ,,Vesta tuli". III sümfoonia Es- duur, op. 55 oli kogu 19 saj muusika suunaja ja algas stiili kõrgaeg. Olulisem V sümfoonia. 1805.a jõudis rahva ette ooper ,,Fidelio" (kolm etendust)- uus versioon 1806. kaks etendust- lõplikult 1814. a. Soe vastuvõtt. 1809. a. oli Beethoveni loomingu perioodi kõige vaiksem. 1808 .a. suur autorikontsert. 1809. a. uus loominguline periood. Goethe draama ,,Egmont"- keskmise perioodi loomigu viimane jõuline laine. Kriisi aastad (1813-1815) Ta ei kirjutanud mitu aastat midagi. Klaverisonaat, kaks tsellosonaati, kaks orkestriteost (,,Nimepäeva avamäng", ,,Welligtoni võit"). Hiline looming: aastad 1816-1827 Ajajärku iseloomustab stabiilsus ja konservatism.
21 x 15 cm 1799 Those specks of dust 21 x 15 cm 1799 Thou who cannot 21 x 15 cm 1799 They spruce themselves up 21 x 15 cm 1800 Alasti Maja 98 x 191 cm 1800 Riietatud Maja 98 x 191 cm 1808 Surnud Kalkun 45 x 63 cm 1808 -1812 Scene of Rape and Murder 30 x 39 cm 1808 -1812 Still Life Three Salmon Steaks 45 x 62 cm 1813 Pepito Costa and Bonells 105 x 85 cm The Third of May 1808 1814 266 x 345 cm 1814 The Burial of the Sardine 60 x 82 cm 1820 Tio Paquete 39 x 31 cm 1823 A way of flying 25 x 36 cm 'Mustad' maalid' 1823 Saturn Devouring His Son 83 x 146 cm 1823 Witches' Sabbath 1823 Two old men eating soup 1823 A Pilgrimage to San Isidro 1823 Women laughing 1823 Two Old Men Tänan kuulamast Kasutatud materjalid http://www.franciscodegoya.net/ http://en.wikipedia
LORD BYRON Sissejuhatus George Gordon Noel Byron, kuues parun Baryn Tuntud ka kui Lord Byron 22. jaanuar 1788 London – 19. aprill 1824 Mesolóngi, Kreeka Romantiline luuletaja Elukäik George Byron kasvas üles Aberdeenis. Tema isa John Byron oli surnud juba 1791. aastal Kümnenda eluaastani elas Byron koos emaga Šotimaal. 1801–1805 õppis Byron Harrow‘ koolis, seejärel Cambridge'I ülikoolis Läbi Lissaboni sõitis ta Hispaaniasse, külastas seejärel Maltat, Albaaniat, Kreekat ja Väike-Aasia rannikut. 2. jaanuaril 1815 abiellus ta Anne Isabella Milbanke'iga, kuid abielu. oli täis pingeid. 10. detsembril 1815 sündis neil tütar Lady Augusta Ada. 1816. aastal läks Byron Šveitsi. Seejärel läks ta Veneetsiasse. Ta kirjutas raamatud "English grammar and the Armenian" (1817) ja "Armenian grammar and the English" (1819), ...
