Demokraatia Demokraatia kujutab endast diktatuuri vastandit. Kui esimese valitsemisvormi korral on võim ühe isiku või väikese grupi käes, siis teise puhul on kõigil sõnaõigus. Suurem osa maailma riikidest on praeguseks üle läinud demokraatiale, sealhulgas ka Eesti. Demokraatia jaguneb omakorda esindus-, otse- ja liberaaldemokraatiaks. Esindusdemokraatiale on omane, et kuigi esindajad on kodanike poolt valitud, on neil otsuste langetamisel vabadus lähtuda oma paremast äranägemisest, kuidas oma valijate huve esindada. Otsedemokraatia tähendab seda, et kodanik saab kohe oma sõna maksma panna, pole vaja ,,üleliigset" vahelüli, nagu esindusvõimu korral on poliitikud. Sellist vormi pooldavad ka anarhistid. Liberaalses demokraatias kaitstakse kõige rohkem vähemuste huvisid ning väga suurt tähelepanu pööratakse osalejate vabadusele. Kahjuks on ka demokraatial oma varjukülg. Kuna võim on rahva käes, sii...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Vahur Sepp AL 22 Demokraatia esineb igapäevaelus võrdsuse ja oma vaba arvamuse esitamise näol, mis tähendab ideaalvariandis seda, et kõik inimesed on omavahel võrdsed ja saavad avaldada oma arvamust (ühiskonnas, koolis, kodukohas) toimuva kohta.. Mina saan osaleda riigikogu ja vallavolikogu valimistel. Arvan et, demokraatliku ühiskonna positiivsele arengule on tähtis, et me kodanikena ei jääks ühiskonnas toimuvat pealt vaatama, vaid ühiskonna arendamises ise osaleksime. Just ise oleme need, kellel on võimalus avalike valimiste kaudu asjade arengut mõjutada. Demokraatia eesmärk peaks olema võimalus toetada inimese ja poliitiku, valija ja valitava omavahelist suhtlemist, et õpitaks üksteist paremini tundma ning üksteisest aru saama. Just reaalne omavaheline suhtlemine loob võimaluse usalduse tekkimiseks või taastamiseks. Ainult siis, kui me ise aktiivselt omavahelist tihedat suhtle...
Kellele : Teema : Demokraatia Kellelt : Demokraatiat saab defineerida kui rahvavõimu ning see on teatud valimisvorm. Demokraatia otseseks vastandiks on diktatuur, mis on valitsussüsteem, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes. Olen kuulnud väidet, et demokraatia on protsess, milles inimesed saavad vabalt valida mehe, keda kõiges süüdistada. Demokraatlikus ühiskonnas on esiplaanil ühishuvid, kõigi heaolu ja enamuse tahe. Mina, kui alaealine, saan demokraatias kaasa lüüa koolis, kas siis klassivanema või õpilasomavalitsuse näol. Olen olnud oma eelmises koolis klassivanem, see oli kaheksandas klassis, kui see oli minu jaoks suhteliselt mõttetu, kuna minu ülesanneteks oli ainult raha kogumine ja hommikused kõned popitavatele klassikaaslastele. Olen kuulunud ka õpilasomavalitsusse, seda nii vabaliikme kui ka presidendi näol. Presidendi amet jäi mulle lühikeseks, umbes pool aastat, kuna tervislikud põhjuse...
Otsene ehk vahetu demorkaatia- avaliku elu küsimusi otsustati rahvakoosolekul. Tänapäeval kohalikus omavalitsuses, kus rahva kaasamine poliitikasse on lihtsam. Riigi tasandil teostatakse referendumeid ehk rahvahääletusi. Esindusdemokraatia on nüüdisdemokraatia peamine vorm. Tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Rahvas ei osale vahetult ja alaliselt otsustamises, vaid on oma õigused delefeerinud saadikutele. Rahva osavõtt piirdub hääletamisega valimistel. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Mandaat reguleerib valitute ja valijate vahelisi suhteid ning piirab valitute tegutsemist. Demokraatia võimalused: Kaitseb üksikisikut võimu eest ja kaitseb tema vabadust, kuna valitsemine on seadusega piiratud; Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali, võimaldades inimesel olla informaaritud ja osaleda poliitikas; Tugevdab inimeste ühtekuuluvust ja solidaarsust; Edendab ühist ja individuaalset h...
Demokraatia tuleb kreekakeelsest sõnapaarist "demos" rahvas ja "kratos" võim. See tähendab, et kõrgeim võim kuulub suveräänile, kelleks on rahvas. Rahvas aga teostab oma võimu mitmesuguste institutsioonide kaudu. Tänapäeva demokraatlikes riikides on otsustusõigus riiklikult tähtsates küsimustes rahva poolt valitud esindajate kogul. Demokraatlikus riigis pääsevad pärast valimisi tavaliselt võimule erakonnad, ühendused vm, kes said enim hääli, st kelle võimulepääsu rahvas kõige enam soovis. Rahval on kindel arusaam poliitikast. Selle aluseks on .poliitikute demokraatia., mis eirab paljuski demokraatia ja juhtimise põhimõtteid, ent on meisse tugevalt juurdunud. Poliitikud kasutavad maksimaalselt ära kaht asja: rahva usaldust ja passiivsust. Demokraatia toimib, kui: a) võimu kuritarvitamine on tõkestatud; b) riiki valitsetakse vaid rahva huvides ja lähtuvalt tema tahtest; ning c) rahvas saab öelda oma sõna riigivalitsemise kohta. Tän...
Koostas: Demokraatia Igapäevaelus tunnetan mina demograatiat sellega, et mul on võimalus õppida ja haridust omandada seal koolis kus mulle meeldib,või õppima minna hoopis kuskile välisriiki ja töötada või valida omale töö , mida ma tahaksin teha ja kus. Võtta puhkust omale sovival ajal või kokkulepitud ajal. ,Minna valmia alates 18-nendast eluaastatst ja valida endale sobiv partei ja seda pooldada.Hetkel ma ei saa veel valimas käija selleks läeheb veel natuke aega aga ma arvan et hakkan tuleviksu hääletama Reformierakonna poolt kuna nende tegemised ehk meeldivad mulle kõige enam ja minu pere üldiselt pooldab reformierakonda. Mul on vabadus valida oma elukoht kus mulle elada meeldiks. Mulle meeldiks elada tohutult maal kus on rahu ja vaikus kodu on nagu ikka selline koht kus tahad puhata ja vaikust ning r...
