Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

10. klassi arvestused (32)

4 HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju aega kulub paadil teisele kaldale jõudmiseks?
  • Kui suur on kiirus ajahetkedel t1 4 s ja t2 8 s?
  • Kui palju aega kulub ujujal jõe ületamiseks?
Vasakule Paremale
10-klassi arvestused #1 10-klassi arvestused #2 10-klassi arvestused #3 10-klassi arvestused #4 10-klassi arvestused #5 10-klassi arvestused #6 10-klassi arvestused #7 10-klassi arvestused #8 10-klassi arvestused #9 10-klassi arvestused #10 10-klassi arvestused #11 10-klassi arvestused #12 10-klassi arvestused #13 10-klassi arvestused #14 10-klassi arvestused #15 10-klassi arvestused #16 10-klassi arvestused #17 10-klassi arvestused #18 10-klassi arvestused #19 10-klassi arvestused #20 10-klassi arvestused #21 10-klassi arvestused #22 10-klassi arvestused #23 10-klassi arvestused #24 10-klassi arvestused #25 10-klassi arvestused #26 10-klassi arvestused #27 10-klassi arvestused #28 10-klassi arvestused #29 10-klassi arvestused #30 10-klassi arvestused #31 10-klassi arvestused #32 10-klassi arvestused #33 10-klassi arvestused #34 10-klassi arvestused #35 10-klassi arvestused #36 10-klassi arvestused #37 10-klassi arvestused #38 10-klassi arvestused #39 10-klassi arvestused #40 10-klassi arvestused #41
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 41 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-11-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 1117 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 32 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mutukene Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
414
pdf

TTÜ üldfüüsika konspekt

1. Punktmassi kinemaatika. 1.1 Kulgliikumine 1.2 Vaba langemine 1.3 Kõverjooneline liikumine 1.4a Horisontaalselt visatud keha liikumine 1.4b Kaldu horisondiga visatud keha liikumine. 2. Pöördliikumine 2.1 Ühtlase pöördliikumisega seotud mõisted 2.2 Kiirendus ühtlasel pöördliikumisel 2.3 Mitteühtlane pöördliikumine. Nurkkiirendus 2.4 Pöördenurga, nurkkiiruse ja nurkkiirenduse vektorid. 3. Punktmassi dünaamika 3.1. Inerts. Newtoni I seadus. Mass. Tihedus. 3.2 Jõu mõiste. Newtoni II ja III seadus 3.3 Inertsijõud 4. Jõudude liigid 4.1 Gravitatsioonijõud 4.1a Esimene kosmiline kiirus. 4.2 Hõõrdejõud 4.2a Keha kaldpinnal püsimise tingimus. 4.2b Liikumine kurvidel 4.3 Elastsusjõud 4.3a Keha kaal 5 JÄÄVUSSEADUSED 5.1 Impulss 5.1a Impulsi jäävuse seadus. 5.1b Masskeskme liikumise teoreem 5.1c Reaktiivliikumine (iseseisvalt) 5.2 Töö, võimsus, kasutegur 5.3 Energia, selle liigid 5.3 Energia

Füüsika
thumbnail
109
doc

Füüsikaline maailmapilt

..................................99 12. Relatiivsusteooria alused....................................................................................... 105 13. Kosmoloogia..........................................................................................................107 Sissejuhatus Järgnev ülevaade füüsikalistest nähtustest ja nende seletusest erineb oluliselt traditsioonilisest käsitlusest, kus käsitlus on liigendatud nähtuste järgi ja on jaotatud valdkondadesse nagu Mehaanika, Molekulaarfüüsika, Elekter ja magnetism, Optika jne. Meie oleme nähtused liigendanud mateeriavormide liikumisviiside järgi. Liikumisviise on meie liigituses neli: kulgemine, tiirlemine ja pöörlemine, võnkumine ning lainetamine. Eraldi käsitleme paigalseisu kui liikumise erijuhtu ning mikromaalimas esinevaid liikumisi, kus pole selget vahet eeltoodud liikumiste vahel. Ülevaadet alustame nelja vastastikmõju kirjeldamisega. Siis anname ülevaate