Viini kongressi tähtsus rahvusvaheliste organisatsioonide tekkimisel Juba enne Pariisi vallutamist leppisid tähtsamad kuuenda koalitsiooni liikmed kokku diplomaatilise kongressi kokkukutsumise küsimuses. Viini Kongress algas septembris 1814, samal ajal, kui Napoleon viibis Elbal esimeses pagenduses. Viini kongress töötas edasi ka pärast Napoleoni põgenemist Elbalt, samuti tema lõpliku lüüasaamise hetkel Waterloo all. Läbirääkimistel ilmnesid suurriikide omavahelised vastuolud, nii et Euroopa poliitilise kaardi korrastamisel ei olnud välistatud uute sõjaliste konfliktide puhkemine. Napoeleoni Sada päeva lükkasid aga erimeelsused tagaplaanile ning liitlased asusid taas ühiselt Prantsusmaa vastu sõdima
On 22 February, Paul was baptised in the parish church, with his grandmother and uncle Louis as godparents. His father, Louis-Auguste Cézanne (28 July 1798 23 October 1886), was the cofounder of a banking firm that prospered throughout the artist's life, affording him financial security that was unavailable to most of his contemporaries and eventually resulting in a large inheritance. On the other hand, his mother, Anne-Elisabeth Honorine Aubert (24 September 1814 25 October 1897),was vivacious and romantic, but quick to take offense. It was from her that Paul got his conception and vision of life. He also had two younger sisters, Marie and Rose, with whom he went to a primary school every day. · Varasemad aastad ja perekond · Cezannes on pärit Cesana väikesest linnast, mis praegu asub põhja Piemontes ja eeldatakse, et nende nimi on itaalia päritolu. Paul Cezanne sündis 19 jaanuaril 1839 Aix-en-Provence´is, Lõuna-
FAEHLMANN Friedrich Robert Faehlmann (Fählmann; 31.detsember 1798-22.aprill 1850) oli eesti kirjamees ja arst. Sündis Ao mõisa valitseja pojama, võeti 7-aastasena pärast ema surma mõisaomaniku von Paykulli perekonda kasvatada. Õppis 1810-1814 Rakvere kreiskoolis, 1814-1817 Tartu gümnaasiumis ja 1817-1827 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas. Kuulas ülikoolis ka filoloogia- ja filosoofialoenguid ning hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Doktoriväitekirjaga (1827), mis käsitleb südamepõletikuga kaasnevaid südame haiguslikke muutusi, rajas ta Tartu Ülikoolis teed kardioloogiale. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina, oli 1842-1850 ülikooli eesti keele lektor ning luges õppeülesandetäitjana 1843-1845 farmakoloogia- ja retseptuuri- kursust. Peamielt Faehlmanni õhutusel asutati 1938 Õpetatud Eesti Selts, 1843-1850 oli ta selle esimees. Oma ettekannetes ja kirjutistes kaitses Faehlmann talurahvast. Ta oli Eesti ...
Walter Scott (1771 1832) Sir Walter Scott oli soti kirjanik. Tuntud kui ajaloolise romaani zanri looja. Ta kirjutas enam kui kakskümmend viis maailmakuulsat ajaloolist romaani. Kirjutas ka luulet ja näidendeid. Walter Scott sündis Sotimaal Edinburgh's. Ta oli juristi poeg. Kirjaniku biograafid oletavad, et romaanis "Rob Roy" on mõningaid autobiograafilisi jooni (vana kaupmehena kujutas oma isa). Juba lapsena huvitus Walter Scott Sotimaa ajaloost, tema poeetilistest legendidest ja rahvapärimustest. Ta armastas kuulata jutustusi keskaegseist lossidest ja rüütlite kangelastegudest, deklameeris vanu soti ballaade, luges innukalt Shakespeare'i ajaloolisi kroonikaid ja rahvalaulukogusid. Selle armastuse oma kodumaa vastu säilitas kirjanik kogu eluks. Scotti kirjanduslik tegevus jaguneb kahte selgesti eraldatavasse perioodi. Esimesel perioodil (1796-1814) kirjutab ta peamiselt luulet (ballaade ja poeeme). Teisel perioodil (1814-1832) läheb...
Klassitsism 18. Saj teine pool - 19.saj esimene veerand Classicus (lad.keel) - eeskujulik, korrapärane Kultuuriperiood 17(20)50 - 1820 Vastandas end barokile Prantsusmaa, keskuseks sai Pariis AJALUGU 18. Saj lõpul toimusid suured muutused Euroopas Suur Prantsuse Revolutsioon (1789 - 1794) Napoleoni sõjad (1799 - 1814) Viini kongress (1814-1815), Euroopa riikliku jaotuse muutus ISELOOMUSTUS Välditi juhuslikku, segast Toetuti uuesti antiigile ehk antiikkultuuri iluideaalidele Töötati välja ranged reeglid, mida kunstiteos järgima pidi KLASSITSISM FILOSOOFIAS Ratsionalistlik tendents ilmnes juba Rene Descartes'i töödes "Mõtlen, järelikult olen" 18. Saj valgusfilosoofid Rousseau, Voltaire, Diderot, Montesquieau, Kant Valgustajate ideed leidsid väljendust "Inimese ja kodaniku õiguse deklaratsioonis" Kõikides kunstiliikide...