Demokraatia Demokraatia on huvitav mõiste, paljud saavad sellest teistmoodi aru kui mõned. Mina võtan demokraatiat kui kui korvpalli meeskonda, kuna kõigil on õigus oma sõna õelda ja terve meeskond peab andma endast kõik, et meeskond võidaks. Minul kodus on ka kindel demokraatia, kuna otsuseid võetakse vastu ikka neljakesi mitte üksinda või kahekesi. Kuigi on ette tulnud küll, et isa ütleb midagi ja siis kohe tehakse ka, kuna majas peremees ikkagi isa. Kodus arvatavasti tunneb ikka kõige rohkem demokraatiat, kuna pereliikmed hoiavad alati kõige rohkem kokku,isegi siis kui on juhtunud midagi õudsat. Koolis ütleme nii, et mõnikord on demokraatia ja mõnikord mitte, alati tahavad õpilased olla üksteisest paremad ja keksida oma hinnetega aga kui peab tegema rühmatööd siis kõik mõtlevad koos ja teevad koos, noh mõni laisk on alati gruppis kes ei viitsi midagi teha ja üritab kergemat teed minna. Minu arust o...
Ühiskonnaõpetus Demokraatia 1. Ühiskond inimeste kooselu vorm 2. Demokraatlik valitsemine 3. Kodanikud ja demokraatia 4. Majandus avatud ühiskonnas 5. Üksikisik ja majandus 6. Tulevikusuundumused Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Mis on DEMOKRAATIA? 2.1. Mis on demokraatia? Dmos (kr) e rahvas + kratos (kr) e võim = rahvavalitsus Demokraatia on rahva valitsus, rahva seast ja rahva heaks (Abraham Lincoln). Demokraatia on protsess, mis asendab pimeda allumise poliitilisele võimule kodanike aktiivse osalemisega poliitikas. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus . Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik...
Demokraatia Autor: Tjorn Treu KP-21 Juhendaja: Urmas Lehtsalu Me elame demokraatlikus vabariigis ehk meil on võimalus olla vaba, olla sõltumatu. Kõik meie riigi elanikud on väga erinevatest peredest, kuid nendele erinevustele vaatamatta on meil kõigil võrdne võimalus üksnes mitte võrdsele haridusele , vaid ka muudele ühiskondlikele hüvedele. Need on nt: arstiabi, õigusabi, õigus täiskasvanuna kandideerida ükskõik millisele ametipostile riigi, linna või valla juhtimisel, õigus avada oma mõtteid suuliselt või kirjalikult , õigus vanaduspensionile ja veel paljudele muudele asjadele. Kõik need demokraatia hüved on meile väga loomulikud, kui kahjuks tihti need ei toimi.. Keegi ei tohi ka rikkuda seadust, kuna seadused on kõigi jaoks võrdsed ja kõik vastutavad oma tegude eest ise. Ka...
AJALUGU 1.Demokraatia mõiste ja iseloomulikud jooned (õp. lk 30), Demokraatia see on rahvavõim. Demokraatlikes riikides laienes rahvavõim, eelkõige aga valimisõigused. Valida said nii naised kui mehed , sõltumata nende varanduslikust seisusest .Demokraatlikku ühiskonda iseloomustab :rahva määrav osa ühiskonna tähtsamete küsimuste lahendamisel, kodanikuvabadus ja kodanikuõiguste olemasolu . 2.Tähtsamad demokraatlikud riigid maailmas 1920.-30. aastail Demokraatlikku riigikorra valisid paljud sõjapäevil ja pärast sõda tekkinud uued riigid. Tugevad demokraatlikud suurriigid olid Prantsusmaa, Suurbritannia ja USA . Demokraatlikud riigid olid veel Eesti, Ungari, Bulgaaria, Kreeka , Jugoslaavia, Hispaania, Portugal, Saksamaa, jne. 3. Peamised mittedemokraatlikud liikumised Euroopas 1920.-30. aastail nimetus, selgitus, Liberalism kujunes poliitiliseks liikumiseks 19. sajandil. Liberaa...
Kellele: Teema: Kelllelt: Demokraatiat, ehk rahvavõimu tunnetan ma igalpool, kuid kõige rohkem kindlasti kooliga seonduvalt. Koolis tuleb tihti ette küsitlusi, millele õpilased annavad omapoolse vastuse ning hiljem otsustatakse tulemused nende põhjal. Näiteks aasta õpilase valimine- selline traditsioon oli minu eelmises koolis tavaline. Lepiti kokku aeg ja koht, mil kõik õpilased käisid ükshaaval laua juurest mööda ning said sealt ühe paberi, kuhu olid märgitud umbes kümme suurimat konkurenti. Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Veel esineb demokraatia näiteks klassi jalgpallimeeskonna mängijate valimisel, kus klassikaaslased arutlevad ja valivad need, keda nad peavad enda arvates parimateks ning saadaksid oma klassi esindama. Põhikoolis esines veel ka selline asi, nagu klassivanema valimine. Õpilastele jaotati ...
Demokraatia. Memo Demokraatia minu igapäeva elus on suhteline, oleneb olukorrast, aga suuremas osas see kehtib. See kehtib minu jaoks nii koolis, kodus kui ka mõjal. Eesti on demokraatlik riik ja seal see on oluline rahva jaoks nii ka minule. Demokraatia minu kodus kehtib kindlalt. Kui tahame perega midagi suuremat ettevõtta (nt. reis, auto, maja või muu säärase soetamisel) siis peavad ikka kõik nõus olema. Väiksemate asjada puhul otsustavad vanemad ise. Kui korraldame oma suguvõsaga suguvõsa kokkutulekut, siis arvestame kõikidega, et aeg sobiks ja koht sobiks. Demokraatia minu kodukohas ehk külas. Külades toimuvad külavanema valimised. Kui külas on vanurite ülekaal liiga suur, siis ei ole erilist mõtet ka sellel külavanemal. Paljudel vanuritel ei ole raha või tahtmist külaelu paremaks muutmisele. Vanuritel on üksmeel ja noorematel hoopis teine arvamus. Kõikidega tuleb arvestada ja niimoodi jäävadgi asjad tegemata või kui ka tehakse mi...