Füüsikaline maailmapilt
thumbnail
66
docx

Füüsika I konspekt

SI-süsteem kasutab 7 füüsikalist suurust põhisuurustena ning nende suuruste ühikuid nimetatakse põhiühikuteks. Ülejäänud füüsikaliste suuruste mõõtühikud SI-süsteemis on tuletatud ühikud, need on määratud põhiühikute astmete korrutiste kaudu. Põhiühikud: m, kg, s, A, K, mol, cd. Abiühikud: rad, sr (steradiaan). Tuletatud ühikud: N, Pa, J, Hz, W, C 2. KLASSIKALISE FÜÜSIKA KEHTIVUSPIIRKOND. MEHAANIKA PÕHIÜLESANNE. TAUSTSÜSTEEM Seda makromaailma kirjeldavat füüsikat, mille aluseks said Newtoni sõnastatud mehaanikaseadused, nimetatakse klassikaliseks füüsikaks. Mehaanika põhiülesandeks on leida keha asukoht mistahes ajahetkel. Taustsüsteem on mingi kehaga (taustkehaga) seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. Taustkeha, koordinaatsüsteem ja ajamõõtmisvahend (kell) moodustavad taustsüsteemi. 3. KULGLIIKUMINE JA PÖÖRLEMINE

Füüsika
thumbnail
105
doc

Füüsika konspekt

Sama tugevat jõudu on vaja, et liikuvat keha pidurdada ja seisata. Keha omadust mitte liikuma hakata või mitte seisma jääda nimetatakse inertsiks. Mida suurem on keha mass, seda suurem on ka tema inerts. Inertsiaalsed taustsüsteemid Esimese seaduse tegeliku sisu avab sõnastus: on olemas taustsüsteeme, mille suhtes (teiste kehade mõjust) vaba keha liigub konstantse kiirusega (ühtlaselt sirgjooneliselt). Taustsüsteeme, kus kehtivad inertsiseadus e. Newtoni I seadus ja teised mehaanika seadused, nimetatakse inertsiaalseteks taustsüsteemideks. Näiteks on Maaga seotud taustsüsteem peaaegu inertsiaalne. NEWTONI TEINE SEADUS Newtoni teine seadus ütleb, et Keha kiirendus on võrdeline temale mõjuva jõuga ja pöördvõrdeline massiga. Matemaatiliselt väljendab Newtoni teist seadust valem: Kus: 20 a on kiirendus F jõud m on mass

Füüsika
thumbnail
29
doc

Põhivara füüsikas

objekt ­ riht (rihtimine ­ tasase pinna tekitamine), 3-dim. objekt ­ tiht (tihe objekt), 4-dim. objekt ­ niht (neljamõõtmeline objekt). Sihi (1-dim. süsteemi) määratlemiseks (lõigu saamiseks) ühendame kaks 0-dim. objekti (punkti), rihi määratlemiseks kaks omavahel ristuvat lõiku (sihi tükki), tihi määratlemiseks kaks tahku (rihi tükki) jne. Seega: 2 rihti + nende ühine siht tiht, 2 tihti + nende ühine riht niht jne. Kinemaatika on mehaanika osa, mis kirjeldab liikumist, tundmata huvi selle põhjuste vastu. Kinemaatika püüab vastata vaid küsimusele Kuidas keha liigub? Liikumisvõrrandiks x = x(t) nimetatakse avaldist, mis suvalisel ajahetkel määrab vaadeldava keha kauguse taustkehast (koordinaadi x). Mõistet liikumisvõrrand kasutatakse sageli ka avaldise kohta, 7

Füüsika
thumbnail
31
rtf

Põhivara aines Füüsikaline maailmapilt

Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Loodusteadusliku info topoloogia (paiknemisõpetuse) põhiprobleem: millises järjestuses on otstarbekas esitada loodusteaduslikke teadmisi? Senises füüsikaõppes on järjestus eelkõige ajalooline: mehaanika, soojusõpetus, elekter, optika, mikrofüüsika (nii nagu neid järjest tundma õpiti). Käesolevas aines on topoloogiliselt esmatähtsad olemuslikud seosed nähtuste vahel. Kaasaegse füüsikalise maailmapildi info märksõnaline järjestus käesolevas aines on järgmine: kehad liikumine vastastikmõju aine ja väli atomism spinn. Seejärel vaadeldakse absoluutse 4

Füüsika
thumbnail
20
doc

Füüsika teooria ja valemid (10.klass)