Algas vabadussõda, millega kaasnes Saksamaa vabanemine võõrvõimust. Suure armee purustamine venemaal ei alistanud veel Napoleoni. Kevadeks ajas Napoleon kokku äärmiselt võimsa armee. Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Portugal, Rootsi ja Austria moodustasid koalitsiooni Prantsusmaa vastu. Kevadises sõjas saavutas Napoleon mitmeid tähtsaid võite, kuid vastased osutusid siiski tugevamaks. Napoleon sai lüüa oktoobris Leipzingi Rahvalahingus. 1814. Varakevadel sõlmisid liitlased lepingu, et Napoleon lõplikult alistada. Märtsis vallutati Pariis, Napoleon loobus troonist, ta saadeti eluaegsesse pagendusse Elba saarele, talle anti kaasa 1100 sõdurit ja teenrid. Kuid ta ei jäänud sellega rahule. SADA PÄEVA Napoleon jälgis huviga Prantsusmaal toimuvat. Ta märkas uut võimalust. Saladuslikult lahkus ta koos oma 1100 sõduriga saarelt ja maabus 1815. Aasta märtsis prantsuse rannikul. Talle vastu saadetud väeosad liitusid temaga. 20
Karl Ernst von Baer Antud essees räägin teadlase Karl Ernst von Baeri elust, saavutustest ja nende rollist Eesti kultuuriloos. Karl Ernst von Baer sündis 28. veebruar 1792 Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana ja suri 28. november 1876 Tartus. 1810. aastal lõpetas Baer Tallinna Toomkooli ja siirdus Tartusse, kus asus õppima arstiteadust. 1814. aastal lõpetas ta selle. Lõputööks kirjutas Baer doktoritööks uurimuse nimega "Eestlaste endeemilistest haigustest". Uurimus ilmus Tartu Ülikooli toimetistes 1814. aastal ladina keeles. Peale seda siirdus Baer edasi Saksamaa ülikoolidesse. Ta täiendas end Berliinis, Viinis ja Würzburgis. Juba 1819. aastal siirdus Baer Königsbergi, kus ta abiellus Auguste von Medemiga, kellega tal oli kuus last. Samal aastal sai temast ka Königsbergi Ülikooli erakorraline professor. 1821
Rootsi kuningriik. 10. Waterloo lahing, 1815. aastal, kus Napoleoni armees oli 200 000 meest Euroopa 700 000-mehelise liitsõjaväe vastu, kaotajaks jäi Prantsusmaa ja see oli ka Napoleoni viimane lahing. Viini kongress Viini kongress oli Euroopa riikide suursaadikute konverents Klemens Wenzel Lothar von Metternichi eesistumisel ja toimus Viinis 1814. aasta septembrist kuni 1815. aasta juunini. Kongressi eesmärgiks oli lahendada mitmeid Prantsuse revolutsioonisõdadest, Napoleoni sõdadest ja Saksa-Rooma riigi lõpetamisest tekkinud probleeme. Tulemuseks oli kontinendi poliitilise kaardi ümberjoonistamine, Prantsusmaa, Napoleon I rajatud Varssavi hertsogkonna, Hollandi, Reiniäärsete riikide, Saksimaa ja mitmete Itaalia territooriumide
Henry IV, the Great 1589-1610 Marie de Medici (Regent) 1610-17 Louis XIII, the Well-Beloved 1610-43 Anne of Austria (Regent) 1643-51 Louis XIV, the Great 1643-1715 Philip of Orleans (Regent) 1715-23 Louis XV, the Well-Beloved 1715-74 Louis XVI, the Beloved 1774-1792 Louis XVII 1793-95 First Republic Napoleon Bonaparte (First 1799-1804 Consul) 1804-14 Napoleon I (Emperor) 1814 Napoleon II (Emperor) Bourbon Dynasty, Restored Louis XVIII 1814-24 Charles X 1824-30 Louis-Philippe I, the Citizen King 1830-48 Second Republic Charles Louis Napoleon 1848-52 Bonaparte (President) Second Empire Napoleon III (Emperor) 1852-71
TÖÖÜLESANDED Napoleoni langus Pt. 18 I Täida tabel Euroopa riikide seotuse kohta Prantsusmaaga: Vallutatud riigid vasallriigid liitlased sõltumatud riigid Belgia, holland, osa Paljud euroopa riigid Austria, preisimaa, Inglismaa, rootsi, itaaliast, illüüria, looda- venemaa ja taani portugal ja türgi saksamaa II ülesanne. Koosta lühikokkuvõtted ( 5-6 lauset)järgmiste teemade kohta: · Prantsuse-Vene suhted- Tilsti sõlmitud ''igavene sõprus'' oli ajutine, kuigi mõlemale meeltmööda. Venemaa võttis seda kui lüüasaamist ja alandust. Prantsusmaa ei olnud rahul sellega, et venemaa rikkus kontinentaalblokaadi. Vastuolude süvenemine viis sõjani, mis algas 1811. a. Sõjaliste ettevalmistustega. Venemaa sõlmis küll liidulepinguid, aga Napoleon koondas Suure ...
NAPOLEON 1799-1816 Sai võimule 1799. Lasi seadusandlikukorpuse, kui ka direkrooriumi laiali saata. Võim ei läinud täielikkult Napoleonile vaid kolmele konsulile. *Napoleoni võimul oleku ajajärku on võimalik jagada kolmeks: 1) Konsulaadi 1799-1804 2) Suur impeerium 1804-1814 3) Sada päeva 1815 Konsuli ajal pidi võim olema kolme konsuli käes reaalselt oli napolioni käes 1799 Põhiseadus.Oli koostatud vastavalt Napoleoni näpunäidetele. a 39 oli kirjas, et võim kuulub Napoleonile. Valimisõigus meestel, alates 21-st eluaastast, va need, kes teenisid palga eest. Konsulaadi ajal valitses Prantsusmaal nn näiline demokraatia. 4 osaline seadusandlik võim, koosnes Senatist, Seadusandlikust Korpusest, Tribunaadist, Riiginõukogust. (Tähtsuse järjekorras). Seaduseelnõu algatas I konsul, saatis selle eelnõu Riiginõukogusse, mis töötas välja projekti selle seaduse kohta. Omakorda saadeti see projekt Tribunaati, arutas projekti, saatis edasi Seadusandli...
3) 1806.a Inglismaa vastu kehtestab N kontinentaalblokaadi 4) 1811.a hakkas N ettevalmistama nn. Suurt armeed>Borodino lahing>Moskva vallutamine>prantslaste taganemine · Vene ja Preisiväed jälitavad prantslasi>1814.a Pariisi langemine ja Viini kongress 1) 1813.a okt Leipzigi lähedal Rahvaste lahing>N esimene kaotus reetmise tõttu · 1815.a märtsis algab N ,,100 päeva"> juunis Waterloo lahing>Preisi võit · 1814.a sept 1815.a juuni toimus Viini kongress e. Tantsiv kongress, valsi teke>restauratsioon kogu Euroopas(riigipiirid ja dünastiad) 1) Legitiinsus(aadlisuguvõsade õiguste taastamine) 2) Restitutsioon(võimusuhete taastamine) · Moodustati Nelikliit(Venemaa, Preisimaa, Inglismaa ja Austria) hiljem rajati ka Püha Liit, kuhu võeti ka Prantsusmaa · Prantsusmaal sai võimule hukatud kuninga vend Louis XIII>Valge terror> 1830 Juuli
George Gordon Noel Byron George Gordon Noel Byron (tuntud ka kui Lord Byron, 22. jaanuar 1788 London 19. aprill 1824 Mesolóngi, Kreeka) oli inglise romantistlik luuletaja. Ta oli admiral John Byroni poeg ja matemaatik Ada Lovelace'i isa. Ta sai tuntuks mitte ainult oma luuletustega vaid ka ekstsentrilise eluviisi, armuafääride, võlgade ja intsestisüüdistuste tõttu.George Byron kasvas üles Aberdeenis, kus teda kasvatas soti Gighti aadlisuguvõsast pärit ema Catherine Gordon. Inglise viitseadmiralist isa John "Mad Jack" Byron oli surnud juba 1791. aastal. Byronil olid kompjalad ja ta kannatas selle puude pärast, mis takistas tal seltskonnaelus osalemast, sest ta ei saanud näiteks tantsida.Kümneaastaselt päris ta pärast oma vanaonu surma mõisa Nottinghamshire'is ja aadlitiitli Baron Byron of Rochdale in the County Palatine of Lancaster ja pärast täisikka jõudmist ka koha Lordidekojas. Kuna mõis oli halvas seis...
(13 (24) 1782 -- 5 (17) 1836) -- , , . , . . , 13 (24) 1782 ( , ). . , 1788 . 1803 . (1809 ), (1811 ), (1812 ), 1816--1822 1828 -- . « . » (1804), « . . » (1809), « » « » ( -- 1831 ). -- . . (1810--1811), (1809) (1814), , (1808), . . (1815, , ), . . (1816) . . (1827). 1836 - , . 17 1836 ---. : « , , , , , , ...»
aastal Peterburi eeslinna Tsarskoje Selo lütseumis koos hilisemate Venemaa kuulsate kirjandustegelastega 4. Puskin hukkus tollel ajal aurikkumiste puhul lahendamiseks tavaks olnud duellil1830. aastal abiellus Aleksandr Puskin Natalja Gontsarovaga. Enne pulmi külastas ta Boldino mõisa, kuhu ta oli sunnitud jääma pikemaks ajaks piirkonnas levinud nakkushaiguste tõttu. Looming: 1. Kirjandustegevusega alustas juba lütseumiaastatel ja 1814. aastal ilmus tal esimene luuletus (" "). 2. Ta osales aktiivselt Venemaa keisri õukonna seltsielus. 1820. aastal ilmus ta esikpoeem "Ruslan ja Ljudmilla". 3. Ta on üks moodsa vene kirjanduse rajajaid. 4. Puskin abiellus 1831. aasta 15. mail ning kolis seejärel Peterburi, kus ta kogus arhiividest materjale ning kirjutas nende alusel ajaloolised teosed "Dubrovski", "Kapteni tütar" ja "Pugatsovi lugu". 5
Prantslastel oli valida kas nad lähevad edasi oma vallutustega võ lähevad tuldud teed pidi tagasi. Nad langetasid otsuse teades ,et neid on rohkem ja see peab olema ime kui nad meid võidavad. Leipzigi linnas ootas ees jälle üllatavalt suur Venemaa armee. Venemaal oli jälle eelis ,sest nad olid valmistunud Prantslaste tulekuks. Prantsuse armee hävis.Reini jõest ida poole jäävad rahvad vabanesid Prantsuse ülemvõimu alt. Sõda kandus Prantsusmaale. 1814 aasta varakevadel ühinesid Venemaa liitlased ,et hävitada Prantsusmaa täielikult. 1814 märtsis vallutatigi Pariis ja Napoleon loobus troonilt. Napoleon saadeti asumisele Elba saarele. Napoleon säilitas keisritiitli. 1815 aastal läksid Napoleoni väed uuesti pariisi. Seekord ainult 1100 meest. Napoleon sai tagasi troonile ja soovis Sõlmida rahu kuid sellega ei nõustutud seevastu loodi uus seitsmes Prantsuse vastane koalitsioon mis said kokku 700 000 meest kuid
I C K : · K 1812 · 26 1812 , 125 · p : 110--120 · : 130 · · 30 000 · 44 000 · e · : « , , a » I . Napoleone Buonaparte, . Napoléon Bonaparte 15 1769 () - 5 1821 ( ) 1804 - 1815 , , 168 cm . 20 1814 . « » (18 1815). (1759--1813) - P: - 1812 1764 - . . , , . 1806 . .
26. Tööstuslik pööre Euroopas. Tööstuslik pööre manufaktuuride asendumine masintootmise ja vabrikutega. Universaalne aurumasin James Watt, 1765.aasta. Esimene aurik Robert Fulton, 1807.aasta. Vedur George Stephenson, 1814.aasta. Raudader 19.sajand Saksa Tolliliit 1834.aasta 1) Millised olid tööstusliku pöörde eeldused? Uute masinate leiutamine, nende kasutuselevõtmine. Rahva nõudmine rohkema kauba järgi, mida inimesed ise oma kätega teha ei jõudnud. 2) Miks sai tööstuslik pööre alguse Inglismaal? Sest peale Inglise revolutsiooni kadusid feodaalsed takistused ja majandus hakkas arenema.
- -- - . , II, 1852 . , -. - -- . , , . , . 1764 II, . 225 . , «» ( ). 1769 , 600 , « », . 1772. «» . , , XVI--XVIII . -- « » , «» , «» , , , , , . - , 1779, ( « » « ») . 5 1781, . -, « », . . , , , . . 1796 3096 . I I , , . - «» « » ( ). 1819 « » . I . 1810- , . (1814). I, , ( ). « » « » . 1845 «. », «. » . II «» , «» « » . , . 1852 , , , , , , VIII--XIX . XIX , , 1895 . . , . XIX () , . ,...
Viitamine. Psühholoogia Instituut. Ajakirja artikkel Viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Pealkiri. Ajakirja nimetus, köide, lk. · Klimoski, R., & Palmer, S. (1993). The ADA and the hiring process in organizations. Consulting Psychology Journal: Practice and Research, 45, 10- 36. Viide tekstis. Kui artiklil on rohkem kui 3 autorit, siis esimesel viitamisel tuleb märkida kõik autorid, järgnevate viidete puhul märgitakse ainult esimene autor ja lisatakse "et al.". Ülaltoodud näite puhul esimene viitamine: Klimoski, Palmer, Johnson ja Smith (1993) leidsid, et ... Järgmised viited samale tööle: Klimoski ja tema kolleegid (1993) leidsid, et ... Publitseerimisel olev artikkel · Zuckerman, M., & Kieffer, S. C. (in press). Race differences in face-ism: Does facial prominence imply dominance? Journal of Personality and Social Psychology. Artikkel populaarteaduslikus a...
Jakobiinide diktatuur oli eeskujuks mitmetele 20. sajandi diktatuuride, eelkõige bolsevikele Venemaal. Agressiivsete diktaatorlike reziimide tõttu on puhkenud II maailmasõda, mis maailma ajaloos suurim. See oli üks halvim mõju Euroopa arengule. Pärast Napoleon' i sõdade lõppu oli Euroopa senine poliitiline kaart segi paisatud ning seetõtta vajasid ka riikide vahelised suhted uuel tasandil korrastamist. 1814. aasta septemberis tuli kokku Viini kongress, kus suuremat rolli mängisid võtjariigid Venemaa, Preisimaa, Inglismaa, Austria. Viini kongressi põhimõtted olid legitiimsus, julgeolek ja tasakaal. Rahvusvahelises koostöös oli Püha Liit Venemaa, Austria, Preisimaa, kelle ülesanne oli kaitsta kristlikke põhimõtteid ning tegeles rahvuslike ja liberaalsete püüdluste mahasurumisega. Rahvusvahelises
-- , , - , , , , , . , , -, , ( ). 330 , 70 . , , (), , ( ) ( , 1920-30-e ). . 2001 . - 110 ( 240 ) . «» «», XVII -- «» (). 1508--16 36 10--12 , . , « » ( ); . ( -- , , ), - , . (1535--1538) -. 1547 ; 1595 , : ( ), ( ), ( , -). -- . -. XVII , - . (1636--1637) . 1624 -- 1625 () , . -- « » ( ) -- ; , , , , , , . - - , -. , . - , -- - . , -- , , , . , , , - . ( ) ( ), ( ) -- ( , ). 1679--80 - , , . - ( ). 1689 , . 1702--03 « » -- - , 1720--30- . -- « ». 1707--08 ...
George Gordon Byron George Gordon Noel Byron (tuntudka kui Lord Byron, 22.jaanuar1788 London 19. aprill 1824Mesolóngi, Kreeka)on maailmakirjanduses revolutsiooniliseromantismirajaja. Kuigi sünnilt aristokraat,vihkasByrontüranniat;loovutadeskoduja isamaa, pühendadesta omaelu poeesiaja vabaduseteenimisele.Ta oli admiral John Byroni poegja matemaatikAda Lovelace`iisa. Ta sai tuntuksmitteainultoma luuletustegavaid ka ekstsentriliseeluviisi, armuafääride,võlgadeja intsestisüüdistustetõttu. Kogu omatormiliseelu kesteljäi ta truuks poeedi kutsumusele; poeesia pakkus talle vaimustust ja rahuldust. Belinski, keskõrgelthindasByroni teoseid,kirjutastemakohta:"Byronkirjutas Euroopajaoks;seesubjektiivnevaim,mis oli nii võimasja sügav,seeisiksus, mis oli nii kolossaalne(mahukas),uhkeja murdumatu,ei püüdnudmitteniivõrd omaaegsetinimkondaja kujutada,kuivõrd niihästi minevikukui oleviku, möödunudkui käesolevaaja üle kohutmõista." ELUK ÄIK: GeorgeBy...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