Demokraatia Autor: Elor Lember AUT-21 Winston Churchill on õelnud midagi taolist.demokraatia pole sugugi hea valitsemise moodustis, kuid paremat pole paraku leiutatud. Demokraatia ümbritseb meid igal pool, töökollektiivis,koolis,ühiskonnas, tänaval ja perekonnas. Alati kui miski on seotud teiste inimestega, peame ju alati mõtlema ja arvestama teiste inimeste arvamustega. Arvan et demokraatia on kõige muu kõrval ka võimalus. Võimalus teha valikuid, ennast arendada,vabalt reisida,tutvuda uute ideedega. Nt, ma olen mõelnud, et avan kunagi enda remonditöökoja, tean vanemate jutust et siis kui nemad noored olid siis seda võimalust ei olnud. See polnud mõeldavgi ja eriti kui sa juhtusid olema veel lihttöölise laps. Nüüd on igaühel see võimalus avada oma äri, oma poeke,olen tähele pannud et meil linnas on näiteks kasutatud riiete poode väga palju. ...
Demokraatia Tänapäeval on Eesti riigis minu teada kõikidel põhiharidusega kodanikel võrdne võimalus õppida uut eriala või täiendada oma haridust. Meil ametikoolis on samamoodi võrdne võimalus omandada kutseharidust, keskeriharidust. Näiteks käivad ka töötud ametikoolis täiendkursustel. Koolivälisel ajal on kõikidel ametikooli õpilastel võrdne võimalus käia ametikooli huvialaringides ja/või trennides. Ka mina osalen selles niinimetatud igapäevases demokraatia ringis, sest mul on võimalus käia ametikoolis. Põhiharidus on mul omandatud. Kõikidel õpilastel, kellel on vastavad hinded ja pole ülemäära põhjuseta puudumisi on võimalus saada ka õppetoetust ja muid toetusi. Võrdne võimalus toetust saada on kõikidel õpilastel, kes oma olukorda ei raskenda seal hulgas põhjuseta puudumised, õppevõlad. Olen aru saanud, et Eesti riik on demokraatiline riik. Siin tehakse tihti suuri rahvaküsitlusi. Sellepärast leia...
Demokraatia Arutlus Demokraatia on valitsemisvorm, mille puhul rahvas teostab võimu kas vahetult või valitud esindajate ja esinduskogude vahendusel. Kõik tänapäeva demokraatlikud riigid on esindusdemokraatiad, kus otsustajateks on rahva poolt valitud esindajad. Demokraatia head tunnused: Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed. Nad peavad alluma seadustele ja neil on õigus kohtulikule kaitsele. Seadustega tagatakse vähemuse huvid ja tasakaalustatakse mitmesugused nõudmised. Eraelus on inimene vaba ja seadusega kaitstud omavoli ning tagakiusamise eest. Demokraatlikus riigis ei rikuta inimeste väärtusi ega huve, nagu seda tehakse totalitaarsetes riikides. Valitsus ei piira informatsiooni levikut ja ajakirjandust. Kuna võim on avalik, siis on rahval selle tegevust võimalik jälgida ja kontrollida massimeedia vahendusel. De...
DEMOKRAATIA S I I M J A KO B S U I T S • Demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas • Rahvas teostab võimu konsensuse, otseste referendumite (otsedemokraatia) või rahva poolt valitud esindajate kaudu (esindusdemokraatia). • Sõna tuleneb vanakreeka keelest: δημοκρατία, mis koosneb tüvedest δημος ('rahvas', 'hulk') ja κρατος ('võim', 'valitsus'). • „Demokraatia on rahva valitsus: rahva poolt ja rahva huvides (of, by and for the people). -Abraham Lincoln DEMOKRAATIA VORMID • Otsedemokraatia ehk vahetu demokraatia – võimu teostavad inimesed ise • Kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise kaudu (esindusdemokraatia) • Osalusdemokraatia ehk partitsipatoorne demokraatia - oma arvamust oodatakse kõigilt huvitatud isikuilt. • Tööstusdemokraatia • Korporatiivne demokraatia - esindamine institutsioonide kaudu DEMOKRAATIAID VÕIB LIIGITADA NÄIT...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Kõige lihtsamas tähenduses tähendab sõna demokraatia rahva võimu. Kuidas mina tunnetan demokraatiat igapäevaelus ja kuidas saan selles osaleda? Demokraatias osaleme me igapäev. Näiteks minnes poodi valime ise mis ostame, mitte keegi ei sunni meid valima toodet mida me ei taha. Demokraatiat kohtame ka kodus perekoosolekutel kus otsustatakse midagi ja igal pereliikmel on võimalus anda oma hääl/arvamus. Ka toimuvad rahvahääletused ka erinevates telesaadetes nagu näiteks „Eesti Otsib Superstaari“ või „Eesti laul“ ja teisi kus toimub rahvahääletus ja igaüks kes soovib saab oma lemmiku poolt hääletada, kas siis SMSi või helistamise teel. Koolis kohtame demokraatiat näiteks klassivanema valimisel iga õpilane hääletab ja klassivanemaks saab isik kellel kõige rohkem hääli. Veel on võimalik osaleda protsessis, kui õpetajad vahest küsivad õpilastelt kuidas tundi paremaks muuta või mida tu...
DEMOKRAATIA Demokraatia tunnused: (rahva valitsemine) 1. kõik pääsevad poliitika juurde 2. avalikkus on kaasatud otsustamisele 3. otsused lähtuvad avalikest huvidest • Otsene (vahetu) demokraatia – rahvahääletus (referendum), valitakse otse, rahvas saab ainult poolt või vastu hääletada. • Esindus (vahendatud) demokraatia – rahvas ise ei osale otsustamises, mandaat-saadikutele antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. • Osalusdemokraatia – kodanikkonna pidev ja mitmekülgne kaasatus poliitikasse, võimalik osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormistamisel. (Skandinaavias-tugev omavalitsus; USA-kohalik kodanikualgatus) • Elitaardemokraatia – võim eliidi käes, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui õnnest ja harmooniast. Demokraatia eelus Demokraatia puudus Edendab haritust ja sotsiaalset kapitali Inim...
DEMOKRAATIA Referaat SISSEJUHATUS Käesoleva töö eesmärgiks on tuua lugejateni demokraatia olemus. Saame aimu selle kujunemisest antiikajast tänapäevani välja. Demokraatia all mõistame rahvavalitsust. See tähendab, et riigi siseelu ei ole tänapäeva demokraatia tingimustes võimalik korraldada ilma kodanike aktiivse osaluseta. Aktiivne inimene kui elujõulise kogukonna kõige olulisem lüli määrab meie ühiskonna tugevuse. Kodanikul peab olema võimalus oma riigi asjades kaasa rääkida ja omaenda tulevikku kavandada. Mõisteid "vabadus" ja "demokraatia" kasutatakse sageli sünonüümidena, kuid see ei ole õige. Demokraatia on ühiskondlikult korraldatud vabadus. Kõik demokraatlikud riigid on süsteemid, milles kodanikud teevad poliitilisi otsuseid, tuginedes enamuse võimule. Enamuse võimuga peab kaasnema vähemuse õiguste kaitsmine. Demokraatlikus riigis on valitsus ainult üks osake paljude teiste asutuste, erakondade, seltside ja ühenduste kõr...
demokraatia rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises. *Tunnused: rahva määrav osa ühiskonna oluliste küsimuste lahendamises kodanikuvabadus ja kodanikuõigused valimisõigus (varandusliku tsensuseta, naistele). *Poliitilised (demokraatlikud õpetused): 1. konservatism väärtustavad ajaloos läbi proovitut, traditsioone valijate häälte võitmiseks viivad läbi reforme 2. liberalism esile tõusevad konservatiivid väärtustavad üksikisiku vabadusi 3. sotsiaaldemokraatia vasakpoolsed riik peab toetama abivajajaid rikastelt koguda kõrgemaid makse vaestema toetamiseks võrdsete võimaluste loomine üksikisikutele varalise ebavõrdsuse vähendamine valimistega võimule, reformidega eesmärgini *Mittedemokraatlikud poliitilised õpetused: kommunism fasism Itaalias natsionaalsotsialism Saksamaal diktatuur *Demokraatlik Saksamaa: Weimari vabariik kuni 1924. aastani majanduslik kaos terav poliitiline võitlus majandusl...
Kellele: Teema: Kelllelt: Demokraatiat, ehk rahvavõimu tunnetan ma igalpool, kuid kõige rohkem kindlasti kooliga seonduvalt. Koolis tuleb tihti ette küsitlusi, millele õpilased annavad omapoolse vastuse ning hiljem otsustatakse tulemused nende põhjal. Näiteks aasta õpilase valimine- selline traditsioon oli minu eelmises koolis tavaline. Lepiti kokku aeg ja koht, mil kõik õpilased käisid ükshaaval laua juurest mööda ning said sealt ühe paberi, kuhu olid märgitud umbes kümme suurimat konkurenti. Nende hulgast pidi iga õpilane valima kaks- tema arvates parimat. Nendele kahele soositule korraldati näiteks mingi võistlus, et selgitada välja aasta õpilane. Veel esineb demokraatia näiteks klassi jalgpallimeeskonna mängijate valimisel, kus klassikaaslased arutlevad ja valivad need, keda nad peavad enda arvates parimateks ning saadaksid oma klassi esindama. Põhikoolis esines veel ka selline asi, nagu klassivanema valimine. Õpilastele jaotati ...
Demokraatia Demokraatia on poliitiline reziim ehk valitsemisvorm, mille võimukasutust kontrollib rahva tahe. Demokraatia on kõikjal meie ümber. Demokraatiat leidub igal pool meie ümber. Demokraatia avaldu ka näiteks selles, et üks linn või vald ei tee eelistusi lasteaia kohtade jagamisel ainult oma vallas või linnas sissekirjutatud lastele, vaid annab võimaluse ka väljastpoolt linna või valda tulijatele- tahtjatele. Kõik inimesed on võrdsed seaduse ees. Kõigil on võrdne ligipääs võimule, nende õigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Demokraatlikule ühiskonnale on iseloomulik huvide ja arvamuste vaba võistlus, kompromisside otsimine, oma seisukohtade esitamise ja kaitsmise võimalus. Võib vaielda arvamuse üle, neid muuta või omaks võtta. Järjest rohkem laskutakse koolis õpetaja ja õpilase vahelisse dialoogi, lastakse osaleda õpilastel reeglistiku väljatöötamisel ja o...
Esindusdemokraatia: Nüüdisaegsed riigid on esindusdemokraatiad, s.t et rahvas osaleb valimises oma esindajate saadikute kaudu. Esindusdemokraatia toimib läbi rahvaasemike valimise. Esindusorganid moodustatakse valimise teel. Eestis valib rahvas saadikud parlamenti ning kohalikesse volikogudesse. Osalusdemokraatia: Kuna nelja-aastase vahega toimuvad valimised ei kaasa rahvast piisavalt valitsemisse, räägitakse vajadusest suurendada osalusdemokraatiat. See ei ole esindusdemokraatiaga vastuolus. Osalusdemokraatia on saadikute korrapärane side oma valijatega, suhelda võimu esindajatega ja olla informeeritud poliitika päevaprobleemidest. Ehk siis on see kodanike aktiivne osalemine poliitilises elus. Demokraatia tugisambad on: põhiseadusel tuginev valitsemine, inimõiguste järgimine ja kõigi võrdsus seaduse ees. Vastulöögid demokraatiale: võimuolevad poliitikud võtavad tööle oma sugulasi, kõik ajalehed kuuluvad ühele firmale, kohtuni...
Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Kellelt: Tiit Jõesalu AUT-22 Demokraatia esineb meil igapäev, juba selles, et me võime rääkida, uskuda ja valida seda, mis just meile meeldib ja sobib. Eesti on demokraatne riik , see tähendab seda , et meil on rahva võim, see tähendab seda , et me valime valimistel omale esindajad, ehk valitsuse, kes esindab meid ja võtab seadusid ja muid otsuseid meie eest vastu. Kuigi mulle tundub, et Eestis ei ole täiesti rahva võim, sest valitsus võtab seaduseid ja muid eelnõusid vastu , kuigi see ei pruugi ültse inimestele meeldida. Kuigi kui midagi väga suurt otsustatakse, siis tehakse harva hääletusi , aga need on nii harva , et see ei ole päris see mida mina peaks päris demokraatiaks . Praegusel ajal , kui kõigil on raske ja kärbitakse , tahaks ka rahvas , et näiteks riigikogu palkasi vähendaks või vähendaks riigikogu kohtasid , aga selle asemel hoopis nad kinnitasid oma palgad , millega nad h...
Demokraatia ,,Demokraatia on rahva valitsus rahva seast ja rahva heaks." A. Lincoln Demokraatia on ühiskondliku korralduse vabadus. Tunnused: · demokraatia on alati õigusriik valitsemine käib seaduste järgi · demokraatias on alati võimude lahusus võim koondub erinevatesse institutsioonidesse. Tagatud valimistega. · Võim on avalik tegevust võimalik jälgida massimeedia kaudu. ( teabenõue) · On olemas kindel ruum, kus teda ei või tüüdata eraelu puutumatus. (infovabadus, ettevõtlusvabadus) · Kirjutamata seadus: vähemuste õigusi kaitstakse ja lubatakse neil oma arvamust avaldada. Demokraatia ajaloost: · Demokraatia on alguse saanud Kreekast Ateenast. · Solon esimene proto-demokraat. Ta kehtestas astmelise tulumaksu 6. saj eKr. Rajas riiklikud bordellid · Tekkis rahvuskoosolek, koguneti agoraale. (20% ini...
Demokraatia Demokraatia on eelkõige võimu teostamise vorm, mille puhul kõik inimesed on seaduse ees võrdsed, kõigil on võrdne ligipääs võimule ja inimeste põhiõigused ja vabadused on kaitstud põhiseadusega. Demokraatia tähendab, et otsuste langetamisel otsustab rahvas. Demokraatia võib jagad kaheks: otsene- ja kaudne demokraatia ehk esindusdemokraatia. Viimane toimub põhimõttel, et rahavs valib endale esindaja, kelle vaateid ta pooldab. Sellisel valitsemise vormil on palju plusse ja miinuseid. Kindlasti, on demokraatia kõige suuremaks plussiks see et rahvas saab ise otsustada. Puudub diktatuur, kus oluline osa võimust on ühe isiku või kitsa isikute grupi käes.Teiseks, demokraatias on sõnavabadus, ilma millete me tänapäeva ühiskonda ilmselt ettegi ei kujutaks. Sõnavabaduse eelduseks on samuti tsensuuri puudumine. Inimesed ei pea enam hirmus kirju saatma või hoopiski raamatuid kirjutama nii nagu see ...
Koostas: Mihkel Aulik Kellele: Urmas Lehtsalu Teema: Demokraatia Demokraatia Igapäevaelus tunnetan mina demograatiat sellega, et mul on võimalus õppida ja haridust omandada seal koolis kus mulle meeldib,või õppima minna hoopis kuskile välisriiki ja töötada või valida omale töö , mida ma tahaksin teha ja kus. Võtta puhkust omale sovil ajal või kokkulepitud ajal. Minna valmia alates 18-nendast eluaastatst ja valida endale sobiv partei ja seda pooldada. Hetkel ma veel valimas ei ole käinud aga järgmised valimised on üsna peagi. Selles ma veel väga kindel ei olegi et kas võtan valimistelt osa, sest et siiamaani pole ükski erkond oma lubadustest kinni pidanud aga eks see veelpaistab lähi nadalatel, et kelle poolt hääletan. Mul on vabadus valida oma elukoht kus mulle elada meeldiks. Mulle meeldiks elada tohutult maal kus on rahu ja vaikus kodu on nagu ikka selline koht kus tahad puhata ja vaikust ...
Demokraatia Rahvavõim Otsene demokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõiguslikud inimesed osalevad vahetult riigivalitsemiseprotsessis Otsest demokraatiat kasutati Ateena linnriigis 5. Saj e. kr Tänapäeval on otsese demokraatia vormiks referendum, ehk rahvahääletus Esindusdemokraatia- demokraatiavorm, kus hääleõigluslikud inimesed valivad endale esindajad esinduskogusse (nt. volikogusse v riigikogusse) Osalusdemokraatia- demokraatiavorm, kus riigielanikkond osaleb aktiivselt riigivalitsemise protsessis Tugev osalusdemokraatia eeldab tugevat kodanikuühiskonda Elitaardemokraatia- esindusdemokraatia suund, püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutust demokraatiast kui üleüldisest õnnest ja harmooniast Rahvademokraatia- nimetust kasutati kommunistlikes maades (mõeldi selle alltöölisrahvavõimu) ...
Demokraatia kui rahva võim. Otsene e vahetu demokraatia-demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise vastu poliitilisi otsuseid, põhivahendiks referendum. Esindusdemokraatia- vahendatud demokraatia, nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete rahvaesindajate regulaarne valimine. Liberaalne demokraatia- sama mis esindusdemokraatia, lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Osalusdemokraatia- demokraatia vorm , mida iseloomustab rahva huvi poliitika vastu ning aktiivne osalus selles. Mõisteliselt kattub otsese demokraatiaga. Elitaardemokraatia-demokraatia mille puhul rahva aktiivne osalus poliitiliselt on tagasihoidlik, põhitegijateks ning otsustajateks on poliitikud ja tippametnikud. Mõisteliselt kattub esindusdemokraatiaga, kuid rõhutab rohkem kompetentsuse tähtsust riigivalitsemises. Vabade valimiste reeglid:valim...
DEMOKRAATIA Demokraatiat võib üldiselt defineerida kui rahvavõimu. Aga kuidas saan mina selles protsessis osaleda. Kõigepealt siis koolis. Koolis või siis klassi on võimalik seda teha näiteks klassivanemat valides, sel juhul võidab see, kellel on klassis kõige rohkem pooldajaid. Veel on võimalik osaleda protsessis, kui õpetajad vahest küsivad/lasevad õpilastel otsustada, kuidas tundi paremaks muuta või mida tunnis teha. Ametikoolis on teoreetiliselt võimalik ka osaleda õpilasesinduse kaudu selles protsessis, aga tegelikkuses on see lihtsalt naljategemina. Kodukohas on võimalik demokraatlikult asju ajada näititeks sellistel nn ,,külakoosolekutel", kus on kohal küla-,valla-või linnavalitsuse esindajad ja kohalikud inimesed, kellel on võimalik oma arvamust avaldada ja valitsese esindajatega arutada, mida või kuidas midagi paremeni teha. Veel on võimalik demokraatia protsessis osaleda nä...
Otsene demokraatia e. Vahetu demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille puhul kodanikud võtavad ise (rahvakoosolekul, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid; tänapäeval on otsese demokraatia põhivahenduks referendum. Esindus demokraatia e. Vahendatud demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, mille tuumaks on spetsiaalsete(rahva nimel võimu teostavate) rahvaesindajate regulaarne valimine; Liberaalne demokraatia- lisaks rahva hääleõiguse põhimõttele rõhutab ka kodanikuvabaduste ja valitsemise õigusliku piiramise tähtsust. Valimiste funktsioonid · Tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine; · Vahendada võimudele kodanike nõudmisi; · Hariv funktsioon; · Usalduse indikaator. Vabade valimiste põhimõtted · Valimisõigus on üldine; - *Arusaam demokraatiast kui rahva oma valitsusest on tinginud kodakondsuspiirangu. *Vanusepiirang kehtib nii hääleõiguse kui ka kandideerimisõiguse puhu...
Kordamine Demokraatia on rahva valitsemine, mida teostab rahvas rahva enese huvides (government of the people by the people and for the people Abraham Lincoln). Kõigil on juurdepääs poliitikasse, avalikkus on kaasatud otsustamisse ja otsused peavad lähtuma kogu rahva huvidest. Otsene e vahetu e klassikaline demokraatia on demokraatia vanim vorm, mille korral kodanikud võtavad rahvakoosolekul v referendumil e rahvahääletusel (kasutatakse tänapäeval) poolt v vastu hääletades ise vastu poliitilisi otsuseid. Esindus e vahendatud e liberaalne demokraatia on nüüdisaegne demokraatiavorm, valitakse rahva poolt valitud ja rahva huvide nimel tegutsevad esindajad. Osalusdemokraatia korral on kodanikud kaasatud poliitikasse. Lisaks poolt v vastu hääletamisele saavad kodanikud osa ka küsimuste ja otsuste teostamisest (nt kodanikufoorumite kaudu). Nt USA, Skandinaavia maad. Elitaardemokraatia korral on võim...
Demokraatia. Demokraatia kujunemine. * algus Vana-Kreekast. Täpselt ei teata kes aluse pani. * tähendab Rahva võimu või rahvavalitsust. * Demos- Rahvas, Kratos-võim * Otsest loojat ei ole, alguse tegi filosoof Solon, kes 594 eKr andis välja esimesed võimu piiravad seadused * Hiigelaeg Periklese ajal 4. saj. eKr. Ta arvas et ateena riigiasjade kontrollimiseks on vaja natuke rohkem inimjõudu kui 1 või 2 inimest. Demokraatia vormid. *Otsene ehk vahetu demokraatia. Seda tunti ja kasutati ainult antiik-kreekas. *Esindus ehkj kaudne demokraatia. Selle ümber keerleb kõik tänapäeval. * lisaks on tänaseks loodud ka mitmeid alavorm, mdia kasutatakse organisatsioonides. * tänane demokraatia- polüarhia( R. Dahl). Selline demokraatia kus on õigusriik. Otsene demokraatia: * aretati välja ateenas riigimees periklese poolt. * otsutajateks- täiskasvanud ateenas syndinud mehed. (sel ajal mehed valitsesid, j...
DEMOKRAATIA LEVIK Demokraatia eeldusteks on arenenud majandus, rahva heaolu ja haritus. Lääneliku demokraatia pealesurumine Aasia ja Aafrika riikidele ei õnnestunud. 1980.-1990. aastatel keskenduti reformidele, mis viiakse läbi kohalikke olusid, tavasid, traditsioone arsvestades. Jõuti järeldusele, et kultuur mõjutab demokraatia arengut rohkem kui majandus. Mõned rikkad riigid (Saudi Araabia, Kuveit) ei ole demokraatlikud. Mõned vaesed riigid (Mali, Botswana) on. Demokratiseerumise lained: · 1826-1922 selle lõpetas totalitarismi ja autokraatia võimulepääs · Teise maailmasõja lõpuga algas lühike teine laine: Lääne-Euroopas taastati demokraatia, 1953-1956 stalinismi kokkuvarisemine suurendas mõnevõrra vabadust Ida-Euroopas · Kolmas laine algas diktatuuri kokkuvarisemisega Portugalis 1974.aastal, Autoritaarse korra kukutamine Hispaanias ja Kreekas, Nõukogude liidu ja sotsialism...
Dominioon- Briti Rahvaste Ühenduse autonoomne liikmeriik, millel on oma parlament, valitsus, kohtusüsteem ja seadusandlus. Majanduslik Liberalism- Seisukoht, mille järgi riigi kontroll majanduse üle tuleb viia miinimumini. Maffia- Tänu seadusele millega loodeti vähendada alkoholi tarbimist , hakkasid tegutsema kuritegelikud rühmitused. ning isegi rühmitusteühendused- neid hakatigi nimetama maffiaks. Propaganda- Uudised, teave ja kihutustöö, mille eesmärgiks on panna inimesed omaks võtma mingit kindlat arvamust. Demokraatlik ühiskond- Sõna demoraatia tuleneb kreekakeelsetest sõnadest nagu Demos - rahvas, Kratos-võim. Seega on tegu rahvavõimuga. Enne esimest maailmasõda oli demokraatlikke riike Eu -s tunduvalt vähem kui mittedemokraatlikke. Tänu sõja võitmisele kasvas märgatavalt demokraatlike suurriikide maine. Demokraatia laienes ka siseriiklikult. Esimese maailmasõja aastail ja sellele järgnenud ajal kehtestati paljudes riikides seadus...
Demokraatia levik 12. klass Demokraatia (demos+kratos) rahvavõim · poliitiline kord, kus riigi juhtimine toimub rahva valitud saadikute kaudu, · eksisteerivad kodanikuvabadused ja õigused · Demokraatlik riigikord pärit antiik-Kreekast. Alusepanija Kleisthenes (6.-5. s eKr). · Kesksel kohal oli rahvakoosolek, kus langetati tähtsaid otsuseid, kehtestati seadusi, valiti kõrgemad ametiisikud ja väejuhid. · Osa võisid võtta kõik Ateena vabad täisealised meessoost kodanikud (u 10- 25%). · Rahvakoosolekul osalemise eest maksti päevaraha. · Rooma vabariigis oli rahvakoosoleku tähtsus väiksem, siiski valiti seal enamik kõrgematest ametnikest. Poliitikat suunas vanematekogu Senat. Arutas läbi rahvakoosolekule esitatavad eelnõud, kontrollis ametiisikute tegevust, kehtestas makse, otsustas sõja ja rahu üle. · 2.-1. saj demokraatia kriis · Demokraatia taaselustub 18. sajandil seoses ...
Ateena demokraatia Ateena demokraatia oli varaseim tuntud demokraatia. Ka teistes Kreeka linnades oli demokraatiaid, kuid need erinesid Ateena omast ning ükski neist polnud ka nii võimas. Ateena demokraatia oli unikaalne otsedemokraatia eksperiment, kus inimesed ei valinud endale esindajaid, vaid hääletasid ise seaduste poolt. Kuidas Ateenat valitseti Tähtsamad riigiasjad otsustati Ateenas rahvakoosolekul. Rahvakoosolekust võisid osa võtta kõik kodanikud. Kodanikuks loeti täisealist meest, kes ei olnud välismaalane. Kodanikel olid kõigil võrdsed õigused. Kodanikul oli õigus lisaks riigiasjade otsustamisele ka teenida mõnes riigiametis või tegutseda kohtunikuna. Kohtunike ja riigiametnike kohad tõmmati loosiga, seega oli võimalik ka vaesematel isikutel nendele kohtadele pääseda. Kellel polnud Ateenas kodaniku õigusi Ega igal Ateena elanikul ei olnud kodanikuõigusi. Kodanike hulka ei kuulunud naised, v...
Otsene e vahetu demokraatia- põhiliselt kohalikus omavalitsuses, riigi tasandil referendum e rahvahääletus, kodanikud ise võtavad (rahvakoosolekutel, hääletamise teel) vastu poliitilisi otsuseid. Vana-Kreeka linnriikides Esindus- e vahendatud demo- tuumaks on rahva nimel võimu teostavate esindajate valimine. Tänapäeva demokraatlikud riigid. Mandaat- saadikule antud volitus esindada ja kaitsta valijate huve. Valimised- tagada võimu regulaarne ja seaduspärane vahetumine, korralised, vahendada võimude kodanike nõudmisi, usalduse indikaatoriks, hariv funktsioon Majoritaarne Propotsionaalne Ringkondade arv = parlamendikohtade arvuga 1-20 Mandaatide arv ringkonnas Üks Mitu Mandaatide saamise tingimus Kanditaat kogus enim hääli Kanditaat ületas kvoodi Kand ülesseadmise vorm Personaalne Erakonna valimis...
Otsene demokraatia · Avaliku elu küsimusi otsustatakse vahetult, avalikult · Antiik-Kreeka · Referendum ja kohalik omavalitsus · Näiteks Euroopa Liidu hääletus Esindusdemokraatia · Rahva nimel võimu teostavate inimeste valimine · Rahvas ise ei osale, ta on oma õigused delegeerinud saadikutele · Rahva osavõtt valitsemisest piirdub hääletamisega valimistel · Nüüdisdemokraatia peamine vorm · Näiteks Riigikogu valimised Osalusdemokraatia · Rahva pidev ja mitmekülgne kaasamine poliitikasse · Otsese demokraatia täiuslikum variant · Kodanikul on võimalus osaleda küsimuste arutamisel ja otsuste vormimisel · Levinud Skandinaavias ja USA-s Elitaardemokraatia · Keskpunkti moodustab huvide esindamise ja mandaadi valdamise põhimõte · Esindusdemokraatia suund · Püüab ümber lükata idealiseeritud ettekujutlust demokraatiast · Võimule saab eliit, kes oskab arvestada rahva huvidega Vabad valimise...
Heaoluriik ... riik, mis sekkub turumajandusse ning tulude jaotamisse, et leevendada sotsiaalsete teenuste ja väljamaksete abil tururiskide mõju inimese toimetulekule HR sekkub aktiivselt majandusse jagab maksupoliitika abil ümber tulu ning korraldab haridust, tervishoidu ja perepoliitikat. Majanduslikku tõhusust kõrvutatakse hr's alati sotsiaalse õiglusega. Üheks oluliseks eesmärgiks on ühishüvede pakkumine. Võttes enda kanda niisuguseid teenuseid ja riske, millest turg huvitatud pole, tõstab hr kaudselt ka turumajanduse efektiivsust. HR'l on kaks põhilist tunnust: 1) Ressursside ülekandmine. Ressursse, eeskätt rahalisi, võib üle kanda valdkonniti (nt väliskaubandusest kaitsepoliitikasse või tervishoidu), samuti rikkamatelt ühiskonnaliikmetelt vaesematele. 2) ca pool avalikest kuludest läheb sotsiaalsfääri vajadusteks. Bismarck 1880ndatel tööõnnetus- ja tervisekindlustus Bever...
I ANTIIKAJA DEMOKRAATIA Sõna demokraatia pärineb kreeka keelest: demos - 'rahvas' ja kratos - 'võim'. Seega on tegu rahva võimuga. Omadussõna demokraatlik on teisiti öeldes 'rahva võimul põhinev'. Poliitilise korra vormina e. reziimina esines demokraatia juba antiikajal. Ideaalseks peeti PERIKLESe ajastu Ateena demokraatiat. Perikles valiti esimeseks strateegiks 1 alates aastast 461 eKr viisteist korda järjest. Ta oli oma aja suurte skulptorite (Pheidias), kunstnike ja näitekirjanike (Sophokles) hea sõber ja toetaja. Periklese ajal kerkis Ateena akropolile e ülalinnale imeline Parthenon2. Herm Periklese büstiga. Vatikan. Philipp von Foltz. Perikles kohtumas kunstnike ja filosoofidega . München Juba tol kaugel ajal kuulus võim kõigile Ateena linnriigi e polise kodanikele (alates 30. eluaastast), kes otsustasid rahvakoosolekul häälteenamusega iga kümne päeva tagant riigi asju. Seega oli linnriigi e polise kõrg...
SISUKORD SISSEJUHATUS..............................................................................................................................2 1. DEMOKRAATIA PÕHIVORMID..............................................................................................3 1.1. Otsene demokraatia...............................................................................................................3 1.2. Esindusdemokraatia..............................................................................................................3 1.3. Osalusdemokraatia................................................................................................................4 1.4. Elitaardemokraatia................................................................................................................4 2. DEMOKRAATIA LIIGITUS POLIITILISTE IDEOLOOGIATE TASANDIL..........................6 2.1. Liberaalne demokraatia........
Demokraatia koolis Nagu ütleb definitsioon, siis demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Demokraatia eksisteerib Eesti riigis, kui riigikord, aga samas ka leidub kohti, kus leidub autoritaarset diktatuuri koolis. Demokraatia lõpeb ära täpselt kooli uksel, kust sisenedes ootab sind juba vangivalvur, kes sind jõuga terve koolipäeva vältel kinni hoiab ning ei karda sind ka jõuga eemale lükata, kui vaja ja see ei sõltu su vanusest. Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi. Miks saab võrrelda kooli diktatuuriga? Lugu on väga lihtne direktor=diktaator ; õppealajuhatajad, sektretär=kantslerid, õpetajad=tavalised riigiamet...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TEHNIKA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Gerda Mardi DEMOKRAATIA LIIGID Referaat õppeaines Õiguse alused Tallinn 2013 SISUKORD 1DEMOKRAATIA OLEMUSEST....................................................................................................................4 2DEMOKRAATIA LIIGID...............................................................................................................................5 2.1LIBERAALNE DEMOKRAATIA......................................................................................................5 2.2SOTSIAALDEMOKRAATIA.............................................................................................................5 2.3RAHVA DEMOKRAATIA................................................................................................................6 2.4OTSEDEMOKR...
SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................1 SISSEJUHATUS............................................................................................................2 1.DEMOKRAATIA........................................................................................................3 1.2 Demokraatia peamised tunnused.......................................................3 1.3 Antiikaja demokraatia.........................................................................3 2.DEMOKRAATIA VORMID.......................................................................................6 2.1 Otsedemokraatia............................................................................... 6 2.2 Esindusdemokraatia...........................................................................6 2.3 Osalusdemokraatia........................................
Arutlev demokraatia 1. Mida peetakse avalikuks sfääriks?- Mõtteline ruum, mis eksisteerib ühiskonnast väljaspool privaatsfääri (eraelu) väljaspool suletud instituitsioone ja organisatsioone. 2. Mis on arutlev demokraatia?- demokraatia vorm, kus otsused tehakse konsensuse (kokkuleppe) alusel. 3. Mis on meedia rollid? –Meedia ühiskondlik roll on avaliku safari tootmine. 4. Mis tagab meedia kvaliteedi? Meedia kvaliteedi tagab professionaalne ajakirjandus. 5. Kuidas kommertsialiseerumine ja globaliseerumine võivad avalikule sfäärile kahjulikud olla? Meediasüsteem ei suuda avalikus safääris kõikide huvigruppide huve piisavalt ja adekvaatselt kajastada, kaitsta unikaalseid rahvuskultuure ja keeli. 6. Mis on avalik-õigusliku meedia roll? Kvaliteetmeedia ja tabloidide ehk kollase kommertsmeedia vahelise tasakaalu hoidmine. 7. Mis on tabloid? Väiksem ja käepärasemas formaadis ajaleht, mida on kerge l...
Demokraatia koolis Definitsioon ütleb, et demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui aga rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Kas koolielu on demokraatlik? Esimeseks tunnuseks võib nimetada valimist. Koolis valitakse iga aastaselt klassi klassivanem ning kooli kooli president. Klassivanema valimised toimuvad klassisiseselt ning kõik klassikaaslased saavad võrdselt ühe hääle. Enim hääli saanud kandidaat võidab valimised ning saab klassivanemaks. See hääletamine on demokraatia üks põhinõudeid, sest igas demokraatlikus riigis toimuvad sellised valimised. Koolis on lisaks paljudele demokraatliku riigi tunnustele veel kodanikuvabadused, vaba ajakirjandus, arvestatakse vähemusega ning õpilastel on lubatu...
Demokraatiat võib defineerida kui rahvavõimu. Igapäeva elus kohtab demokraatiat iga päev, kuid niisama sellest aru ei saa. Kui uurida demokraatia omadusi ning siis neid omadusi päriselus jälgida, võib aru saada, et tegelikult osaleme demokraatias igapäevaselt. Mõni peab demokraatiat ainult poliitikaks mitte igapäevaseks eluks. Demokraatiat kohtab isegi koduseid töid tehes. Suuremal koristuspäeval valib igaüks endale meeldivama töö. Ei teki sellist olukorda kus kogu töö peab käima nagu dirigendi taktikepi järgi. Igaüks teeb omaenda tööd nii kuidas ise tahab. Kodused koosolekud on ka täielikult demokraatlikud. Iga pereliige avaldab arvamust mida teha ning kuidas teha. Poes kauba valimine on täielikult enda teha. Ükski kõrgema võimu ametnik ei tule keelama mida ei tohi osta. Külakoosolekud käivad kõik rahvavõimu saatel, kuna külaelanikud on küla omanikud ning just nende sõna maksab. Külakoosolekul valivad külaelanikud endale külavanema, ...
Demokraatia koolis Nagu ütleb definitsioon, siis demokraatia on valitsemisvorm, mille tunnuseks on kodanikkonna osalemine poliitikas, võimude lahusus ja tasakaalustatus, seaduse ülimuslikkus ning inim- ja kodanikuõiguste austamine. Kui rääkida teemal demokraatia koolis, siis paneb see mõtlema, et kas selline asi ka üldse eksisteerib? Demokraatia eksisteerib Eesti riigis, kui riigikord, aga samas ka leidub kohti, kus leidub autoritaarset diktatuuri koolis. Demokraatia lõpeb ära täpselt kooli uksel, kust sisenedes ootab sind juba vangivalvur, kes sind jõuga terve koolipäeva vältel kinni hoiab ning ei karda sind ka jõuga eemale lükata, kui vaja ja see ei sõltu su vanusest. Sa võid olla küll täisealine ja ise enda eest vastutada, aga see ei huvita kedagi. Miks saab võrrelda kooli diktatuuriga? Lugu on väga lihtne direktor=diktaator ; õppealajuhatajad, sektretär=kantslerid, õpetajad=tavalised riigiamet...
Demokraati tunnusjooned: 1.Lubatud mitmeparteisüsteem, kehtid võimude lahusus. 2. Riigivõimu ja ametnike tegevus on avalik. Poliitilised jooned: 1.Kahe parteisüsteem 2. Vabariik, seadusi võtab vastu kongrass 3.Riigipea on president. 4. Pooldatakse vbaturu majandust. Miks tekkis diktatuur? V: 1. Muutused ühiskonnas 2.Sõja mõju 3. Pettumus Versailles` süsteemis 4. Majanduslikud raskused. 5.Teravad riigisisesne võimuvõitlus. 6. Valimiskünnise puudumine Autoritaarne- Võim on koondunud vaid ühe isiku kätte või siis ühe väikse grupi kätte. Totalitaarne- Võimul on aiult üks partei ja üks ideloogia. Hitler- Saksamaa juht, Jossif Stalin- NSV Liidus. Gulag- vene vangilaagritesüsteem NSVL-Nõukogude Sotsialistlike Vabariikude Liit NEP-Uus majanduspoliitika mis oli pärast kodusõda. SS-...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