Mehaanika. Mehaaniline liikumine ­ keha asukoha muutumine ruumis mingi ajaühiku jooksul. Liikumise pidevus ruumis tähendab, et oma liikumisel peab keha läbima kõik trajektoori punktid. Liikumise on pidev ajas tähendab seda, et keha ei saa olla ühel ja samal ajahetkel kahes erinevas kohas. Punktmass ­ ühe punktina ettekujutatav keha, mille mõõtmed jäetakse lihtsuse mõttes arvestamata. Punktmass on mudel. Punktmassina võime keha vaadelda siis, kui nihe on tunduvalt suurem keha mõõtmetest. Trajektoor ­ joon, mida mööda keha liigub Liikumise liigid : Trajektoori järgi a) Sirgjooneline b) Kõverjooneline c) Ringjooneline Kiiruse järgi a) Ühtlane liikumine ­ mistahes ajavahemikes läbitakse võrdsed teepikkused. b) Mitteühtlane liikumine Liikumise suhtelisus ­ erinevate taustkehade suhtes võib liikumine olla erinev. Teepikkus ­ iseloomustab keha liikumist, mõõdetakse mööda trajektoori. Kui ke

Füüsika
thumbnail
28
doc

põhivara aines füüsikaline maailmapilt

Negatiivne pikkus tähendab seda, et vastav vektor on suunatud vastupidiselt kokkuleppelisele positiivsele suunale. Kui on oluline rõhutada mingi suuruse vektoriaalsust, siis on selle suuruse tähis valemis toodud rasvases kirjas (bold). Loodusteadusliku info topoloogia (paiknemisõpetuse) põhiprobleem: millises järjestuses esitatuna on loodusteaduslikud teadmised kõige paremini omandatavad? Senises füüsikaõppes on järjestus eel- kõige ajalooline: mehaanika, soojusõpetus, elekter, optika, mikrofüüsika (nii nagu neid järjest tundma õpiti). Käesolevas aines on topoloogiliselt esmatähtsad olemuslikud seosed nähtuste vahel. Kaasaegse füüsikalise maailmapildi info märksõnaline järjestus käesolevas aines on järgmine: kehad liikumine vastastikmõju aine ja väli atomism spinn. Seejärel vaadeldakse absoluutse kiiruse, laine-osakese dualismi, ning tõenäosuslikkuse printsiipe.

Füüsika



Lisainfo

hindamata


I ARVESTUS MEHAANIKA 4
1. SI süsteemi põhimõõtühikud 4
2. Ühikute teisendamine ja eesliite väljendamine kümne astmetena 5
3. Kulgliikumine 5
4. Taustsüsteem 6
5. Nihe 6
6. Trajektoor 6
7. Teepikkus 6
8. Kiirus 6
9. Keskmine kiirus 7
10. Kiirendus 7
11. Hetkkiirus 7
12. Gravitatsioon 8
13. Kehade vaba langemine 8
II ARVESTUS NEWTONI SEADUSED. TÖÖ JA ENERGIA 9
1. Inertsiaalne taustsüsteem 9
2. Inerts 9
3. Mass 10
4. Jõud 10
5. Newtoni I seadus (e inertsiseadus) 10
6. Newtoni II seadus 11
7. Newtoni III seadus 11
8. Impulss 12
9. Impulsi jäävuse seadus 13
10. Elastsusjõud 13
11. Keha kaal 14
12. Mehaaniline töö 15
13. Võimsus 15
14. Energia 16
III ARVESTUS PERIOODILISED LIIKUMISED 18
1. Pöördenurk 18
2. Joonkiirus 18
3. Nurkkiirus 19
4. Sagedus 19
5. Harmooniline võnkumine 20
6. Hälve 20
7. Amplituud 20
8. Faas 20
9. Laine 20
10. Ristlaine 21
11. Pikilaine 21
12. Lainepikkus 21
13. Interferents 22
IV ARVESTUS MOLEKULAARFÜÜSIKA 22
1. Soojusliikumine 22
2. Siseenergia 22
3. Molekul 23
4. Molekulmass 23
5. Molaarmass 23
6. Rõhk 24
7. Temperatuur 25
8. Termodünaamika I seadus 27
9. Termodünaamika II seadus 28
10. Ideaalse gaasi olekuvõrrand 28
11. Isoprotsessid 29
12. Molekulaarkineetilise teooria põhivõrrand 30
13. Soojusmasin 31
14. Soojusmasina kasutegur 32



Meedia

Kommentaarid (32)

nokia3220 profiilipilt
nokia3220: ülesannetest koos lahendustega leidsin vaajliku abi,mida otsisin, enam vähem
21:27 09-03-2009
mannnuke profiilipilt
mannnuke: Väga hea materjal, täpselt see, mida mul vaja oligi :D. soovitan soojalt :)
21:35 13-10-2009
raunojoost profiilipilt
rauno joost: Väga hea, hõlmab kõiki asju füüsikas mida vaja teada 10 klassis
17:00 04-02-2010



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun